Film

[Rohtaed]

Septembris sai siis põhiliselt keskendatud Ameerikamaa filmiteostele, aga samas uudistasin ka väheke Prantsusmaa dokumentalistika avarusi. Siis veel ka kübeke Koreast, Saksamaast, Venemaast ja Itaaliast. Kõige raskemini vastupandavad klassikad ja mõned teised tunnustatud filmid jätsin aga poriste ja nohuste oktoobri- ja novembrikuude tarvis.

Frank Sinatra
Robin and the 7 Hoods (1964, Gordon Douglas) 5/10 - vähe imelik on vaadata pooleldi muusikalivormis, pooleldi gängsterifilmi vormis filmi. Ei sobi just kõige paremini kokku.
On the Town (1949, Stanley Donen ja Gene Kelly) ja Anchors Aweigh (1945, George Sidney) Mõlemad 6/10 - ja mõlemad ühtlasi ka sellised "kergemad", puhtalt meelelahutuseks paslikud muusikalid.
Ocean's 11 (1960, Lewis Milestone) 6/10 - noh, 2001. aasta (või oli see 2002?) remake on ju teada-tuntud, aga jah, 1960. aastast on siis originaal. Lõppkokkuvõttes jäid valdama pigem positiivsed emotsioonid.
Some Came Running (1958, Vincent Minelli) 7/10 - vot, eelmise nelja (või pigem kolme, Ocean´s 11 on ka ikkagi pigem tõsiseltvõetavam) filmiga võrreldes hoopis teine tera. Põhineb samanimelisel romaanil, ja muusika on filmis täiesti naelapea pihta. Ja kulminatsioon - suurepärane.

Nicolas Philibert
Animals and More Animals (1996) 6/10 - veidi väheks jäi seda materjali, näis filmi lõppedes mulle. Sellest ka aeglane, kohati igavusttekitav tempo.
Back to Normandy (2007) - eks see ole üks neist paljudest filmidest, kus režissöör või siis filmi tegemisega tihedalt seotud inimene aastaid hiljem filmipaika naaseb ja sellest filmi teha otsustab . . .
Être et Avoir (2002) 7/10 - režissööri hinnatuim ja tunnustatuim teos. Paraku jääb sellest mõru järelmaik, kuna meesõpetaja, kellest filmis tõeline eeskuju ja kannatlikkuse musternäide maalitakse, kaebas hiljem filmitegijad kohtusse, väites, et tema õigusi on rikutud, tema õpilased traumeeritud, etc, etc. Lõppkokkuvõttes mõned filmis osalenud pered vist mingi hüvitise saidki!
Nénette (2010) 7/10 - Philibert´i sügavamõtteliseim film, minu jaoks, olgugi, et ma ei saa väita, et oleksin kõik tema ülejäänud teosed ära vaadanud.

Seal, kus lõpeb luule (2009, Arko Kokk) 6/10 - originaalne lähenemine iseenesest.
Major Dundee (1965, Sam Peckinpah) 6/10 - mnjaa . . . kindlasti ei kuulu Peckinpah´i parimate teoste hulka, aga samas, täiesti nauditav ja filmile pühendatud aega ei pea kahetsema.
Heaven Can Wait (1943, Ernst Lubitsch) 7/10 - väga originaalne idee jällegi. Hiljem, kui ma ei eksi, tuletatakse sealtsamast ka mitmeid teisi filme, näiteks Powell´i Stairway to Heaven, mille ma ka lähiajal eeldatavasti ette võtan.
A Star Is Born (1954, George Cukor) 7/10 - pea kolmetunnine nauditav spektaakel. Aa, ja Judy Garland on muidugi suurepärane, kuigi ta ei kuulu mu lemmiknäitlejannade hulka.
How Green Was My Valley (1941, John Ford) 7/10 - väga fordilik film, võiks öelda. Ja Citizen Kane´ilt napsas parima filmi Oscari ära.
Gilda (1946, Charles Vidor) 7/10 - Rita Hayworth endiselt lummav . . . kuigi ei saa lahti tundest, et sellesinase Vidori filmi puhul on tegemist vaid Casablanca varjuga, tuhmi koopiaga sellest . . .
The Stolen Children (1992, Gianno Amelio) 7/10 - ja väga tugev seitse seejuures. Cannes´il oli väga edukas. Ehk Il Ladro di Bambini siis itaalia keeles.
The Great Beauty (2013, Paolo Sorrentino) 7/10 - meeldis, ja seejuures oli ka päris mitu mõtet filmil, mida veel edasi mõelda. Sorrentino stiili võiks ehk nimetada fellinilikuks, kõik see kaootika, selgelt eristuvad persoonid. Ent midagi on Sorrentino stiili juures veel . . . Ei tahaks öelda, et midagi suvalist, kui aga tegevuse (kaamera?) pidevat liikumist nii nimetada?
Zolotoy telyonok (1968, Mikhail Shvejtser) 7/10 - vene klassika, mis mind samas väga sügavalt ei muljetanud.
Sobache serdtse (1988, Vladimir Bortko) 9/10 - geniaalne, tõesti geniaalne . . . Pärast mõtlesin, mis võiks olla selle põhjuseks, et raamatu põhjal tehtud film on sedavõrd õnnestunud. Siis nägin, et Bulgakovi teos on ju vaevalt 130 lehekülge pikk! (ja ega vist rohkem pole vajagi) Ja kui arvestada, et filmi pikkuseks on veidi üle kahe tunni, siis võibki jõuda järeldusele, et raamatu läbilugemiseks ja filmi vaatamiseks kulub vaat et täpselt sama palju aega! (mis oleneb muidugi ka lugeja lugemiskiirusest)
Like Father, Like Son (2013, Hirokazu Koreeda) 6/10 - justkui veidi äraleierdatud teema juba, pealegi see film ei paku üldse midagi uut, kuigi see hoidub enimselgetest klišeedest. La vie est un long fleuve tranquille on umbkaudu identse žüzeega film, mida mulle on soovitatud. Sedapuhku küll tegu komöödia-, mitte draamafilmiga.
Sunrise (1927, F.W. Murnau) 8/10 - võtab kokku essentsiaalsed asjad inimese elus: lootus, õnn, armastus.
Das Cabinet des Dr. Caligari (1920, Robert Wiene) 8/10 - väga tuntud tummfilmiklassika. Esimene film ootamatu lõpupöörde ehk twistiga. Palju huvitavat värvidega mängimist.


Dr. Caligari kabinet


Päikesetõus: kahe inimese laul

[mcnamara]

Sa kindlasti exceliga ümardasit 2 decimal places. Palju muidu täpselt annaksid, umbes 8.754678204?

Mina annaksin filmile "Minu näoga onu" 1,54 ja see kõik läheks ainuisikuliselt Roman Baskinile.

[Mõnuagent 007]

Mina annaksin filmile "Minu näoga onu" 1,54 ja see kõik läheks ainuisikuliselt Roman Baskinile.

Mängi ängi

[cannuman]

[Kenny's Heroes]

no täiesti perses... miks??

[Rohtaed]

no täiesti perses... miks??

Kas sellist küsimust on siis mõtet esitadagi? Teadagi, miks s e l l i s e i d filme järjepidavalt välja antakse . . .

[cannuman]

no täiesti perses... miks??

Eks ta väga suures osas ikka raha pärast tehti, nagu ikka. Aga milles probleem on, ma aru ei saa?

[El President]

Blade Runner 2049 on täitsa hea omas žanris, kui ei hakka seda originaaliga võrdlema. kuna alles linastus, siis sisu ei spoilerda. mulle isiklikult tundub siiski, et 3D rikub sellised filmid natuke ära visuaalses mõttes: liiga arvutimängu moodi on kõik ja isegi pärisnäitlejad ei tundu päris.

[mcnamara]

Blade Runner 2049 on täitsa hea omas žanris, kui ei hakka seda originaaliga võrdlema. kuna alles linastus, siis sisu ei spoilerda. mulle isiklikult tundub siiski, et 3D rikub sellised filmid natuke ära visuaalses mõttes: liiga arvutimängu moodi on kõik ja isegi pärisnäitlejad ei tundu päris.

Vaatasin 2d-s ja ei kahetse. Loodan, et tulevikus on kõigi filmide puhul selline võimalus ja see jube prillivärk sureb välja.

[Kenny's Heroes]

Kuskil näitab meil seda 2D's ka kinos praegu? Apollo kino?

[mcnamara]

Kuskil näitab meil seda 2D's ka kinos praegu? Apollo kino?

Solaris Apollos oli jah. Eile hilisõhtul.

[Kenny's Heroes]

Solaris Apollos oli jah. Eile hilisõhtul.

Väga hea.

[mg]

Mina annaksin filmile "Minu näoga onu" 1,54 ja see kõik läheks ainuisikuliselt Roman Baskinile.

aga evelin võigemaist näitas ju mõlemat tissi, vist.

[Mõnuagent 007]

aga evelin võigemaist näitas ju mõlemat tissi, vist.

Pigem rokkis Maarja Mitt, kellelt nägi kõike. Võigemasti väga ei näidatud, veidi küll.

[Mõnuagent 007]

Läksin Blade Runnerit vaatama ja kogemata sattusin 3d seansile, mida ma üldiselt väldin. Aga seekord ei häirinud, film oli imeliselt ilus igal tasandil. Veidi ta kohati aeglane oli, aga mul ei hakanud kordagi käsi telefoni kallale minema. Selle aasta top10 film kindlasti, ilmselt ka top5, edasi ei julge lubada.

[Kenny's Heroes]

Söön meeleldi 'humble pied' nagu ingl.k. öeldakse. Siis oma ülekäe ennustusele siin teemas, et BR2049 on etteteada feil. Üldse mitte ei olnud, vastupidi, aga eks tänapäevane ollivuudi maastik on kõikide oma järgede ja taaskäivitustega asja nii ära möksind, et raske on end üldse enam kinno vedada. Siiski oli uus Blade Runner teine suurepärane järg sel aastal, peale Trainspottingut, ja mõlemail oli suur kohustus originaali briljantsusele järele elada - mis oli BR puhul veel suurem ülesanne.

Mulle pole see Gosling kunagi meeldinud, aga alalhoitud peategelasena ta isegi toimis, sellisena kellele sa tunned kaasa rohkem scripti pärast, kui näitlemise või olemuse pärast. Film on, nagu vana, selline vaikne pinge, aga kordagi mitte ei tundunud aeglane ja lõpuks olin üllatunud, et alles nii hilja kinosaalist välja sai. Atmosfäär (mis ju algse puhul oli pool filmist) on siin samuti tabatud ja mõnusalt väikeste nüanssidega 'tänapäevastatud'. Näiteks see korterielu hologrammneiuga. Samuti oli filmis pisut rohkem ruumi ja valgust, tänu millele ei tundunud uus üritavat liialt kopeerida vana maailma.
Jutu mõttes arendati asi suurepäraselt eelmisest edasi, hea idee vanadest tegelastest ja sündmustest edasi arendada uue, originaalse mõttega. Ning filmi lõpuks keerles mul peas rohkem küsimusi, kui peale algse BR vaatamist. Samuti oli lahe lüke peategelase filmikeskne inimene-või-masin küsimus panna jooksma vastupidises suunas esimese filmiga. Kui siin peaks veel järg tulema, siis olgu selle kallal jälle Villeneuve - Arrival ja Blade Runner järjest - seda režissööri hakkan huviga jälgima.

[Mõnuagent 007]

Ma võin siin küll nüüd natuke endale jalga lasta tuntud filmiguruna, aga mulle see Jackie Chani uus film väga meeldis. Võin ette öelda, et tegelikult pole Jackie Chan filmi peategelane, vaid pigem päästik, aga iga hetk, kus mees ekraanil oli, oli suurepärane.

[Jasper]

Wind River ...paugud on väga kõvad.

 

ma ei saanudki aru, kas mulle meeldis, et igast laksust lendasid tüübid neli meetrit või mitte. vist ikka meeldis, aga pidin otsima snaiprivideod kinnitamaks, et see ikka filmitrikk. samas ehk veits liiga Terry Crews/Expendables võte sellise filmi jaoks

[Fc.]

Saabusin minagi nüüd reaalsususesse. Käisin vaatamas Blade Runner 2049.
Olen väga väikene filmide vaataja ja veel väiksem kinos käija. Aga see oli minu selle aasta kõige kõigem filmi elamus.
Filmi helile annaks u 12 punkti 10 nest. Mul on siiani kananahk ihul. Vaatasin tavalises versioonis ei kujuta nüüd ettegi kuidas see veel 3 d olla võiks. Ja mulle meeldis vähene dialoog tegelaste vahel. Aga samas krakterid olid põnevad. Ja vana hea Harrison on endiselt äge.
Miinuspoolele võib kanda selle et kohati jäi natukene venima aga mind see väga ei härinud.. Kuna mul ei lasta enam kunagi valida filmi mida vaatama lähme siis tundub et, see jäi ka viimaseks väga heaks filmiks. Kohati mulle tundus et, ma tunnen seda piina mida kõrval toolis tunti. Vb filmi kohatine tume toon võimendas seda.
Julgelt soovitan neile kes suudavad filmi vaadates ka natukene mõelda. Kui otsid actionit stiilis "kiired ja vihased" siis su aju sureb ennem lõpu arvatavasti ära.

[Kenny's Heroes]

Saabusin minagi nüüd reaalsususesse. Käisin vaatamas Blade Runner 2049.
Olen väga väikene filmide vaataja ja veel väiksem kinos käija. Aga see oli minu selle aasta kõige kõigem filmi elamus.
Filmi helile annaks u 12 punkti 10 nest. Mul on siiani kananahk ihul. Vaatasin tavalises versioonis ei kujuta nüüd ettegi kuidas see veel 3 d olla võiks. Ja mulle meeldis vähene dialoog tegelaste vahel. Aga samas krakterid olid põnevad. Ja vana hea Harrison on endiselt äge.
Miinuspoolele võib kanda selle et kohati jäi natukene venima aga mind see väga ei härinud.. Kuna mul ei lasta enam kunagi valida filmi mida vaatama lähme siis tundub et, see jäi ka viimaseks väga heaks filmiks. Kohati mulle tundus et, ma tunnen seda piina mida kõrval toolis tunti. Vb filmi kohatine tume toon võimendas seda.
Julgelt soovitan neile kes suudavad filmi vaadates ka natukene mõelda. Kui otsid actionit stiilis "kiired ja vihased" siis su aju sureb ennem lõpu arvatavasti ära.

Boi u need to dump dat ho

Aga tegelt, originaali oled näinud? Sellele annaksid vast helide eest siis 15 / 10