Lehekülg 339, kokku 361 EsimeneEsimene ... 239289329335336337338339340341342343349 ... ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 6 761 kuni 6 780, kokku 7208

Teema: Film

  1. #6761
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas _AI_ Vaata postitust
    Ad Astra oli kerge pettumus. Kosmosefilmi žanr on muidugi üke keerulisemaid anyway, aga see oli liiga apocalypse now plagiaat või ütleme siis Heart of Darkness kosmoses, küll mingis imelikus isa-poja suhte raamis. Mõned arengud olid filmis justkui eraldiseisvad lõigud, mis ei andnud loole midagi juurde, va pikkust ja pisut ettearvamatuse käiku. Päästsid või parendasid üldmuljet lisandid- soundtrack richterilt, Pitt ja Lee jones, aga loo koopiatunnet siiski peita ei suutnud.

    Raamat on muidugi liiga hea ja Apocalypse ka, et seda kosmoses ette võtta. Vist.
    Kui rääkida kopeerimisest, siis RT järgi on üks aasta parimaid filme Booksmart, millel on vist reiting miskine 97. See räägib viimasel kooliaastal olevates kahest noorest neiust, kellest üks on suur ja lärmakas, teine väiksem ja kohmetum. Nad on veidi luuserid, mistõttu üritavad minna viimasele peole. Ja nad siis seiklevad mööda öist LA-d, et jõuda peole. Neiud hakkavad veidi üksteisest lahku kasvama ja on siis tundejamad ja shit ja nii edasi.
    Tuleb tuttav ette? Tegu oli peaaegu identse koopiaga filmist Superbad. Mõned kohad olid toredad, näitlejannad olid tublid, aga muus osas oli ikkagi kõik juba korra nähtud. Mistõttu jäi nii kõrge hinnang veidi küsitavaks.

    Kuna praegu tuleb Eesti linateoseid nagu Vändrast Aveleid, siis on kinno tulemas ka kinoteatri järjekordne Draamat täis aasta, mis räägib siis projektist, kus üks teatrikauge eestlane pannakse terve aasta jooksul uusi teatrietendusi jälgima. Võitjaks osutus Valga venelannast neiu - ebastabiilne, eneselõikuja, väga vaene, elab ema ja vennaga lagunevas majas, teatris pole käinud, mõtleb tööst Maximast ja äkki rikas mees päästab ta.
    Tegu on pigem sellise täispika osaga sarjast Eesti Lood, kus räägitakse vaese inimese muredest. Peategelane on ebastabiilne, aga samas kaamera ees väga avatud. "Kui ma väga väsinud olin, siis ma päev otsa suitsetasin ja mastrubeerisin. Siis läksin õhtul teatrisse," lauseid tuleb. Rinnahoidjat ta sageli ei kanna, muus osas viisakas film. Naine on küll intelligentne, filosofeerib, kirjutab hea käekirjaga, kuid on samas nii-nii ebastabiilne, ebakorrektne, ebakindel, et pigem näeb teda 10 aasta pärast kodutunde saates, kus tal on kari lapsi ja joodikust mees ja ise pani kogemata suitsuga pool maja põlema.
    Täispikka filmi ei kanna välja. Nalja ka ei saa. Mõtlema paneb, natuke.

  2. #6762
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Stok Vaata postitust
    Siit ei loe sugugi välja, kas tisse näeb või ei näe? Võibolla avab sahtli, mis on rinnahoidjaid täis, aga see ei anna meile ju täit infot!
    Ei näe.

  3. #6763
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Vaatasin õhtul veel paar asja ära. Alustasin Netflixi filmist The Laundromat, mis räägib Panama paberite skandaalist ja kuhu on koondatud Meryl Streep, Gary Oldman, Antonio Banderas, päris laheda cameo teeb Sharon Stone. Filmi alguspunktiks on suvaline laevaõnnetus USA järvekesel (laeva kapten on T1000 ehk Robert Patrick), mille tagajärjel hukkub 21 inimest, muuhulgas siis ka Streepi tegelase abikaasa. Seejärel selgub, et ehkki laev oli kindlustatud, siis kindlustusfirma oli ka kindlustatud firmas, mis oli ka kindlustatud ja lõpuks jõuti suvalise postkastini, mille taga polnud kedagi. Ehk sisuliselt kadus suur osa raha kuhugi riiulitesse ära.
    Kõlab nagu põnev mõttefilm ala Erin Brockowich või siis Spotlight, aga reaalsuses polegi tegu justkui päriselt mängufilmiga, vaid pigem ühiskondlikust satiirist lähtuva selgitusfilmiga "kuidas nad meid tegelikult kepivad". Jooksis hästi, Banderas-Oldman taandusid sisuliselt ainult selgitavateks tegelasteks ja filmi lõpp oli ikka väga steitment. Kõige enam meenutas Vice'i, aga rollilahendused polnud nii head ja film ise läks asjadest pigem lihtsalt üle - ehk selline kaheksanda klassi tasemel koolitund. Samas targemaks nagu sai, kuna tehti tõesti kõik puust ja punaseks ette.
    Tisse polnud.

    Ja siis võtsin lõpuks ette kauaoodatud sammu ja läksin ikka Rambo. The Last Blood vaatama. Filmi alguseks sain ma kohe tõelise Rambo-vaimu sisse, sest piletiautomaat otsustas, et tal on nüüd paber otsas ja kuna see piletiautomaat oli nii loll, et ei hoiatanud sellest ette (ega ka pärast), siis teatas ekraanilt, et pilet on trükitud, aga piletit polnud. Kuna kell hakkas juba 22 saama, siis oli ka teenindajat raske leida ja popkornimüüjates oli järts, sest mõistagi pidid seal eesolijad tükk aega mõtlema, et mida nad ikka juua tahavad ja siis lõpuks jäi ka teenindaja ise hätta, sest süsteem jooksis kokku ja tal oli vaja kogenumat inmiest ja üleüldse.
    Kui ma siis saali jõudsin, oli film juba alanud ja nii jäi see osa, kus mingid tegelased päästeopi ajal surma saavad, nägemata. Hiljem lugesin, et see osa ongi ainult eurooplastele mõeldud ja nii võin ma siis öelda, et nägin Rambu USA versiooni.
    Esiteks olid mul ootused väga madalad ja eeldasin sellist tõelist piina kinosaalis, aga seda ei tulnudki. Oli selline kesktasemel tavaline Stallone viimaste aastate mürgel. Kui Expendables oli esimese osana lahe ja fun, siis sealt edasi läks ka totraks. Nüüd oli see ka veidi totter, sest süžee oli lihtsakoeline - või, noh, Chuck Norris või Steven Seagal on selliseid filme juba vist 50 aastat teinud. Samas otseselt igav ka ei hakanud, kuid veidi imelikuks jäi see, et Rambost ei saanudki nüüd lõpuks enam midagi aru:
    1. osa - ehmunud ja traumeeritud sõdur, kes murdub emotsionaalse pinge all, tapab vist poolkogemata ühe inimese.
    2. osa - leiab isegi mingi naise, see saab surma, Rambo õnnetu, lisaks teda reedetakse, muus osas täiesti pohh.
    3. osa - Rambo läheb enda ainsat usaldusisikut päästma, naisi pole, kuna tegu on sitase afganistaaniga, muus osas täiesti pohh.
    4. osa - kõigest pohh, lihtsalt tapab.
    5. osa - hoi, olen kuri kui Clint Eastwood Gran Torinos, aga tglt sees olen veidi hea ka, aga muus osas on ikka täiesti pohh.
    Ehk võitlusstseenid olid üsna Expendablesi esimese filmi laadsed, kuigi piinlikuse vältimiseks olid ära jäetud rusikavõitlused, sest Stallone on ikkagi vana. Muus osas oli montaaž nii kiire, et väga ei saanud arugi, mis juhtus. Aga väga verine oli kõik. Lõpuks oli isegi nii verine, et muutus karikatuuriks ja naljakaks. Ei, noh, aasta halvim film pole, aga sinna tahapoole jääb. Tisse oleks oodanud, lõbumajad ju ikka!?

  4. #6764
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Running With The Devil on saanud kriitikutelt robustselt võtta, aga milline Nicolas Cage'i film pärast BadAssi seda pole saanud (Spider-Mani multikas oli ta ju ainult häälega)? Pean ütlema, et läksin seepeale järjekordsele narkofilmile kerge skepsisega. Film saadab ühte narkolaadungit alates põllumeestest ja kulleritest kuni kingpinini jõudmiseni välja. Taustal jooksevad politseinikud, kes ajavad jälgi järjest inimesi tapva narkootikumi peale. Filmis justkui peaosalist polegi, kõik on tegevuses, aga kellestki suurt midagi teada ei saa. v.a. üks politseinik ja siis Laurence Fishburne'i narkodiiler USA kirdeosast. Cage tundub esialgu Toomas Hendrik Ilvesena, kes on hakanud Walter White'i mängima, kuid tegelikult on tegu lihtsalt ühe armutu sitapeaga. Film kulgeb koos kokaiinilaaduniga põhjapoole ja maha jäetakse sitaks laipu. Umbes tunni möödudes ma ei saanudki korraga aru, et miks kriitikud seda filmi nii vihkavad, aga siis saabus lõpuosa ja see läks pehmelt öeldes totraks. Inimelu väärtus on arusaadavalt madal või suisa olematu, kuid siis hakkab film venima ja lõpplahendus on pehmelt öeldes tobe. Cage'i viimane stseen Fishburne'ga on pehmelt öeldes mage, ilmselt tema üks kõige sitemaid näitlejahetki.
    Pidevalt kepitakse prostituute, aga isegi siis, kui nad on paljalt üledoosi suremas, siis on ikka juuksed tisside ees. Ehk ühes stseenis vist midagi nibuääre moodi nägi. Üleüldse paras joga ja maandus aasta top 10 nigelaima filmi sees, kus on:
    Can you Keep A Secret?
    Kapten Morten lollide laeval
    The Prodigy
    Running With The Devil
    How It Ends
    The Head Hunter
    Yesterday
    Kiirtee põrgusse
    Hellboy
    Russian Psycho

  5. #6765
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    May 2010
    Postitusi
    5 904

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    https://editorial.rottentomatoes.com...than-the-rest/

    https://www.denofgeek.com/us/movies/...uperhero-movie

    Pluss lisan siia, et toona olid filmides CGI ikka üsna mässiv ja üle võlli. Kinematograafiliselt pani Nolan selles filmis ikka täiesti hullu. Realism, süngus, kõik oli olemas. Võta näiteks see jälitusstseen, kus Gordon roolis ja Harvey taga. Või Hiinast mehe äratoomine.

    Ja kas Racheli surmastseen polnud midagi täiesti suurepärast?

    Üks stseen samas on, mis mulle ei meeldi - see katuselt allakukkumine koos Racheliga. See on realistlikus filmis täiesti over the top. Aga Jokeri kohta küsides, kumba sa rohkem kardaksid? Heathi Jokerit või Joaquini oma?

    Ja Heath, oh, Heath, see oli midagi nii imelist, et seda pole võimalik millegagi võrrelda.
    Nii, hilinenud vastus küll kuid siiski.
    Lugesin need lood läbi. Mõtlesin enne ja pärast järele.
    Aga jään oma seisukohale. Jokkeri osad - guud. Film tervikuna - meeh.

    Palju asju oli iseenesest tehtud õigesti, et luua see ambivalentsuse toon. Noh see lähenemine, et hea ja halb on sama mündi kaks külge. Paraku oli neid hetki mis muutsid asja pool-karikatuurseks muinasjutulooks liiga palju, et story oleks tõsiseltvõetav.

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Võta näiteks see jälitusstseen, kus Gordon roolis ja Harvey taga. Või Hiinast mehe äratoomine.
    Mõlemad läksid minu jaoks selgelt muinasjutufilmi kategooriasse. Come on, see hetk kus lasti kaks kaablit pilvelõhkujate vahele ja siis "oopsy daisy" helikopter sinna täpselt koordineeritud kõrgusesse sisse lendas? Nali
    Hiinast mehe äratoomine ja hoo pealt lennukisse hüppamine? top 3 halenaljakas hetk filmis raudselt.


    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Ja kas Racheli surmastseen polnud midagi täiesti suurepärast?

    Üks stseen samas on, mis mulle ei meeldi - see katuselt allakukkumine koos Racheliga. See on realistlikus filmis täiesti over the top.
    Jah, see stseen oli tõesti põnevalt lahendatud. Piisavalt dramaatiliselt ka. Samas Denti näo selle põleva kraamiga kokku saamine tundus juba enne punnitatud ja ebaloomulik, miski jäi silma riivama. Alles pärast sain aru miks see oli vaja nii lahendada. Tore, et selle allakukkumise stseeni osas nõustud vähemalt.

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Aga Jokeri kohta küsides, kumba sa rohkem kardaksid? Heathi Jokerit või Joaquini oma?
    Kartmise osas - jah ilmselgelt Heathi oma, aga nagu ka välja toodud - see peabki nii olema. Üks on realistlik käsitlus ja teine on muinasjutt. Lisaks ühel juhul on kogu filmi keskmes üks inimene. Dark Knightis on Jokker ainult ühiskonnanähtuse manifestatsioon. Ja kolmandaks lähtub kogu üks storyline ühel mehel ja tema kujunemisel, teisel juhul on asja näidatud läbi väärtusprisma kuhu ta ei sobitu.

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Ja Heath, oh, Heath, see oli midagi nii imelist, et seda pole võimalik millegagi võrrelda.
    Muidugi lõpuks selle osaga peab nõustuma. Kohe VÄGA tahaks midagi küünilist öelda, selle kohta, miks seda performance'it nii kõrgelt hinnatakse jnejne... aga ei saa. Isegi kõige parema tahtmise juures ei ole võimalik mitte midagi halba öelda. Ta mängis seda rolli perfektselt ja no nii usutavalt, et need mingid mõttepausid mis ta oma origin story alternatiive välja mõeldes tegi - täpselt tundus nagu ta mõelnukski need kohapeal välja. Kogu miimika. Hääletoonid. Kehakeel. See oli fenomenaalne.

    Nõustun, et ka tervikuna parem kui Joaquini oma lõpuks.
    Aga filmina oli Jokker selgelt parem.

    Kuigi saan aru, et parima filmi Oscarist võib see suu puhtaks pühkida - olen juba siit-sealt lugenud, kuidas Oscarite üle hääletajate arvates "see puudutab raskeid teemasid, ega paku lahendusi" ; "on põhjendamatult sünge" jne mingid lollid roosamanna hinnangud. Sellised lollid ja lihtsakoelised avaldused tõestavadki paraku seda, et lõpuks kandideerivad nendele filmidele mingid häppiendning kõik-saab-korda pehmed ollused, nagu näiteks Green Book (NB! See oli hea film. Aga kaugelt liiga suur panus oli lõpuks pandud sellele häppiendingule ja asjad olid liiga mustvalged ((pole mingi rassismipun))).

  6. #6766
    Reservmängija
    Liitus foorumiga
    Jul 2006
    Postitusi
    645

    Algupärane

    btw, see "hoo pealt lennukisse hüppamine" on päris värk: https://en.wikipedia.org/wiki/Fulton...ecovery_system

    Mis ses halenaljakat oli?

  7. #6767
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    PLAGIAAT!!!
    Vaatasin Netflixist filmi Spectral ja see on kõige ühesem plagiaat Aliensi filmist. Samas ma armastan Aliensi nii väga, et mulle isegi istus. Kuskil Moldovas võitlevad USA ja liitlased mingite vastastega, kuigi tegelikult pole linn üldse Moldova moodi. Korraga ilmuvad mingid üleloomulikud elukad, kes valimatult eriväelasi maha võtavad. Ma hakkasin mingi hetk hasartselt otsima sarnasusi Aliensiga.
    * "Get Your team out, Gorman" - check.
    * leitakse vapralt vastu pidanud noor tüdruk - check
    * barrikadeeritakse, aga vastaselukad on liiga kavalad ja tungivad läbi - check
    * see on küll Alienist, aga see tuvastamismasin on täpselt samasugune, kui seal üritati helilainetega tulnukat leida - check
    jne. jne jne.

    Muidu ilgete loogikavigadega film, aga samas korrektne äktsion.

  8. #6768
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Eile märkasin kahe poolaja vahel, et keegi pakub Kalamaja kommuunis kinkepiletit CocaColasse. Kibekähku vehkisin siis sellega end esimesele ajaliselt sobivale seansile ja nii sattusin vaatama filmi Pahatar: Kurjuse käskijanna. Esimesest osast ei teadnud ma mitte midagi ja tegelikult ei teadnud ka sellest filmist suurt midagi. Välja arvatud, et just väga kiita pole saanud ja et kestab pea kaks tundi. Ühesõnaga veidi kirusin ennast, et nii uljalt suvafilmile läksin. Filmis oli siis mingi printsess, kellel oli võõrasemaks sarvedega Angelina Jolie. Ja siis oli prints, kelle ema oli Michelle Pfeiffer. Prints ja Printsess tahtsid muidugi bängima hakata ja abielluda. Jolie ja Pfeiffer polnud sellega väga rahul, millele järgnes suur tüli ja siis võitlus haldjate ja inimeste vahel. Pfeiffer oli veidi Cersei ja Jolie veidi Daenerys ja kogu film üleüldse meenutas GoT viimast hooaega. Aga veidi paremini valgustatult ja veidi vähem vägivaldselt. Pildiliselt ilus ja enne igavaks minekut saigi film läbi. Tisse polnud. Halb ka polnud. Või, noh, Cage'i ja Kinoteatri sellenädalased väljalasked olid nigelamad.

  9. #6769

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Vaatasin Netflixist filmi Spectral
    Tüüpilise netflixi filmina algas see huvitavalt ja lõpus nii julmalt ära vajub et targem magama minna

  10. #6770
    Frequent Flyer Kasutaja EgoTrip avatar
    Liitus foorumiga
    Dec 2001
    Postitusi
    4 425

    Algupärane

    Dolemite is my name on üks üllatavalt vägev tükk. Eddie Murphy, Dolemite rollis, teeb kindlalt oma parima rolli filmilinal. Ning Wesley Snipes koomikuna töötaks päris hästi.
    Kuhu jooksed lõng, ma tunnen su ema.

  11. #6771
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    In The Shadow Of The Moon on taas tüüpiline (nagu gizmo sedastas) Netflixi film, kus algus jooksis põnevalt, aga lõpp nii rahuldav enam polnud. Peategelaseks lihtne Philadelphia politseinik, kes satub viimase vindi peal raseda naise kõrvalt ühte salakavalat mõrvarit taga ajama. Mõrvar saadakse kätte, kuid ta hukkub metroorongi ees. Politseiniku naine sureb samal ajal sünnitusel, laps jääb ellu. Möödub 9 aastat ja mõrvar on tagasi, esialgu arvatakse kopikatti, siis selgub, et ongi sama tegelane. Ühelt poolt räägiv film veidi hulluks keeravast politseinikust ja siis juurde ka veidi ulmet. Lõpp tundus mingi hetk olevat väga lihtne ja arusaadav, kuid väike üllatus ikka pakuti. Aga ei miskit väga originaalset, samas igav ka ei hakanud. Tisse nagu ka polnud.

  12. #6772
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas EgoTrip Vaata postitust
    Dolemite is my name on üks üllatavalt vägev tükk. Eddie Murphy, Dolemite rollis, teeb kindlalt oma parima rolli filmilinal. Ning Wesley Snipes koomikuna töötaks päris hästi.
    Ühinen kiitusega. Ilmselt üks paremaid otse Netflixi läinud filme, mis meenutab omal moel ülesehituselt eelmise aasta (või juba üle-eelmise aasta) Disaster Artisti, aga on veidi ülevoolavam, veidi naljakam ja veidi optimistlikum teos. Murphy on üsna Murphy, aga talle lihtsalt antud hetkel sobis selline ülelmängitav roll, kuna eeskuju oli samasugune. Lühidalt kokkuvõtteks, et 70ndatel oli keskealine wannabe-koomik plaadipoe kassiir ja edu saatis teda alles siis, kui ta kodututelt nende lood pihta pani. Seejärel saab ta edukaks ja asub filmi tegema, mis on muidugi paras puntrakepp. Õnneks ei ole sellist knihvi sees, et hakkavad kodutud tema nalju tagasi nõudma, vaid selline tavaline läbi raskuste tähtede poole. Kogu film on üsna rõõmsameelne ja näiteks seksstseeni filmimine oli nii armsalt totter, et pani naerma. Snipesi oli väga kummaline sellises rollis näha. Näeb ka tisse, sest nagu sedastab Murphy, siis "vennad tahavadki filmidest autoavariisid, plahvatusi ja tisse". Sellele kirjutan muidugi alla.

    Teine Netflixi film on Fractured, mis on järjekordne voogedastuse B-kategooria thriller, mis keerab kahe võimaliku variandi vahel kiireid käänakuid tehes ja lõpuks on lihtsalt küsimus, et kuskohas film täpsemalt otsa saab. Sam Worthingtoni mängitud pereisa tütar kukub auku ja saab viga, mistõttu viib ta lapse koos naisega haiglasse. Seal kaovad aga need jäljetult. Variante ongi kaks - kas tegeletakse hirmsa elundidoonorlusega või on mees lihtsalt hull. Mingil hetkel juhitakse meid ühte arvama, siis teist, siis esimest, siis teist ja nii edasi. Kinos jääks see film tähelepanuta, aga Netflixi keskmist film siiski ületab. Suurt ajumahtu ka ei vaja, tisse ei näe.

  13. #6773
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Uus Terminaatori film on lihtsalt ei.

    NÜÜD VÕIB JÄRGNEDA SPOILEREID.
    Filmi esimesel minutil tapetakse John Connor. Digitaalselt Edward Furlongiga identne John Connor kohtub Terminaatoriga Guetamala rannas ja jääb kahe pumppüssi lasuga tabatult surnult lamama. Mis saab aga Terminaatorist, kes on enda ülesande täitnud? Õige vastus on, et ta hakkab pereisaks, avab mööblifirma ja leiab tänu sellele enda hinges (sic!) endale eesmärgi. Selle leides hakkab ta Sarah Connorile SMSdega vihjeid saatma, et kus ilmuvad uued terminaatorid, keda siis Connor kohe sõelapõhjaks laseb – ikka selleks, et Connoril oleks elus mõte. Ehk siis Terminaatoril kasvas südametunnistus! See kõlab nii totralt, et ülejäänud film ei suudaks seda ilmselt kunagi enam päästa.
    Kui John Connor on tapetud, siis on vaja leida muidugi uus John Connor. Selleks saab noor mehhiklanna Daniela, keda kehastab Natalia Reyes. Esialgu on Natalia õrnake autotöökoja töötaja, kuid kuna teda hakkab jälitama hirmus latiinoterminaator, siis muutub ta lõpuks tõeliseks girl-power ja hakkab enda eest seisma. Selleks on tal abiks tuunitud inimsõdalane Grace (kõlab nagu Reece ehk esimese osa kaitsja), kes üritab vastavalt võimalustele neiut hävitamisest päästa.
    Kohati juba kriitikuid silmi pööritama panev poliitkorrektsus on filmis silmnähtav – latiinost tulevikulootust kaitseb meheliku olemisega supersõdalane ja vananev hallipäine maailma filmikunsti esimene machonaine Sarah Connor. Lisaks neile tuleb viimaseks pooltunniks appi ka John Connori tapnud Terminaator, kellest on saanud sisekujundaja Carl. Oeh.
    Põgenetakse autodega, kopteritega, lennukitega, ujudes, joostes, hüpates. Efekte on kõikjal, veel rohkem ja veel veidi peale, aga sisu pole sisuliselt üldse. Ühest küljest tõmmatakse joon alla Schwarzeneggeri vananenud Terminaatorile, luuakse uus peategelane, kuid vaevalt, et tänapäeval see film enam mingit erilist emotsiooni tekitab. Fännid on pea kolm dekaadi kestnud ootamise järel pigem alla andmas, uue frantsiisi tekitamiseks puudub uues filmis enam erilisus. Jahitav, kaitseingel ja neid tagaajav peatamatu jõud oli näiteks Loganis tükk maad haaravam. Siin on taaskord linnuke kirjas ja ilmselt peab taaskord soovima, et kogu saaga lastaks sulametalli, et seal viimasel hetkel näidata pöialt ülespoole – kultuuriruumi on saaga jätnud kustutamatu osa, aga see robot on nii juppideks pekstud, et teda enam parandada ei anna.

    Paljast Mackenzie Davist näeb profiilis, aga kuna see on nii üldplaan, siis pole aru saada, kas ka midagi näeb,

  14. #6774
    סוטה Kasutaja cabron avatar
    Liitus foorumiga
    Oct 2015
    Postitusi
    2 290

    Algupärane

    Sisekujundaja Carl on reaalne asi filmis??

  15. #6775
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas cabron Vaata postitust
    Sisekujundaja Carl on reaalne asi filmis??
    Jah..

  16. #6776
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Et päev oleks veel kordaläinum, siis läksin õhtul veel kinno. Kõigepealt Zombieland 2: Double Tap, mille esimesest osast ei mäletanud ma suurt midagi, kui välja jätta see, et seal mängis Emma Stone, kellest on nüüd saanud oscarivõitja, aga on endiselt üsna hot naine. Mingil põhjusel mäletasin ma, et esimeses filmis mängis Michael Cena, aga ilmselgelt ma eksisin. Ühesõnaga ootasin 1,5 tundi ajudeta funi ja seda ajudeta funi ma ka sain. Kogu filmist oli aru saada, et keegi asja tõsiselt ei võta ja tüüpidel on lihtsalt tore (ja kasulik) 10 aastat hiljem taas kokku saada ja lõbutseda, sest kaua sa karakterisse sisseminevaid rolle ikka teed. Loll blondiin oli armsalt tüütu tegelane, hipid ka arusaadavalt totud ja nii pole midagi ette heita. Tore tööpäevajärgne õhtu. Tehti viiteid Terminaator 2-le ja see oli kui palsam mu piinatud hingele.

    Kuna ma kasutasin zombifilmi ostmiseks kinkekaarti, aga neid oli mul nii rumalalt, et kasulikum oli võtta kaks piletit, aga kuna homme on lapsehoid, ülehomme, ee, lapsehoid, üleülehomme jalka ja reedeseid filmigraafikuid pole veel ka üles pandud, siis läksin selle järgi, et mis kohe pärast Zombielandi hakkas. Ja selleks oli Jexi, mille kohta olin ma lugenud üsna laastavaid arvamusi, kuid kuna ajaliselt sobisid ideaalselt, siis sinna mindud ka sai, sest kui kehv ikka asi olla saab? Oi, saab olla ikka väga-väga kehv.

    Süzee järgi võtab mingi töllmokast telefonisõltlane endale uue telefoni, aga seal on mingi äraspidine AI Jexi peal, kes lubab tema elu paremaks teha, mida ta tasapisi teebki, aga siis ta armub tegelasse ja blääblääblää. Kui kõlaks esimese hooga nagu tore 80ndate vaimus tech-horror, siis reaalsus on väga-väga tüütu ja väga-väga rumal rom-com, kus erakordselt halva näitleja kehastatud peategelane põrkab kokku hipineiuga ja siis nad kohe paugust armuvad, kuigi noormees on väga awkward, aga samas nummi. Kid Cudi teeb eriti tobeda kõrvalrolli khuuli iseendana. Diversity-level on ka peal, sest peategelane on küll valge heteromees, kuid tema armastatu on mulatitar, parim sõber on suur ja paks mustanahaline, teine sõber naissoost asiaat ja ülemus homoseksuaalist latiino. Kogu kombo oli erakordselt ebanaljakas, point "ela elu ka telefonist väljaspool" ka nii lame ja ka justkui "põnevus" mobiili ja inimese võitlusest kestis umbes neli minutit. Õnneks kestis film 84 minutit, tisse ei näinud ja saab ilmselt aasta kõige halvima filmi tiitli.

  17. #6777
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Sinu päevad on loetud on üks neid(rakendus)õudukaid, mida lähevad vaatama tšikikambad, kes siis kiljatavad suvalise jumpscare'i peale, siis naeravad karjas kui kajakad ja pärast kilkavad saalist lahkudes, et nii õudne oli. Ja siis satud sarnastega hiljem kokku kuskil ja nad räägivad, et "mulle meeldivad õudukad". See on taaskord täiesti ebaoriginaalne film, mille sarnaseid tuuakse kinodesse iga paari kuu tagant. Siin on ettemääratust ehk mobiiliäpp näitab, et palju on peategelasel surmani ja mitte keegi ei suuda selle eest põgeneda - oi, Final Destination! Siin on piiblist otsitud vaimude vastast võitlust - pane suvaline filminimi. Siin on muidugi tegevuse üks tegevuskohti haigla (ja selle mahajäetud tiib) ja peategelase ülemus, kes on veidi paha ja tahab muid suhteid ka (Happy Death Day ja Happy Death Day 2 U). Kui viimati nimetatud filmides oli mingi lõbu, siis siin väga lõbu ei ole. Film koosnebki hunnikus väga aeglaselt välja mängitud jump scare'dest, millest suur osa on "oi, lusikas kukkus suure kolinaga"-ehmatajad. Pigem hoiduda ja oodata Doktor Und või mis iganes see järgmine nädal tuleb. Tisse ka pole.

    Hüppas aasta 10 halvima filmi sekka:

    The Prodigy
    Running With The Devil
    How It Ends
    Countdown
    The Head Hunter
    Yesterday
    Kiirtee põrgusse
    Hellboy
    Russian Psycho
    Jexi

  18. #6778
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Kuidas ma vaatasin uut Eesti filmi "Ühemeheshow".
    Pressiseanss algas kell 11, 10:52 oli Coca Cola Plaza uksed endiselt suletud, ei viitsinud oodata, tulin toimetusse tagasi.
    Pärast kuulsin, et vedas. Nii üks filmikriitik Tristan kui ka üks päevalehe kultuuritoimetuse juht ütlesid, et film oli ikka väga-väga pask.

  19. #6779
    Professionaal Kasutaja Kribenski avatar
    Liitus foorumiga
    Sep 2016
    Postitusi
    456

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitust
    Kuidas ma vaatasin uut Eesti filmi "Ühemeheshow".
    Pressiseanss algas kell 11, 10:52 oli Coca Cola Plaza uksed endiselt suletud, ei viitsinud oodata, tulin toimetusse tagasi.
    Pärast kuulsin, et vedas. Nii üks filmikriitik Tristan kui ka üks päevalehe kultuuritoimetuse juht ütlesid, et film oli ikka väga-väga pask.
    Deem, just mõtlesin esmaspäeval vaatama minna.

  20. #6780
    Bradolf Pitler Kasutaja Mõnuagent 007 avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2004
    Postitusi
    25 038

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Kribenski Vaata postitust
    Deem, just mõtlesin esmaspäeval vaatama minna.
    Õigemini.
    Kriitik T: "Ma ei kujuta ette, et miks ja kes peaks seda filmi vaadata tahtma?"
    Kulturnik K: "Suht pask."

 
 

Järjehoidjad

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud