Naabrid

[Rudy]

Aga minu naaber on kalamaja rahva uue vihavaenlase Prokapital tegevjuht Allan Remmelkoor. Talle meeldib verandal päris valjult naisi nikkuda. Veranda on minu aknast 5 meetrit. Muidu suht igav naaber.

Pead tihti akent pesema?

[Marek_T]

Pead tihti akent pesema?

Seestpoolt.

[2mSööt3mMööda]

Fbs oli kuskil täna mingi jutt, et kõikidel inimestel on vist naabrite kohta välja mõeldud mingid omapärased hüüdnimed. Mis te siis olete välja suutnud genereerida?

Endal elavad majas:
Rullnokk, kes pidevalt mingit ronti üritab korda teha.
Bussivend - ainuke inimene majast, kes liigub ringi mingi töö bussirondiga.
Väino - lihtsalt kõva mees. 84a vana aga käib 3x nädalas jõukas + kepikõndi ülejäänud päevadel va pühapäev.
Rasta/Emo - Rasta juustega wannabe macho naine. Kui öelda tere, siis lihtsalt kõnnib tuima näoga mööda, proovitud paar korda ja enam ei proovi
ülemised - ei pea vist selgitama.
Hyundaimees - sõidab teadagi mis autoga.
kohtunikud - paar, kes passib palju rõdul. Korra kommenteerisid, et meie kutsikas kõnnib päris kenasti kõrval kaasas. Eks nad siis puurivad meid tihti oma kriitilise pilguga kui parklast tuppa kõnnime.
Tipsutädi - Mutike, kellel oli koer nimega Tipsu.
Vanglanaine - Töötab vangla sööklas vms.
"See mutt keda kunagi ei näe" ja mõnele anonüümsemale pole veel nime välja mõelnud.

Hmm, huvitav kuidas nad mind kutsuvad?

[Shaq]

Naabriemme- Keskealine naine, kes elab kõrval korteris (tema peres on veel "naabrissi" ja "naabripoeg". Vahel kuuleb väljendit ka toyotapere (kuna 2 autot samasugused avensised).
Venelased/empoweri onu - kui lapsed koju tuuakse/lasteaia viiakse on terve trepikoda vene keelset kisa täis.
Bemmimees - sõidab bemmiga
Polo tibi - mingi chickita, kes ei oska eriti parkida ja sõidab pologa
Jeebivend - noormees, kelle muusikamaitset teab terve linn. Õhtul on kaugelt kuulda, kui noorhärra koju jõudma hakkab. Tümps tuleb enne ja siis tema järgi. Väidetavalt on ka linnas sees teda nii ära tuntud, ise ei oska kinnitada.
Tibin - Jeebivenna elukaaslane, omab geelküüsi, taskukoera ja päris head raami.
Toyotavend - Polo tibi elukaaslane, veits vähem oss kui jeebivend.
Boraonu - sõitis Boraga, nüüd audiga aga nimi jäi.
(Honda)poiss - mingi tüüp, kes talvel lükkas koguaeg lund. Vahel vist sõidab vanemate Hondaga.

[Mõnuagent 007]

Praeguses korteris elades (1,5 aastat) ei tea ma ühtegi enda naabrit. Kõrvalkorteris on mingi vene vanem paar ja selle paari mees on paar korda üritanud suhelda, aga kuna ma olen tuntud sotsiopaat, siis ma olen vastanud viisakalt. Kuna ma olen kodus enamasti 23-st 8-ni, siis pole ka mingit põhjust suhelda olnud.

See-eest varasemastes kohtades on paar šeffi tegelast olnud.

Eelviimane korter, Faehlmanni tänaval - ilgelt fäänsi maja oli, kus pooltel elanikel olid taskukoerad. Ainus meeldejääv jorss oli mingite tuntud vene ärihaide võsuke, kes oli konstantselt joobes ja loopis täispeaga kaheksanda korruse terrassilt krevetisalatit ja Moeti pudeleid alla.

Eeleelviimane korter, Invaliidi tänaval - nii fäänsi polnud ja kõigele lisaks oli ühistu esinaine minu ülemine naaber. Kolisin sisse enda sünnipäeval ehk alustasin kohe läbensiga. Keegi (kahtlustan Mazzi) ajas trepile punast veini ja järgmisel hommikul kerges pohmakas üles ärgates oli ühistu esimutt mu ukse taga ja lasi rõlge registriga, kuidas ta laseb mu kohe välja visata ja üleüldse siin majas nii asjad ei käi. Tegin enda võluvaima naeratuse pähe ja ütlesin, et kõik on chill. Ta ei uskunud ja röökis edasi.

Järgmine kord röökis ta seepeale, et mul viskas tema pojapoja (ta elas koos enda mehe, tütre ja tütrepojaga) trampimine üle. Pojapoeg oli üsna õnnetu laps, kuna tema peale karjuti pidevalt, sest tema emal oli ilmselge kepinälg ja seetõttu kergelt frustreerunud. No ja siis selle peale lasin ma muusikat ja kui nad ukse taga kolistasid, siis lahti ei teinud. Hommikul hakkas taas pröökamine pihta, ma panin jälle enda võluvaima naeratuse ette ja asi lõppes sellega, et proua nuttis, kuidas maja vajub, keegi ei taha remondi eest ka maksta ja ta tahaks, et tema tütar ikka mehe leiaks. Läksime lahku sõpradena.

SIis ta korraga avastas, et ma töötan ühes ajalehes ja pärast seda sain ma kõik andeks. Kui muusika oli kõva, siis tuli ja ütles: "kas saaks sutsukene vaiksemaks."

Kui ma korra võitsin mingi auhinna ja olin telekas, siis tõi ta mulle lille ja õuna.

Kunagi kui ma läksin enda tüdruksõbraga skaibi teel tülli ja ta pikalt saatsin, siis lendas mu tüdruk sinna ja kuna ma ei tahtnud teda sisse lasta, siis küsis südikas naine redelit, et mu aknast sisse ronida. Naabrimutt oli solidaarne ja ei andnud. Lasin mingi hetk naise ise sisse ja tüli sai läbi. Lahe mutt oli.

Ta hooldas ka maja ümber olevat aeda, mis on suveõhtutel marukasulik koht, kui on vaja näiteks kesköö paiku mingit naist rautada, aga kummagi koju minna ei saa.

kolmas korter - Kopli tänaval - maja esimesel korrusel oli Päästearmee, paar korrust ülalpool oli Rain Tolk. Seetõttu sain mitmel korral suurte alkokoormate alla mattunud Andres Maimikut sisse lasta. Korteris olid hiiglaslikud kõlarid ja imestasin, et kuidas minu läbensid naabreid ei ehmata. Kui minuga aasta pärast leping üles öeldi, siis selgus, et naabrid olid pidevalt korteriomanikule kaebusi saatnud, aga mulle ütlesid endiselt rõõmsalt tere. Türa, tulnd ja öelnud. Läbensid olid muidugi tihedad ja robustsed. Õnneks ma jäin vahepeal enne eika ja cannumani tulekuid magama, see ilmselt säästis naabreid kõvasti.

neljas korter - Tööstuse tänaval - üldiselt mõttetu koht, kuna naabrimutt tõmbas iga kergema muusikapala peale totaalmentaliks. Ise jõi ja nussis meessooga üsna valjult. Pärast kolis minu korterisse Mazz, tal läks eriti persse, kuna talle kutsuti ka politsei ja sai trahvi.

viies korter - Siili tänaval - elasin enda toonase tüdruku ema kolmetoalise korteri ühes toas (tsikk ise oli Tartus). Muidu oli chill ja rahulik, kuna söök oli laual, kodu korras ja üleüldse. KOrra juhtus muidugi ilge jama, kui pärast mingit Päevalehe jõulupidu pidin ühe praeguse tuntud telenäoga koju sõitma, aga kolleegi Laagrisse viies (mul oli taksokaart) selgus, et ta hoiab ümber minu kinni ja magab. Äratasin pikalt, aga ei võtnud pilti ette. Niisiis juhtuski, et võtsin julguse kokku ja viisin kolleegi endaga kaasa. Mõtlesin, et kell 4 öösel ilmselt magatakse ja üleüldse.
Kui ma siis tsikk üle õla ust jubevaikselt lahti urgitsesin, siis selgus, et mu tüdruksõbra ema oli ka enda firmapeolt tulnud. Nii me siis vaatasime uksel tõtt - tema veidi joonud, mina ka ja üle minu õla pilditu tsikk. Õnneks oli mul mõistust päev-kaks hiljem enda tsikile juhtum ära rääkida, kuna nädala pärast võttis tema ema selle ka ääriveeri jutuks. Suhtkoht chill oli.

Jubedalt on tunne, et ma olen sest kõigest kuhugi kirjutanud, aga las olla.

[plastic'99]

Tartus raekoja platsis

1. Narkodiiler - kutsusin teda selliselt, sest ta oli ka. 2 aasta jooksul nägin meest keskmiselt nädalas korra. Mitte kunagi kainelt. Ja mitte kunagi ei olnud ka ise kaine. Väga sõbralik oli osade inimestega, teistega jälle mitte. Kord rääkisime perest ja naistest suitsu tehes, siis sõitis kellelegi valesti vaatamise pärast molli ja jätkas juttu "ühesõnaga, ma elan emaga koos ja keeruline on".
2. Pokkerimängija - kutsusin teda selliselt, sest ta oli ka. Ainult et kaotav ja poolele linnale võlgu.

Tartus Raadil Keskmisest uuem maja paar aastat tagasi avatud maxima vastas.

1. omad - nad olid omad. Samuti tudengid ja korterikaaslaste sõbrad. Ühiskelder meil ja 9 kuu taaravaru tõi sisse 170 eur. Olid ajad.
2. ossiemme. Ossiemmel oli oss poeg ja pojal ossitüdruk, kellel oli ka väga hea raam. Ossipoeg oli soomes ehitusfirma omanik. Nii 25-26 aastane, sõitis x6-ga. Tüüpiline rõõmus ossipere, kes tegelikult olid päris toredad. Vahepeal aga pidusena oli vajalik x6-ga pool aeda ülesse künda talvisel ajal. Esimese lume sulamisel aga olid mehed platsis ja istutasid uue muru ja jutud. Respekt.

Tallinnas, kesklinnas

1. Jaan Toots - kutsun teda selliselt, sest ta nimi ongi Jaan Toots. Kahjuks Kati on juba ammu välja kolinud.
2. airbnb-kad.
3. spordimees - koguaeg mingid rattasõidud ja jooksud. Toidukorv tundub ka maru tervislik. Seda imelikum on teda umbes korra kvartalis täiesti suvalisel teisipäeval kell 11:00 hommikul full mälleris lifti nuppu otsimas.

[Katk]

Ma esialgu lugesin, et 25-26 aastasel ossipoisil on ossitüdruk (tütar). Peas juba mõtlesin, et no siuke alla 8ne tütarlaps ja siis sa hakkad tema raamist rääkima ja ma mõtlesin wtf...
Juba olin pedobear vastust lõpetamas kui üle silmitsedes sain aru, et oli mõeldud elukaaslast ikka mitte last.

[Mõnuagent 007]

Tartus raekoja platsis

1. Narkodiiler - kutsusin teda selliselt, sest ta oli ka. 2 aasta jooksul nägin meest keskmiselt nädalas korra. Mitte kunagi kainelt. Ja mitte kunagi ei olnud ka ise kaine. Väga sõbralik oli osade inimestega, teistega jälle mitte. Kord rääkisime perest ja naistest suitsu tehes, siis sõitis kellelegi valesti vaatamise pärast molli ja jätkas juttu "ühesõnaga, ma elan emaga koos ja keeruline on".
2. Pokkerimängija - kutsusin teda selliselt, sest ta oli ka. Ainult et kaotav ja poolele linnale võlgu.

Tartus Raadil Keskmisest uuem maja paar aastat tagasi avatud maxima vastas.

1. omad - nad olid omad. Samuti tudengid ja korterikaaslaste sõbrad. Ühiskelder meil ja 9 kuu taaravaru tõi sisse 170 eur. Olid ajad.
2. ossiemme. Ossiemmel oli oss poeg ja pojal ossitüdruk, kellel oli ka väga hea raam. Ossipoeg oli soomes ehitusfirma omanik. Nii 25-26 aastane, sõitis x6-ga. Tüüpiline rõõmus ossipere, kes tegelikult olid päris toredad. Vahepeal aga pidusena oli vajalik x6-ga pool aeda ülesse künda talvisel ajal. Esimese lume sulamisel aga olid mehed platsis ja istutasid uue muru ja jutud. Respekt.

Tallinnas, kesklinnas

1. Jaan Toots - kutsun teda selliselt, sest ta nimi ongi Jaan Toots. Kahjuks Kati on juba ammu välja kolinud.
2. airbnb-kad.
3. spordimees - koguaeg mingid rattasõidud ja jooksud. Toidukorv tundub ka maru tervislik. Seda imelikum on teda umbes korra kvartalis täiesti suvalisel teisipäeval kell 11:00 hommikul full mälleris lifti nuppu otsimas.

Kati läks ju üsna laevaks?

[plastic'99]

Laev laevaks, aga tundus selline, kes ikka õudsalt tahab... suhkrut tulla laenama. Oleks enda naise saatnud poodi ja... Kati kükke tegema. Oleks äkki siiamaani Jaaniga koos.

[Mõnuagent 007]

Laev laevaks, aga tundus sellise, kes ikka õudsalt tahab... suhkrut tulla laenama. Oleks enda naise saatnud poodi ja... Kati kükke tegema. Oleks äkki siiamaani Jaaniga koos.

Kati elas minuga lapsepõlves samas kvartalis ja käis samas koolis. Tema vend Aleksander oli mu klassivend, kes jubedalt nuttis, kui 1. klassis pidime kõik enda nime 10 korda kirjutama. Üks on Raigo, teine on aga kuradi Aleksander. Ühesõnaga oli Kati sellest perest kõige eesrindlikum, kuna üksikema kasvatatavast väga mitmest lapsest oli ta ainus, kes ilma eriliste probleemideta põhikooli lõpetas (loe: jäi kõigest kaks korda istuma). Vennad Raadik, Roman, Aleksander ja Jüri lendasid kõik erikooli. Aleksander ja Jüri said kuulsaks sellega, et olid Võru noorimad korterivargad, kui hilisem mõrvar Dadek nad õhuaknast mingisse korterisse saatis. Nad jäid vahele, kuna üks unustas neist kindad kööki. Üks oli 8 ja teine 9. Dadek sai seepeale Kati emalt pahandada, mille peale tegi Dadek Ojasood ja lõi Kati ema jalaga. Selle peale lendas kohale Kati poolvend, kes lõi Dadekil silmad potisiniseks. Õnneks sai varsti Dadek 15 ja ta pandi kinni. Mõni aasta hiljem sai välja ja tappis kellegi ära. Õudne aeg oli.

[Martin]

Eeleelviimane korter, Invaliidi tänaval

Karp kukkus lahti. Sellist jama Tartus küll läbi ei lastaks ja inimesed tunneks ennast solvatuna :P

Enda naabrid on olnud okeid.

Lapsepõlv Tartus Tammsaare tänaval (5-korruseline paneelikas): kõrval olid suvalised, üle ukse see, kes vanaisaga vahepeal tinunni laskis. Teisi ei teadnud, kuid paar püstakut edasi oli Tammaru-Peta, kes ka napsi armastas ja vanaisaga koos töötas.

Lapsepõlv Tartus Pärna tänaval (5-korruseline paneelikas): ei ole ühtegi naabrit vist kunagi näinud. Kõrvalamajas elas vanaema sõbranna, kellel oli äge väike valge koer.

Noorus Tartus Peetri tänaval (sisuliselt eramaja, 2 korterit): alumisel korrusel oli vahepeal bordell, mis tekitas probleeme: A) politsei reidis ka meie korrust, kuigi ust ei teinud me kunagi lahti, kuigi nõuti, karjusime vastu, et see on korter ja tegelege alumistega; b) naaber pakkus emale, et too võiks lisaraha ju nats teenida; c) naabri lapsed olid vahepeal õhtul hilja või öösel aias/maja ees, pere tegi vist tööd; d) taksoga oli minul veider ja emal eriti veider koju sõita, sest taksojuhid silmitsesid kahtlaselt.

Pärast seda oli mingi hull, kes enam ukse taha ei tulnud, kui ühel mu sünnipäeval võttis teda vastu mu täiesti joobes sõber, viiner (nagu päris, mitte see, mis püksis) näpus ja pakkus amspu. Politseid ei kutsutud.

Ülikooliaeg Tartus Peetri tänaval: pärast oli normaalsem, eriti see, kes praeguseni. Raamatupidaja ja tahab kogu aeg maja vuntsida. Pole kunagi millegi üle vingunud.

Suvepraktika Tallinnas (7-korruseline paneelikas): Elasin Narva maantee 1 umbes. Ehk eriti noobel koht. Eriti noobliks tegi selle korterikaaslane lualua, kes teab, see teab. Lisaks elas seal vahepeal Alvin ja by elamine mõtlen ma, et lamas voodi kõrval hundinahal, endal ööklubist tooliga pähe saadult muhk peas vms. Korteri üüris meile väga viks vanaproua, kelle suurim hirm oli, et me varastame ta Sony kassettmaki.

Naabreid ei näinud vist ever, kuid kaevati räigelt. Kõige parem kaebus oli, et keegi on lifti sittunud. Lualua muidugi ajas kõik minu kaela, sest ma olin osa ajast Tartus ja ei saanud ennast kaitsta sellise laimu eest. Välja ei visatud. Sittumise sai enda kaela küll naabri koer, millega vanaproua ka nõus oli.

Tööelu Tartus Uuel tänaval (5-korruseline paneelikas): kõrval naabrid olid vaiksed. Alumised olid klassivenna vanemad ja nende all elab Hando Runnel. Parim mälestus on ühistukoosolekutest ja sellest, kui Runnelil läks mingi meie peo ajal elekter ära ja poeet seisis siis püstakus põlev küünal käes ja laaberdajad muudkui möödusid. Ilus aeg oli.

Ahjaa, Runnel korra süüdistas mind ka mudausside tekitamises. Point siis selles, et mul külalised viskavad kraanikaussi igast jäätmeid, mis uhuvad madalamale ja tekitavad tema korrusel torusse mudaussi, mida ei ole võimalik hävitada ja mis põhjustab, et vesi ajab üles. Ei võta omaks!!!

Rendielu Tallinnas Pronksi tänaval (5-korruseline paneelikas): pole kindel, kas keegi naabrites olid üldse elus. Ei haisenud, kuid kordagi ei näinud.

Tänane elu Tallinnas Niines (8 korteriga maja): ühed naabrid käivad vist öösel tööl, olen kohtunud umbes kaks korda aastas. Üle ukse oli normaalne Martin, kes alkoholi ei joonud, kuid tegi kõvasti sporti, mis tähendas, et võitis igalt poolt auhinnaks pandud alkoholi ja tõi siis selle mulle. Kõva meistrimees oli ka, kahjuks kolis ära, nüüd elab seal mingi tore hipilik pere.

Minu kohal oli mingi vanem vene pere, õudselt jõleda ja kurja ja värdka koeraga, kellele nimeks George. Lisaks nad arvavad, et nad kukuvad mingi hetk mulle kaela, sest eelmine omanik eemaldas ühe vaheseina, umbes teisel päeval, kui ma sisse kolisin, tulid juba selle jutuga ja on mitu korda veel rääkinud, et ära enam midagi eemalda. Mees tossab ka vahel keldris, mis on rõve, sest lõhn levib tuppa.

Üldiselt on normaalne elu ja naabrid.

[vincent]

Praegu on vaikne ja igav. Allkorrusel nt elab isa sõber, kes ei pahanda kunagi, kui mul üleval külalised ja mingi lärm on (harva juhtub ka), vaid ütleb, et normaalne, ma ei pannud tähelegi. Ma ka siis ei pahanda, kui ta vahel pudeli viina on ära joonud ja AC/DC põhja keerab. Ühel pool kõrval on perekond ehitajad, pidevalt mingi saagimine ja kopsimine käib. Kuna öösel nad on vait, siis jällegi ei häiri. Teisel pool on naabrinaine, kellel on nii kõva ja kile hääl, et kui ta õues kellegagi kaks sõna räägib, siis ma kuulen tuppa kõik jutud ära, kinnise aknaga. Muidu on tore inimene ja kui siin oli vaja linnaosavalitsuse mingi sigatsemise vastu võidelda, siis saadeti tema igale poole ametitesse käima. Päevaga tegi tiiru ära mööda kontoreid ja tükiks ajaks oli korras, et kasulik.

Ülikooli ajal Tartus elasin mingis endises töölisühikas vms, kus kõik korterid olid umbes 10 ruutu suured, täielik kolhoos. Elu oli ka vastav, nädalas paar korda üritas naaberjoodik kell kaks öösel minu ust lahti muukida (ja kõiki teisi, mis enamvähem tema oma lähedusse jäid). Pooltel kordadel naine kostitas teda selle peale koridoris joptvajumatiga, kuni teiselt poolt naabrimees ukse lahti tegi ja küsis, et štoo suuka tvariiš bljäd, poliitsija budjet. Siis sai rahu. Sageli naine kisada ei viitsinud, sel juhul magas habe norinal koridoris, astusin tasakesi üle, kui juhtusin koju tulema.

Selsamal teisel naabrimehel oli naine, kes päevasel ajal oma lapsi vastu kappi loopis vms, kogu aeg mingi jube kisa ja tants ja tagaajamine käis. Kui mees koju tuli, siis jäeti lapsed rahule ja möliseti omavahel. Keppi nad tegid vist kuskil mujal või ei teinud üldse, mul oli pappseinte tõttu selle üle ainult hea meel. Kui koridoris kokku sattusime, olid igati meeldivad inimesed, mees laenas mult kunagi korkide tagasi sisse keeramiseks šveitsi taskunuga ja sulatas selle tera sisse suure augu, aga kuna ta ise selle kõige käigus ka korralikult voolu sai, siis ma väga ei pahandanud.

Paar korterit ehk paar meetrit edasi oli mingi läbuauk, kus rahvast käis pmtslt 24/7 sisse ja välja. Kui uksest käidi, tuli alati korraliku tümmi level max, kui uks kinni oli, polnud mitte midagi kuulda, ma ei kujuta ette mis nad seal seespool seintega olid teinud, munareste pannud seitse kihti või mis. Aa ja kuskil ülevalpool elas mingi vend, kes pildus regulaarselt aknast alla suitsukonisid (mul oli ükskõik) ja vahel ka karbiga rosoljet või kolmeliitriseid klaaspurke (ei olnud ükskõik, aga midagi teha ka ei viitsinud). Kuskil seal kõrgemal oli ka muusik, kes vahel kitra harjutas õhtusel ajal. Tasakesi, võimendiga.

Lapsepõlvekodu Nõmmel oli kahepereelamu, aga kino sai rohkem kui seal kolhoosis vist. Me elasime all, teine perekond üleval. Proual oli jumal teab mitmes mees juba, vahel ikka tõsteti laps õue trepi peale või saadeti koos vanaemaga jalutama, et saaks uue joobariga rahus keppi teha. Vahel tal läksid graafikud sassi ja mehed sattusid kokku ka, siis oli jälle suurem äkšon. Ükskord vanaisa läks ja küsis viisakalt kogu seltskonnalt, kaua see hooramaja siin kestab, sealt edasi oli veidi rahulikum. Üks väga tore mees jäi pikemalt pidama ka ja tema ajal oli täitsa rahulik elu, kahjuks ta küll ükskord tuli taksot sõitmast koju, aga mingit järjekordset teist polti parajasti kapis peitev proua soovitas hiljem tagasi tulla. Noh mees läks ja võttis siis veel ühed kliendid peale, kahjuks need olid kaks äsja vabanenud retsi ja ühel oli jahipüss kaasas.

Ösõnaga jah pärast seda proua leidis lõpuks jackpoti ehk firmajuhist soome mehe, kes oli muidu suhteliselt talutav, ainult täis peaga kammis ära, ükskord jooksis vappu ajal mööda tänavat edasi-tagasi ja karjus uhhuu. Tütreid oli seal peres kaks, vanemast kasvas samasugune fuuria nagu emastki, eredalt on meelde jäänud, kui nad üle tänava elanud sõbra isaga teineteist tänava peal v*ttu saatsid kõvahäälselt ükskord. Noorem tütar oli ja on normaalne, ehkki mingis vanuses oli tal ka samasugune graafikute faas, et pmtslt üks tüüp ronis aknast välja ja mööda seina alla, kui teine 15 minti varem juhtus saabuma.

Põder ehitas majale veel mingi ilgema juurdeehituse, aga siis proua suri ära ja somm kolis soome tagasi, uue majaosa müüs maha, sinna kolisid suisa igavalt toredad inimesed, kellega mingit kammi kunagi pole. Tõsi neil üks järetulija õppis skulptoriks ja mingi aja elas meie kohal korteris, siis tuli küll kohati selgitada, et kui ma palusin sul öösel toas peitliga töötamist võimalusel vältida, siis jah, see võiks kehtida ka saagimise kohta. A muidu oli normaalne ja ega ta paha pärast, nagu ka perepoeg, kes tegi elektroonilist mussi ja täitis vahel maja kosmoselaeva häältega, aga keeras alati bassi vähemaks, kui viisakalt paluda. Vahepeal nad pidasid hoovis jäneseid ja selline kerge sitaka aroom oli kogu aeg seetõttu üleval, aga see projekt õnneks lõppes päevapealt siis, kui neil endal koer ükskord lahti pääses ja ühe jänese pintslisse pani.

[futbolidipaul]

Lapsepõlv Ahtmes
Mina kasvasin üles Ahtmes, mis on üks Kohtla-Järve veider linnaosa. See on ainult magala. Seal pole muud midagi. Tore oli see, et kogu mu hoovi peale, 60 korterit minu ja 60 vastas majas ning 2x30 kõrval majades oli vaid kaks Eesti peret. Meie ja vastas majas olev. Kusjuures nende perepoeg sünidis samal päeval ja samas haiglas. Aga nemad kolisid Jõhvi suht pea ära, mis tegi meist ainukese Eesti pere seal. Kuna mul oli 10 aastat vanem vend, siis polnud see probleem. Aga see selleks. Meie üle ukse elasid mustlased. Tõelised mustlase, keda me ka nii kutsusime. Üritasid meile kogu aeg sodi müüa ja küünlaid eduks panna ja nii edasi. Elasid seal vähemalt 10-kesi. Muidu saime hästi läbi. Diil oli, et nemad meie pesunööri läbi ei lõik ja mina konnasid nende postkasti ei pane. Üks kord läks ütlemiseks, kui nende pere vanaisa ära suri, siis uks lendas pauguga lahti ja kõik käisid koridori peal nutmas ja karjumas. Nagu oleks maailmalõpp saabunud. Muidu polekski lugu, aga nad tegid seda täpselt südaööl ja no ikka korralik karjumine käis koridoris. Lisaks elas meie peal korralik joodikute perekond. No ikka selline, et mõlemad lapsed olid kergelt imelikud. Nemad ikka tülitsesid nii, et nii mõnigi kord visati mõni mees trepist alla. Lõpuks kolis perepea keldrisse elama. Ehk siis meie all ja peal elas sama pere, kes ei loobunud oma joodiku kogemustest. Keldris olid tal sõpraks rotid ka.

Ahjaa. Kui ma kunagi oma Pärnust pärit tolleaegse tüdruku koju tõin, siis sain teada, et lume alt välja sulavad süstlad polegi normaalne asi. Go figure.

Edit: unustasin mainida, et Tatjana elas kõrvalmajas. Kuidas ma küll seda ei näinud

Tudengipõlv Tartus
Minu enda ühikas oli igav, aga mu naise oma Nooruse tänaval oli fun. Seal oli igasugu rahvast koos. Laupäeva hommikul alati magas keegi koridori trepi peal. Rekord oli 10. Igakord kui Pizzaga tulid, lubati Pizza eest kõike anda. Ei proovinudki kunagi järgi. Aga sealne naaber oli pealt 35 aastane üksik vanatüdruk, kes tundus ka Hoarder olevat. Sealsed seinad olid nii õhukused, et isegi kui me telekat rahulikult vaatasime, siis ta karju meie peale. Õnneks oli ta enamus ajast tööl.

Praktika Tallinnas
Elasime töö ühiselamus ja see oli äge. Sealt võis leida igasugust lektuuri. Aasta siis oli vist 2004. Kellegil oli maha jäänud ntx terve aastakäigu (1999) Maajad. Sellised mõnusad karvased naised. Need panime jõulde aeg kuuse alla. Kuna meid oli neli ühes toas, siis keegi meist ei viitsinud prügi välja viia. Käis selline chickeni mäng, et kes esimesena murdub. Kuniks maja hoida teada sai ja kaebas ära. Nii juhtus iga kord. Lisaks oli meil rõdu, kus osad suitsetamas käisid ja konid lillepotti panid. Pärast tuli välja, et majahoidja kasvatas seal taimi. Ilmselgelt ei kasvanud. Aga muidu oli tore.

Esimene maja Londonis
Seal oli samasugune kommuun, aga asi oli nüüd selles, et me olime nagu ajaga edasi liikunud. Enamus maja naabreid ei olnud. Nende meelest oli normaalne enda järgi köögis koristada korra nädalas. Ehk siis köök oli alati sitane. Me ei kutsunud neid kuidagi, pigem vältisime. Ilmselt olid neil head hüüdnimed meile. Mul on üks hea sõbranna, kes on kõige sõbralikum inimene maailmas. Tema ei ütleks isegi kärbse kohta kehvasti. Tema ütles seal ühele, et kui sul midagi öelda pole, siis pigem ole vait. Nice.

Ülejäänud pole olnud märkimist väärt, välja arvatud praeguse üürika naaber. Muidu polegi lugu, aga seinad on nagu paberist ja ma kuulen kõike mis ta räägib ja tümakat mis ta kuuleb. Kutsun träna fänniks.

[Even]

tallinnas, kivimurru tänaval.

lapsepõlvekodus. 2004 kui kolisin sinna, siis ostsis ka korteri üks 19 aastane nolk, kellel oli millegipärast suurem hulk vabaraha sulas. ta elas väga mitu etappi oma elus läbi.

- 19selt mõtles, et hakkab korralikuks ning lisaks uuele korterile võtab naise ja loob kodu
- 21selt naine läks minema ja mõtles, et võtab tänavalt suvalisi
- 22selt ostis mitsubishi lanceri ralliauto ja hakkas mingitel talverallidel käima.
- 24selt läks soome ehitajaks ja tuli eestisse jooma
- 26selt müüs mitsu maha ja ostis infiniti ning võttis naise
- 28selt tema enda sõnade järgi jumalast kogemata tegi naise rasedaks ja sai kaksikud.
- 30selt mõtles, et hakkab korralikuks, kolib minema ning lisaks uuele majale pirital hakkab kodu looma.

ülalmainitud korteri ostis mingi ärimees kellel oli vaja koguaeg uhkeldada, et auto esindused koguaeg pakuvad talle prooviks mingeid vingeid autosi. ühel õhtul sõitis uue audiga hoovi. samal õhtul leidis eks-naine ta vist üles ja loopis kividega auto igastahes sodi. uus naine vaatas pealt ja karjus. peale poolt aastat kolisid minema.

kuni praeguseni elab seal keegi kelle wifi-võrgu nimi on JOHH&KREEBU. nii ma neid kutsungi.

mingi hetk elas veel üks veider paar, kellest õrnem sugupool 365 ja 24/7 käis millegipärast koguaeg tiaaraga. kutsusin neid printsessiks.

paks punane vend kellel koguaeg hoorad käisid. ei tea miks aga teda kutsusin pankrotihalduriks.

tänaseni elab üksik cougar kes koguaeg naiste tantsupeo kava 6x öö jooksul läbi jõudis tantsida. samuti proovid enne üritust. ta millegipärast parkis hoovis alati väga aeglaselt.

mingi hetk mängisime dannari, diana ja veel mingite veidrate inimestega minu saunas pokkerit.

dannar, kes see tööstuse korter on see kus koridorid on nagu versaille lossis? mazz magas seal ehitus-aluste peal muarust... jällegi mingi pokker.

[Mõnuagent 007]

mingi hetk mängisime dannari, diana ja veel mingite veidrate inimestega minu saunas pokkerit.

dannar, kes see tööstuse korter on see kus koridorid on nagu versaille lossis? mazz magas seal ehitus-aluste peal muarust... jällegi mingi pokker.

Oli jah.

[El President]

minu naabriteks on kajakad. kõigil ümbruskonna katustel. aeg-ajalt kaovad ära, aga praegu on jälle kuskilt mingi laine peale lennanud. kisavad, situvad ja poegivad. ja no tõsiselt kahetsen, et püssi pole. või kasvõi kada.

[fitti]

Nüüd on mu naaber hea foorumikasutaja Rein, aga teda ma ei ole veel kordagi näinud.

Reinu olen nüüd ikka viimase kahe-poole-aasta sees paar korda näinud. Enamasti kas läheb jooksma või tuleb jooksmast. Tubli!

Aga muidu on selline imelik asi juhtunud, et esimest korda elus tunneme peaaegu kõiki majas elavaid inimesi nende päris nime pidi. Kortereid on muidugi ka aint 12 vist majas. Okei, üks on airbnb üürikas ja seal on iga nädal uued näod, neid me ei tunne; näiteks ükskord tuli pimedas keldrikoridoris päris ehtne indiaanlane vastu, peas pikad mustad juuksed ja seljas nahkne vest ja tõstis käe ja ei öelnudki 'hau' nagu winnetou, vaid hoopis 'hai' nagu kogu ülejäänud läänemaailm. Shocking.

Aga jah, muus osas valitseb vaikus ja maad on võtnud tõsine pelgu vaib ja kogukonnatunne, jõuludeks toodi koguni salaja kingipakk ukse taha (teame küll, kes vastutab selle eest!) Inimesed on päris normaalsed nagu, polegi midagi erilist välja tuua. Noh, altnaabrimees on ka jooksumees nagu Rein, aga tema teeb seda paljajalu, talle ütlesin küll, et kuule ega meil pole siin vargamäe või kõrboja, kus võib päevad läbi mööda rohetavaid niitusid lipata, süstlavahetuspunkt toodi ka kodule lähemale, vaata oma roosade varvastega ette; aga tema ainult naeratas mõistatuslikult vastuseks ja pani pläts-pläts mööda tänavat ajama.

Et oleks mu loos ka pisut eksklusiivi, siis kolis majja üks kuulus lauljanna, tema harjutab kodus tihti häält, ilus kuulata kohe, kui ta uksest mööda lähed.

Ainus värdjas on vastasmaja naabrimees, kes paneb kojamehe vahele vigases kirjakeeles kurje teateid, kui nende maja ette parkida. Ta nimelt arvab, et tema majaesine ei ole mitte tavaline linnatänav, vaid eraparkla. Vähemalt oli nii kirjas mulle jäetud teates. No temaga ei viitsi vägikaigast ka vedada, tal on vilkurite ja suure vintsiga treilerauto, kui ülearu pushid, siis mine tea, veab su auto kuhugi Paldiski taha võpsikusse, leia see siis sealt üles.

[Saarlane]

KOrra juhtus muidugi ilge jama, kui pärast mingit Päevalehe jõulupidu pidin ühe praeguse tuntud telenäoga koju sõitma, aga kolleegi Laagrisse viies (mul oli taksokaart) selgus, et ta hoiab ümber minu kinni ja magab.

Lauri Tankleri vedasid endale koju?

[Mõnuagent 007]

Lauri Tankleri vedasid endale koju?

Ta oli siis veel Laura Tankler...

[LeeRomeno]

tallinnas, kivimurru tänaval.

lapsepõlvekodus. 2004 kui kolisin sinna, siis ostsis ka korteri üks 19 aastane nolk, kellel oli millegipärast suurem hulk vabaraha sulas. ta elas väga mitu etappi oma elus läbi.

- 19selt mõtles, et hakkab korralikuks ning lisaks uuele korterile võtab naise ja loob kodu
- 21selt naine läks minema ja mõtles, et võtab tänavalt suvalisi
- 22selt ostis mitsubishi lanceri ralliauto ja hakkas mingitel talverallidel käima.
- 24selt läks soome ehitajaks ja tuli eestisse jooma
- 26selt müüs mitsu maha ja ostis infiniti ning võttis naise
- 28selt tema enda sõnade järgi jumalast kogemata tegi naise rasedaks ja sai kaksikud.
- 30selt mõtles, et hakkab korralikuks, kolib minema ning lisaks uuele majale pirital hakkab kodu looma.

Hah päris äge lugeda hea sõbra ja endise kolleegi kohta tema ajalugu :P Kristjanil läheb endiselt hästi. Peale Infinity mahamüümist ostis Subaru Outbacki, aga peale aastat kirus, et ei taha traktoriga sõita ja nüüd on X5 uhke omanik.
Tööalaselt on ka mu eelmise tööandja juures nüüd regionaaldirektor, niiet täitsa vinksvonks.
A lapsed jah tema väitel tulid täiesti uskumatult (väidetavalt oli siis kogu aeg mingi topeltkaitse olemas, aga näe, loodus leidis tee )