Niih. Lõuna. Lõuna on järemõtlemise aeg.
Viimasel ajal on mind vaevanud küsimus, millise võttega saaks kõige kiiremini selgeks, et sinu ees seisab tõeline tross?
Miks seda üldse vaja on teada? Väga lihtne. Kui osad on trossid, siis järelikult teised ei ole. Ja kui on olemas neid, kes ei ole trossid, siis ei tahaks ju trosside peale aega kulutada. On ju loogiline.
Muidugi! Vahepeal võib tegeleda ka trossidega, näiteks siis, kui on nälg friikõu järele ja parasjagu paremat pole võtta. Aga reeglina on siis hiljem pohmell ja paha olla, kass, nagu ütleb mu üks Tabasalu sõber. Ja kui sul on kass sellest, et sa südames naersid trossi üle, siis on jääknähud hiljem jubedad. Lausa rõvedad.
Nii siis ongi, vaatan ja inimesena loodan, et ehk ta pole tross.
Samas on vastupidi ka. Olen tross sadadedele, kui mitte tuhandetele. Kindlasti olen. Näiteks arvasid nii mõnedki (McN.... näiteks ja ilmselt ka teised änfiildi kuked), et ma olen tross siis, kui julgesin kiruda Benitezt. Sest ma nägin järjest kahte pooli mängu ja see oli õudne, nii ma siis ütlesingi, et kuradi Benitez. Hoolisin tegelt poolist. Kas ma siis olin tross?
Ma olen vaadanud kõiki viimaseid koondise kodumänge staadionil. Lisaks 3-4 hooaja jooksul umbes 50 liigamängu. Esiliiga omi siis. Lisaks teine liiga. Neid ei ole muidugi nii palju, aga ikkagi. Noh, kümmekond. Olen istunud staadionil tuisus ja vedelas, kolmekesi turvamehe ja väravavahi pruudiga ja siis totaalselt täismüüdud staadionil.
Aga siis, kui ma arvan, et EJL ei ole saanud oma tööga hakkama, et asi on mäda ja selle mehe juhtimise all asjad edasi ei arene, muutun ma trossiks. Mõne arvates.
Muidugi, ega staadionil istumine midagi veel ei tähenda. Ega see kajakast kotkast ei tee, et presidendilossi rohelisele katusele situb. Muidugi mitte! Aga mingi pilt asjadest selle kõige käigus tekib.
Okei. Läks teemast kõrvale. Mille järgi tunda ära trossi?
ps. muidugi, muidugi ei ole ilus jagada ja arvustada inimesi nii, et jagada neid klassidesse. lausa vastupidi, see on ühiskonnas juurdunud tavade kohaselt täiesti vastuvõetamatu. seni, kuni neist tavadest järjekindlalt kinnipeetakse. reeglina on asjad teistpidi kohe peale seda, kui võõrad ei kuule, kui võõrad ei näe. olgem ausad, siis kui eesriided on ees, siis kipuvad meie otsused olema üsna järsult selektiivsed.
Viimasel ajal on mind vaevanud küsimus, millise võttega saaks kõige kiiremini selgeks, et sinu ees seisab tõeline tross?
Miks seda üldse vaja on teada? Väga lihtne. Kui osad on trossid, siis järelikult teised ei ole. Ja kui on olemas neid, kes ei ole trossid, siis ei tahaks ju trosside peale aega kulutada. On ju loogiline.
Muidugi! Vahepeal võib tegeleda ka trossidega, näiteks siis, kui on nälg friikõu järele ja parasjagu paremat pole võtta. Aga reeglina on siis hiljem pohmell ja paha olla, kass, nagu ütleb mu üks Tabasalu sõber. Ja kui sul on kass sellest, et sa südames naersid trossi üle, siis on jääknähud hiljem jubedad. Lausa rõvedad.
Nii siis ongi, vaatan ja inimesena loodan, et ehk ta pole tross.
Samas on vastupidi ka. Olen tross sadadedele, kui mitte tuhandetele. Kindlasti olen. Näiteks arvasid nii mõnedki (McN.... näiteks ja ilmselt ka teised änfiildi kuked), et ma olen tross siis, kui julgesin kiruda Benitezt. Sest ma nägin järjest kahte pooli mängu ja see oli õudne, nii ma siis ütlesingi, et kuradi Benitez. Hoolisin tegelt poolist. Kas ma siis olin tross?
Ma olen vaadanud kõiki viimaseid koondise kodumänge staadionil. Lisaks 3-4 hooaja jooksul umbes 50 liigamängu. Esiliiga omi siis. Lisaks teine liiga. Neid ei ole muidugi nii palju, aga ikkagi. Noh, kümmekond. Olen istunud staadionil tuisus ja vedelas, kolmekesi turvamehe ja väravavahi pruudiga ja siis totaalselt täismüüdud staadionil.
Aga siis, kui ma arvan, et EJL ei ole saanud oma tööga hakkama, et asi on mäda ja selle mehe juhtimise all asjad edasi ei arene, muutun ma trossiks. Mõne arvates.
Muidugi, ega staadionil istumine midagi veel ei tähenda. Ega see kajakast kotkast ei tee, et presidendilossi rohelisele katusele situb. Muidugi mitte! Aga mingi pilt asjadest selle kõige käigus tekib.
Okei. Läks teemast kõrvale. Mille järgi tunda ära trossi?
ps. muidugi, muidugi ei ole ilus jagada ja arvustada inimesi nii, et jagada neid klassidesse. lausa vastupidi, see on ühiskonnas juurdunud tavade kohaselt täiesti vastuvõetamatu. seni, kuni neist tavadest järjekindlalt kinnipeetakse. reeglina on asjad teistpidi kohe peale seda, kui võõrad ei kuule, kui võõrad ei näe. olgem ausad, siis kui eesriided on ees, siis kipuvad meie otsused olema üsna järsult selektiivsed.
Kommentaar