Film

[karl54]

Kas te tõesti sunnite ennast filme lõpun8 vaatama või kui vaatate, et pole teie rida, siis jätate ikka poole pealt kõrvale?

Ma pole sellist filmi, mis üldse ei meeldi ammu vaadanud, ma olen veitsa filmiajaloo fänn ja mõned vanemad filmid on kohati rasked ja ei ole tihti kerge vaatamine, aga huvi on ikka.

[Mõnuagent 007]

Ma pole sellist filmi, mis üldse ei meeldi ammu vaadanud, ma olen veitsa filmiajaloo fänn ja mõned vanemad filmid on kohati rasked ja ei ole tihti kerge vaatamine, aga huvi on ikka.

Ma suutsin end selliselt "vaatan klassikat kasvõi vaevaliselt, aga ikkagi vaatan"-aega just ülikooli ajal. Mida rohkem tööd on, seda vähem sellist "ah, võtan mingi 4 tundi Saksamaa 30-ndate ekspressionismi ette".

Mõni aasta tagasi vaatasin rahuga ära ka neli tundi Grand Prix'i või Dr. Zhivagot, mis on imelised filmid, aga praegu lööb iga üle 2 tunni minev film ette, et kas ikka on aega.

Aga ühesõnaga käisin täna vaatamas filmi ühest oma lemmikkirjanikust Dovlatovist, mis on selline tugev üle kahe tunni vene draama parimas selles mõttes. Ma muidugi midagi enne filmi ette ei lugenud, seega sain puhta lehe pealt nautima hakata. Aga ma hakkan vist haigeks jääma, on ilge uni koguaeg ja väsimus, mistõttu suutsin kohe esimese viie minuti järel alekokksviidi toolis magama jääda. Pool tundi hiljem liikus ekraanil dekadentil kooslus valulikest literaatidest, keda üldse ei mõisteta. Meenutasid selliseid Tartu kirjandusringkondi, kes on üliintelligentsed, aga nii sitaks tundlikud ja edasipürgimatud, et joovad veini, kiruvad ja joovad ikka veini.
Kogu õhkkond oli filmid trööstitu, aga samas tekitas see väga suure nostalgia enda ülikoolipõlve järgi. Samasugune räpane Venemaa elu.
Väidetavalt olla film kaitsekõne Putini Venemaale, et näe, Dovlatov kirjutada ei saanud, aga nüüd saavad kõik kirjutada, kuna elu on palju parem. Samas oli see metafoor veidi kaotsi läinud, mistõttu avastati korraga Venemaal, et tegelikult samastatakse sealnähtut ka praeguse Venemaaga.
Siis tukkusin korra veel, seejärel toimus alati oluline, aga täiesti ebatõsieluline dramaatiline surmajuhtum, seejärel valuline tühjusesse vaatamine, vihjati paar korda Tallinnale (kuhu Dovlatov peagi kolis) ja siis saigi film läbi. Üldse näidati Dovlatovi elust kuut päeva. Tisse ei näinud, vägivalda ka polnud. Tore film, kui üldiselt öelda. Aga seda eelkõige nostalgiafaktorist ja tänu sellele, kui oled Vene filmikunsti ja üldse sellise enesevaluliku loojutustusega tuttav.

[Jasper]

CMBYN - "suurepärane lugu esimesest armastusest", lol. 0 keemiaga pask, kus tüübid vist ei vaadanud kordagi üksteisele silmagi. ainuke armastuse koht oli mägedes kepslemine ja see oli ka otse Bämbist maha kirjutatud. suurepärane lõpu lecture scene ja nutt seda kahte tundi ei päästa. a noh, Itaalia suvi on ilus tõesti. 5/10.

[metssiga]

Ma suutsin end selliselt "vaatan klassikat kasvõi vaevaliselt, aga ikkagi vaatan"-aega just ülikooli ajal. Mida rohkem tööd on, seda vähem sellist "ah, võtan mingi 4 tundi Saksamaa 30-ndate ekspressionismi ette".

Mõni aasta tagasi vaatasin rahuga ära ka neli tundi Grand Prix'i või Dr. Zhivagot, mis on imelised filmid, aga praegu lööb iga üle 2 tunni minev film ette, et kas ikka on aega.

Aga ühesõnaga käisin täna vaatamas filmi ühest oma lemmikkirjanikust Dovlatovist, mis on selline tugev üle kahe tunni vene draama parimas selles mõttes. Ma muidugi midagi enne filmi ette ei lugenud, seega sain puhta lehe pealt nautima hakata. Aga ma hakkan vist haigeks jääma, on ilge uni koguaeg ja väsimus, mistõttu suutsin kohe esimese viie minuti järel alekokksviidi toolis magama jääda. Pool tundi hiljem liikus ekraanil dekadentil kooslus valulikest literaatidest, keda üldse ei mõisteta. Meenutasid selliseid Tartu kirjandusringkondi, kes on üliintelligentsed, aga nii sitaks tundlikud ja edasipürgimatud, et joovad veini, kiruvad ja joovad ikka veini.
Kogu õhkkond oli filmid trööstitu, aga samas tekitas see väga suure nostalgia enda ülikoolipõlve järgi. Samasugune räpane Venemaa elu.
Väidetavalt olla film kaitsekõne Putini Venemaale, et näe, Dovlatov kirjutada ei saanud, aga nüüd saavad kõik kirjutada, kuna elu on palju parem. Samas oli see metafoor veidi kaotsi läinud, mistõttu avastati korraga Venemaal, et tegelikult samastatakse sealnähtut ka praeguse Venemaaga.
Siis tukkusin korra veel, seejärel toimus alati oluline, aga täiesti ebatõsieluline dramaatiline surmajuhtum, seejärel valuline tühjusesse vaatamine, vihjati paar korda Tallinnale (kuhu Dovlatov peagi kolis) ja siis saigi film läbi. Üldse näidati Dovlatovi elust kuut päeva. Tisse ei näinud, vägivalda ka polnud. Tore film, kui üldiselt öelda. Aga seda eelkõige nostalgiafaktorist ja tänu sellele, kui oled Vene filmikunsti ja üldse sellise enesevaluliku loojutustusega tuttav.

aga muidu teisele dovlatovi kirjatükkide austajale soovitaks vaadata seda? mul tekkis küsimus, et kas katlamajad, tuletõrjedepood ja öövahetused ja samaka joomised jms elu, mis alexander genisi dovlatov ja tema ümbrus-es kenasti kirjas, ei pääsenud üldse siis kaadrisse? et ongi selline rahulik loomingulise tühitöö piinad ja sulnis veini joomine?

[Mõnuagent 007]

aga muidu teisele dovlatovi kirjatükkide austajale soovitaks vaadata seda? mul tekkis küsimus, et kas katlamajad, tuletõrjedepood ja öövahetused ja samaka joomised jms elu, mis alexander genisi dovlatov ja tema ümbrus-es kenasti kirjas, ei pääsenud üldse siis kaadrisse? et ongi selline rahulik loomingulise tühitöö piinad ja sulnis veini joomine?

Soovitaks ikka. Meenutas mingil kombel Assat. Ehk üsna tüüpiline vene äng, kõik joovad, on kiusatud ja kurvad.

[Mõnuagent 007]

Hommikul läks taaskord varakult uni ära ja nii asusin uudiseid sirvima. Kuni märkasin, et ohhoo, film Annihilation on Netflixi välja pandud. See tundus juba treileri järgi päris põnev, osales Natalie Portman ja üleüldse on tore.
Nii asusingi vaatama. Noh, kui võrrelda Mute'i või Cloverfieldi uuega, siis on areng ikka massiivne. Film oli põnev, üsna õudne kohati ja korralik ulmeka materjal. Lõpu pean uuesti üle vaatama, kuna lõpuks läks nii segi asi, et ma ei julge ühtegi järeldust teha.
Tore tähelepanek on see, et kui linastus Cannes's Okja, siis vilistati see jubedalt välja, kuna Netflix hävitavat kinomudelit. See film lendas Netflixi, kuna Paramounti esinedaja, kelle senised suurimad saavutused on mingi Mission Impossible ja viimane Terminatori ilgus, nõudis filmi lõpu muudatust, et peategelane oleks meeldivam ja üleüldse olevat film liiga intelligentne. Seejärel produtsent ja lavastaja saatsid asja pikalt, film maandus Netflixis. Ehk mul on vaikselt tunne, et kogu avengersi ja muu uputuse najal võib netflix olla kinokunsti päästja. Ehk lavale saavad ka filmid, mis on veidi riskantsemad ja mis pole mõeldud "kõigile" ja lõpuks mitte kellelegi. Vist.

[eika]

Seda ennegi räägitud, et Netflix ja vist ka Amazon on filmi mõneti päästmas. Vastupidiselt suurkompaniide "film peab enne läbi käima kümnest testgrupist, kellele kõigile peab film meeldima ja nülime selle nii nurgetuks, et suvatöllakas maalt ka naeraks ja saaks tegevusest aru" annab näiteks Netflix filmilavastajatele raha stiilis "yo, sa oled aastaid filme teinud, aga kas sul on midagi, mida sa alati oled tahtnud teha? siin on raha. tee, me valmimisprotsessi ei sekku ja näitame". Kui ma ei eksi, siis projekt on/oli päris suurejooneline ehk tahetakse teha üks filmiesilinastus nädas vms. Eks paari aastaga näeb ära, kas antud mudel on jätkusuutlik või mitte. Lootust seni on, sest erinevaid pärleid on tulnud. Miinuspoolel on see, et sarnaselt anti raha ka näiteks Adam Sandlerie, et ta teeks neli filmi. Et lõppeks võib asi jõuda ikka selleni, et saast müüb.

[Martin]

Seda ennegi räägitud, et Netflix ja vist ka Amazon on filmi mõneti päästmas. Vastupidiselt suurkompaniide "film peab enne läbi käima kümnest testgrupist, kellele kõigile peab film meeldima ja nülime selle nii nurgetuks, et suvatöllakas maalt ka naeraks ja saaks tegevusest aru" annab näiteks Netflix filmilavastajatele raha stiilis "yo, sa oled aastaid filme teinud, aga kas sul on midagi, mida sa alati oled tahtnud teha? siin on raha. tee, me valmimisprotsessi ei sekku ja näitame". Kui ma ei eksi, siis projekt on/oli päris suurejooneline ehk tahetakse teha üks filmiesilinastus nädas vms. Eks paari aastaga näeb ära, kas antud mudel on jätkusuutlik või mitte. Lootust seni on, sest erinevaid pärleid on tulnud. Miinuspoolel on see, et sarnaselt anti raha ka näiteks Adam Sandlerie, et ta teeks neli filmi. Et lõppeks võib asi jõuda ikka selleni, et saast müüb.

Mis filmides need pärlid neil on?

Pigem on tundunud, et filmides on seni suht null, seriaalid on küll toitnud.

[Mõnuagent 007]

Mis filmides need pärlid neil on?

Pigem on tundunud, et filmides on seni suht null, seriaalid on küll toitnud.

Mudbound ja see 1921 vms olid head filmid. Annihilator on ka fifty-sixty.

[Devil]

Mudbound ja see 1921 vms olid head filmid. Annihilator on ka fifty-sixty.

Mudbound on heal juhul 6/10.

[Mõnuagent 007]

Mudbound on heal juhul 6/10.

Kahtlen.

Okja oli ka tegelikult kohati väga mõjuv film.

[Devil]

Paramount on oma asjad edasi müünud Netflixile, kuna nende varasem juhtkond on tootnud lugematus koguses filme, mis kõik teinud alla ootuste tulemusi ja üks legendaarsemaid stuudioid maailmas on kukkunud kõige mõttetumaks suurest kuuikust. Ja need, mis edasi müüakse on eelmiste bosside diilid. Eks näeb, kas kolme aasta pärast on Paramount samas seisus.

Aga Netflixist ja Amazonist ei tasu mingit lunastajat oodata, täpselt samasugused suurfirmad. Lihtsalt üritavad ennast päris filmitööstusse sisse osta .

Samas, isegi Paramount toodab teistsugust kraami kui "XXX 7". Viimastest "Mother", "Silence" "Fences".

Foxil on Fox Searchlight, Sonyl Sony Classics, Universalil Focus Features, Disney'l Pixar .

[_AI_]

Hommikul läks taaskord varakult uni ära ja nii asusin uudiseid sirvima. Kuni märkasin, et ohhoo, film Annihilation on Netflixi välja pandud. See tundus juba treileri järgi päris põnev, osales Natalie Portman ja üleüldse on tore.
Nii asusingi vaatama. Noh, kui võrrelda Mute'i või Cloverfieldi uuega, siis on areng ikka massiivne. Film oli põnev, üsna õudne kohati ja korralik ulmeka materjal. Lõpu pean uuesti üle vaatama, kuna lõpuks läks nii segi asi, et ma ei julge ühtegi järeldust teha.
Tore tähelepanek on see, et kui linastus Cannes's Okja, siis vilistati see jubedalt välja, kuna Netflix hävitavat kinomudelit. See film lendas Netflixi, kuna Paramounti esinedaja, kelle senised suurimad saavutused on mingi Mission Impossible ja viimane Terminatori ilgus, nõudis filmi lõpu muudatust, et peategelane oleks meeldivam ja üleüldse olevat film liiga intelligentne. Seejärel produtsent ja lavastaja saatsid asja pikalt, film maandus Netflixis. Ehk mul on vaikselt tunne, et kogu avengersi ja muu uputuse najal võib netflix olla kinokunsti päästja. Ehk lavale saavad ka filmid, mis on veidi riskantsemad ja mis pole mõeldud "kõigile" ja lõpuks mitte kellelegi. Vist.

Loodetavasti ei saa netflix mingil ajal samamoodi täis nagu laari internet. samuti loodaks ka, et Netflix pole "straight to video" substituut.
üldiselt muidugi võiks maailmakino vähe rohkem olla.

[Mõnuagent 007]

Paramount on oma asjad edasi müünud Netflixile, kuna nende varasem juhtkond on tootnud lugematus koguses filme, mis kõik teinud alla ootuste tulemusi ja üks legendaarsemaid stuudioid maailmas on kukkunud kõige mõttetumaks suurest kuuikust. Ja need, mis edasi müüakse on eelmiste bosside diilid. Eks näeb, kas kolme aasta pärast on Paramount samas seisus.

Aga Netflixist ja Amazonist ei tasu mingit lunastajat oodata, täpselt samasugused suurfirmad. Lihtsalt üritavad ennast päris filmitööstusse sisse osta .

Samas, isegi Paramount toodab teistsugust kraami kui "XXX 7". Viimastest "Mother", "Silence" "Fences".

Foxil on Fox Searchlight, Sonyl Sony Classics, Universalil Focus Features, Disney'l Pixar .

Kas see Fences üldse meie kinodes jooksis läbi?

[Devil]

Kas see Fences üldse meie kinodes jooksis läbi?

Süsteemi pole ma teda kandnud, eeldatavasti ei olnud rahalist mõtet miniatuurses vabariigis seda näidata.

[Mõnuagent 007]

Süsteemi pole ma teda kandnud, eeldatavasti ei olnud rahalist mõtet miniatuurses vabariigis seda näidata.

No taaskord üks näide, kus pole mõtet miniatuurses vabariigis näidata. Voogedastajad annavad ses suhtes veidi rohkem võimalusi.

[Devil]

No taaskord üks näide, kus pole mõtet miniatuurses vabariigis näidata. Voogedastajad annavad ses suhtes veidi rohkem võimalusi.

Nojah, kusagilt Stoke-on-Trentist peaksid ikka Manchesteri sõitma, et filmi näha. Samamoodi ei näe keskmises USA linnas Euroopa filme jne. Pole mõtet halada, et kinos ei näe, kui riigis sihtgrupp praktiliselt puudub.

[Mõnuagent 007]

Nojah, kusagilt Stoke-on-Trentist peaksid ikka Manchesteri sõitma, et filmi näha. Samamoodi ei näe keskmises USA linnas Euroopa filme jne. Pole mõtet halada, et kinos ei näe, kui riigis sihtgrupp praktiliselt puudub.

Ma ei halagi. Lihtsalt olen tänulik, et ma saan näha filme, mida ma tahan ja seda ilma mingi torrentita.

[Mõnuagent 007]

Vaatasin ära filmi "Seltsimees laps", mille eel oli mu põhi mure, et jummala eest seda projekti nüüd pekki ei keerataks, sest raamat oli üks viimase aja armsamaid raamatuid. Nüüd, kus filmist on paar tundi möödas, olen ikka üsna kahe vahel.

JÄRGNEVAD SPOLIERID

Mis meeldis:
- peategelane oli võimas. Nagu siiralt võimas. Viimasel ajal on väga häid lapsrolle meil ju olnud (suurem osa "Supilinna salaseltsist" näiteks), kuid see oli väga kõva.
- toredad detailid, hea soundtrack.
- üsna hea tempo, kus polnud kohta kohustuslikele Eesti filmielementidele:
* must valge
* vean koera laipa
* Rain Tolk jälle selles ühes luuseri rollis
- hea režii ja tegelikult ka hea stsenaarium, sest pekki nad seda kindlasti ei keeranud.
- juuksuri kõrvalliin. "Jumal tänatud, et sulle U pähe kukkus" ajas siiralt naerma.

Mis häiris:
- raamat oli lihtsalt palju parem. Nimelt oli raamatus lapse nurk ja ülejäänud maailm rohkem kontrastis. Ehk kui raamatu-Leelo oli lilleke keset sitamerd, siis siin oli lilleke veidi ära kadunud. Oli lihtsalt õnnetu laps, kes igatseb enda ema ja nö. rõõmsamad hetked olid veidi vähem välja mängitud.
- veidi stereotüüpsed karakterid. Mingil põhjusel on meie filmides iga NKVD või muu säärane tegelane täiesti must, halb ja väga kuri. Eestlased laulavad vabadusest ja on täiesti plekitud kannatajad. Seda ka siin. Jah, raamatus oli ka nii, aga kui järjest filmid sellise rollijaotusega tulevad (1944, Vehkleja jne), siis on veidi lihtne lahendus.
- Lõpp. Märkasin juba sama Vehkleja puhul. Ehk kui tahetakse näidata välismaailmale meie kannatusi muuhulgas, siis on väga naljakas vaadata, kuidas võetakse peategelane kinni, on veidi aega ära ja siis on rongijaam. Tuleb kuskilt rongisuitsust peategelane, tema juuksed on läinud hallimaks ja siis jookseb välja lapspeategelane, kes on sama vana, kui filmi alguses. Ehk siis kuskil välismaal mõeldakse, et "ahhaa, näe, hoiti terve suvi kinni. Õudne!" Tegelikult oli ju need karistused aastatepikkused.
- mul on seda jubehalb öelda, kuna Tambet Tuisk on väga meeldiv inimene, aga mul on juba teist rolli teda vaadates tunne, et ta mängib üle. Esimest korda oli see selle Laose koostööfilmiga.
- puudus kohustuslik filmielement ehk paljas Mirtel Pohla.

Ehk mulle film tegelikult meeldis. Väga hea Eesti film (kuna neid väga häid Eesti filme on veidi vähe). Aga ikkagi jäävad need mõned klišeed häirima.

[Gallacher]

- Lõpp. Märkasin juba sama Vehkleja puhul. Ehk kui tahetakse näidata välismaailmale meie kannatusi muuhulgas, siis on väga naljakas vaadata, kuidas võetakse peategelane kinni, on veidi aega ära ja siis on rongijaam. Tuleb kuskilt rongisuitsust peategelane, tema juuksed on läinud hallimaks ja siis jookseb välja lapspeategelane, kes on sama vana, kui filmi alguses. Ehk siis kuskil välismaal mõeldakse, et "ahhaa, näe, hoiti terve suvi kinni. Õudne!" Tegelikult oli ju need karistused aastatepikkused.

"Seltsimees last" pole näinud aga "Vehklejas" oli see täiesti loogiline. Filmi tegevus ja peategelase arreteerimine toimus umbes samal ajal kui Stalin suri, peale mida hakati juba üsna ruttu poliitvangidele amnestiaid andma. Seega ta ilmselt istuski laagris üsna lühikest aega.