Hollandi jalgpall

[JanK]

Ja Heraclese auvärava lõi...RAGNAR KLAVAN!

Tubli poiss...

[nismo44]

Kahju, et Rodal täna mäng ei läinud

[midfielder]

Marco van Basten tegi täna teatavaks 29 palluri nimed, kellest omakorda 6 meest pudenevad valikust 28 maiks kui selgub lõplik koosseis EM-finaalturniiri jaoks. Erilisi üllatusi pole kui arvestada vaid seda, et eelmise mm-i põhikoosseisu kaitsja Khalid Boulahrouz on sellest valikust välja jäänud. Koduliiga klubidest on Ajax ja Feyenoord esindatud 4 , PSV ja AZ kahe mehega.


Doel: Sander Boschker (FC Twente), Edwin van der Sar (Manchester United), Maarten Stekelenburg (Ajax) en Henk Timmer (Feyenoord).

Verdediging: Wilfred Bouma (Aston Villa), Tim de Cler (Feyenoord), Urby Emanuelson, John Heitinga (beide Ajax), Kew Jaliens (AZ), Joris Mathijsen (HSV), Mario Melchiot (Wigan Athletic) en André Ooijer (Blackburn Rovers).

Middenveld: Ibrahim Afellay (PSV), Giovanni van Bronckhorst (Feyenoord), Orlando Engelaar (FC Twente), Nigel de Jong (HSV), Denny Landzaat (Feyenoord), Hedwiges Maduro (Valencia), Clarence Seedorf (AC Milan), Wesley Sneijder (Real Madrid), Rafael van der Vaart (HSV) en Demy de Zeeuw (AZ).

Aanval: Ryan Babel (Liverpool), Klaas Jan Huntelaar (Ajax), Danny Koevermans (PSV), Dirk Kuyt (Liverpool), Ruud van Nistelrooy (Real Madrid), Robin van Persie (Arsenal), Arjen Robben (Real Madrid) en Jan Vennegoor of Hesselink (Celtic).

[Saarlane]

Clarence Seedorf saab aga jällegi suurturniiril kaasa lüüa

[midfielder]

Täna jõudis lõpule Hollandi selle hooaja play-offide pea kuupikkune triaad.

Suurima üllatusena pääses teise satsina CL- kolmandasse eelringi Twente, kes lõi kahe mängu kokkuvõttes 2:1 Ajaxit.

Uefa Cupi piletid said Ajax, Heerenveen, NEC Nijmegen ja karikavõitja Feyenoord.

Intertoto pileti sai NAC Breda.

Läbi play-offide jõudis eredivisiesse tagasi ADO Den Haag ning koha säilitas De Graafschap. Esiliiga võitja Volendam oli selle koha juba varem taganud.

Järgmisest hooajast peavad play-offe 6-9 koha omanikud põhiturniiri põhjal ning 2-5 koha saajad pääsevad sellest kadalipust. Kuna see otsus tehti aga paari kuu eest kui Holland oli veel UEFA koefitsendiga 8 kohal ehk saanuks 6 satsi euroopasse panna, kuid kuna Venemaa tõusis tänu Zeniti karikavõidule koguni 6 kohale ja Rumeenial on kõrged punktid all kahe aasta tagusest hooajast, siis langeski Holland 9-ks ning seetõttu saab 2009/2010 hooajast vaid 4 meeskonda euroopasse saata pluss 1 sats Intertoto-sse.
Seega poleks neil play-offidel mõtet ning ehk see otsus vaadatakse ümber.

[Blue Rock]

Järgmisest hooajast peavad play-offe 6-9 koha omanikud põhiturniiri põhjal ning 2-5 koha saajad pääsevad sellest kadalipust. Kuna see otsus tehti aga paari kuu eest kui Holland oli veel UEFA koefitsendiga 8 kohal ehk saanuks 6 satsi euroopasse panna, kuid kuna Venemaa tõusis tänu Zeniti karikavõidule koguni 6 kohale ja Rumeenial on kõrged punktid all kahe aasta tagusest hooajast, siis langeski Holland 9-ks ning seetõttu saab 2009/2010 hooajast vaid 4 meeskonda euroopasse saata pluss 1 sats Intertoto-sse.
Seega poleks neil play-offidel mõtet ning ehk see otsus vaadatakse ümber.

Lõpuks ometi on KNVB täissöönud asjapulkadel mõistus koju tulnud. Tagamõte põnevuse pikendamisest oli läbikukkunud idee juba enne selle täideviimist. Sellised, tänavu veel kasutusel olnud, naeruväärsed skeemid jäävad CL:i ja UEFA cup pürgivate jaoks õnneks ajalukku, loodetavasti lõplikult.

Suurima üllatusena pääses teise satsina CL- kolmandasse eelringi Twente, kes lõi kahe mängu kokkuvõttes 2:1 Ajaxit.
Uefa Cupi piletid said Ajax, Heerenveen, NEC Nijmegen ja karikavõitja Feyenoord.

See tähendab samas ka seda, et van Bastenil läheb raskeks huntelaaridest ja emanuelsonidest kinni hoides, kiusatus paksemast rahakotist ja CL-s mängimisest on liiga suureks kasvamas.


Ei tea, kas juba mainitud, kuid Foppe "Foppa" De Haan on juba avalikustanud Pekingisse sõitva kollektiivi.

Väravavahid: Piet Velthuizen (Vitesse), Kenneth Vermeer (Willem II).

Kaitsjad: Edson Braafheid (FC Twente), Ryan Donk (AZ), Jeroen Drost (NEC), Tom Hiariej (FC Groningen), Calvin Jong-A-Pin (Heerenveen), Milano Koenders (AZ), Christiaan Kum (ADO Den Haag), Dirk Marcellis (PSV), Erik Pieters (FC Utrecht), Rob Wielaert (FC Twente), Gianni Zuiverloon (Heerenveen).

Poolkaitsjad: Ismaïl Aissati (PSV), Otman Bakkal (PSV), Wout Brama (FC Twente), Luigi Bruins (Feyenoord), Lorenzo Davids (NEC), Jonathan De Guzman (Feyenoord), Siem De Jong (Ajax), Willem Janssen (Roda JC), Kees Luijckx (Excelsior), Geert-Arend Roorda (Heerenveen), Robbert Schilder (Heracles Almelo), Ruud Vormer (AZ).

Ründajad: Nordin Amrabat (VVV-Venlo), Istvan Bakx (KV Kortrijk), Roy Beerens (Heerenveen), Royston Drenthe (Real Madrid), Marvin Emnes (Sparta Rotterdam), Leroy George (FC Utrecht), Roy Makaay (Feyenoord), Stefan Nijland (FC Groningen), Gerald Sibon (Heerenveen), Evander Sno (Celtic).

Sno ja Drenthe saab soovi korral ka poolikusse nihutada, kuid nt paremini poolkaitsjana tuntud Sno on U-21:s teinud viimases kahes mängus 3 kolli, nii et igati õigustanud ennast sedasi ründes.

[midfielder]

Pekingisse sõitvat koosseisu ma hetkel ei kommenteeriks, sest sinna veel jupp maad aega, küll aga on minu jaoks üllatav, samas ka ebameeldivalt üllatav (kuigi olen Ajaxi suurima rivaali fänn), et sellise kaliibriga klubi nagu Godenzonen ei suuda Euroopas juba aastaid mitte halligi korda saata. Vähe sellest, et lõppenud hooajal pudeneti juba enne grupifaasi, nüüd tagatipuks ei pääseta uueks hooajaks üldse enam säravaimale klubiturniirile ning kui pidada silmas ka Heitinga juba kindlat lahkumist ning võimalikud lahkujad on ka Huntelaar ja Emanuelson, siis saab Marcol küll raske uuel hooajal olema. Samas tahab Ajax oma aasta büdzeti kuuldavasti 70 miljoni euroni suurendada ja mitmeid talendikaid noori on juba klubiga seostatud (eelkõige Lõuna-Ameerikast). Kuid pidev põrumine kodus juba aastaid (neli aastat ilma liigavõiduta) on nagu kompleks ees, mille murdmine saab ka van Bastenile ja tema uuele kompaniile Ajaxis kõva pähkel olema.

Twente kohta muidugi jagub mul kiidusõnu, sest Fred Rutten on ikka imetegusid teinud. Ja seda on ka mujal juba märgatud, sest uuest hooajast on ta Schalke loots. Uue treeneri suhtes on viimastel päevadel mitmeid spekulatsioone välja käidud ning eile õhtul lisandus sinna nt. Taani koondise peatreener Morten Olsen, kellele treeneritöö Hollandis sugugi võõras pole, juhtides 1996-1998 Ajaxit.

[matys]

kui suarez tegi muinu meelest suurepärase hooaja ikkagi ajaxi eest ja mõnes mõttes ongi parem kui klaas jan ära läheb saab hunikku pappi ja saab mõne uue venna mängu panna

[Blue Rock]

kui suarez tegi muinu meelest suurepärase hooaja ikkagi ajaxi eest ja mõnes mõttes ongi parem kui klaas jan ära läheb saab hunikku pappi ja saab mõne uue venna mängu panna

Huntelaari kaotamine nii mänguliselt Ajaxit just oluliselt ei nõrgenda, seepärast Banfieldi argentiinlasest väravapilduja Darío Cvitanich endale hiljuti soetati. Küll aga lahtiseks jääb see, milliseid mängumehi nii poolt kui vastu tundeid ärataval van Bastenil õnnestub Amsterdami meelitada, ja keda eemale peletada. Kindel on see, et Davids ja Kosteri seljapesija Urzaiz punavalgetes ei jätka. Úks potensiaalsestes saabujatest on Heerenveenis suurepärase hooaja mänginud Miralem Sulejmani. Suarez-Cvitanich-Sulejmani ründetrio oleks, vähemalt nii paberil, üsnagi surmav.


Lahjad aastad on sundinud ja Ajaxi radikaalseid muutusi tegema kogu organisatsioonis. Pehmena teatud, ja pehmeks ka osutunud, Koster on treenerina mittemidagiütlev võrreldes karismaatilise van Basteniga.

[midfielder]

Mõningase aja eest lõppes De Kuipil esimene kolmest euro 2008 eelsest sõprusmängust Oranje jaoks. Võideti 3:0 eelmise mm-i veerandfinalisti Ukrainat. Hinnatavaks teeb võidu asjaolu, et pea pool (Ruud, Sneijder, Robben, van Persie, van der Sar) parimast algkoosseisust oli puudu, samas kui ukraianlastel osales kogu nende parim kaardivägi eesotsas Sheva, Voronini ja Timostsukiga. Väravat suutsid siis seekord sahistad Huntelaar, Kuyt, Babel.
Niipalju kui kommnetaaridest lugeda on tegi hea mängu kaitsva pooliku koha peal Twente Orlando Engelaar. Samuti sai kiitvaid hinnanguid Ibrahim Affellay. Kui ründeliinis peaksid em-il algrivistuses väljakule jooksma ka eelpool mainitud neli tänast puudujat-Ruud, Wesley, Arjen ja Robin, siis võib nii mõndagi Le Bleus ja Azzurri vastu loota.

Järgmine ettevalmistav mäng euro 2008 jaoks on 29 mail Eindhovenis Taani vastu ning viimane finaalturniiri eelne matś 1.juunil Walesi vastu.


Üks kaudselt Hollandiga seotud uudis veel. Nimelt debüteeris Ungari koondise eesotsas Erwin Koeman ja seda edukalt alistades valitseva Euroopa meistri Kreeka 3:2, kusjuures kaks kolli lõid madjarite kasuks eredivisies pallivas Dzudzsak (PSV) ja Valosz (NEC).

[midfielder]

De EK-selectie:

Doel: Edwin van der Sar (Manchester United), Maarten Stekelenburg (Ajax) en Henk Timmer (Feyenoord)

Verdediging: Wilfred Bouma (Aston Villa), Tim de Cler (Feyenoord), John Heitinga (Ajax), Joris Mathijsen (Hamburger SV), Mario Melchiot (Wigan Athletic) en André Ooijer (Blackburn Rovers)

Middenveld: Ibrahim Afellay (PSV), Giovanni van Bronckhorst (Feyenoord), Orlando Engelaar (FC Twente), Nigel de Jong (Hamburger SV), Wesley Sneijder (Real Madrid), Rafael van der Vaart (Hamburger SV) en Demy de Zeeuw (AZ)

Aanval: Ryan Babel (Liverpool), Klaas-Jan Huntelaar (Ajax), Dirk Kuyt (Liverpool), Ruud van Nistelrooy (Real Madrid), Robin van Persie (Arsenal), Arjen Robben (Real Madrid) en Jan Vennegoor of Hesselink (Celtic).


Selline siis finaalturniiri lõplik 23 meheline selektsioon. Peaküsimus oli täna, kes pääseb viimase mehena sisse-kas Melchiot või Boulahrouz. Maroko päritolu Khalid siis jäeti ukse taha. Otsus on teatud mõttes üllatav, sest teda võis pidada üheks kindlamaks kaitsjaks üldse Oranje ridades, kuigi van Basten kutsus ta kandidaatide ringi alles mõne nädala eest.

[Blue Rock]

Mõtlesin endamisi teha hooaja lõpetuseks väikse kokkuvõtte suurepärasest Eredivisiest. Ka sel kevadel PSV Eindhoven krooniti Hollandi meistriks, eindhovenlased tähistastasid sedasi ühtlasi juba seitsmendat tiitlit käesoleval sajandil! Regulaarsel hooajal Ajax jäeti lõpuks kolme punktiga taha, kuid hooaja tõeliseks üllatajaks osutus kolmandaks tõusnud NAC Breda. Kahjuks ”tänu” Hollandis kasutusel olnud, äärmiselt jaburale, hooajajärgsele play-off -süsteemile NAC pidi lõpuks leppima kohaga Intertotos. Saatuslikult need muutusid ka Ajaxile, kes kaotas play-offide finaalis Twentele ja sedasi ka koha Meistrite liiga eelvooru.


1. PSV Eindhoven (Meistrite Liiga)

Meistrid mängisid taaskord äärmiselt stabiilse hooaja. Ka tänavu PSV võidu taustal oli mittehollandlik, kunagist Saksamaad meenutav, idioodikindel mängustiil. See, et meeskond tegi ligi 30 väravat vähem kui põhirivaal Ajax, tähendab seda et võidu taustal on ennekõike auguvaba kaitse. Keskvälja põhjal opereeriva kapteni Timmy Simons roll kaitsemängus oli eeskujuks kogu meeskonnale, sest kaitseliin iseeensest oli suhteliselt kogematu. Kuna Chelseasse naasnud Alexile otsest asendajat ei soetatud, Dirk Marchellisil ja Slobodan Rajkovici roll debüüthooajal kasvas lõppkokkuvõttes üllatavaltki suureks. Kaitseliini tugisammas Carlos Salcido on suure tõenäosusega saamas sedavõrd ahvatlevaid pakkumisi suvel, et pühib Philips Stadioni tolmu jalge alt. Salcido ümber olev kaitseliin vaheldus hooaja vältel pidevalt, kuid sama kehtib kogu PSV meeskonna kohta, kus rotatsioon oli tänavu üpriski massiivne.
Keskväljal suurim üllataja oli Twentest tagasi tulnud Otman Bakkal, keda oldi mingil hetkel juba tembeldamas kustumaks talendiks. Hollandimarokolane areng viimase kahe aasta jooksul on olnud siiski sedavõrd kiire, et mehike on ühe jala juba Oranje koondiseukse vahele saanud. Suurde rolli tõusis ka Ungarist saabunud ja vasakääre koha vallutanud Balász Dzsudzsák, kes saabus asendama saba jalge vahel Ajaxisse tagasi naasnud Kenneth Perezi. Ungarlast võib pidada kogu Eredivisie hooaja üheks parimaks ostuks.
Ründes hooajajärgne tähelepanu pöördus Jefferson Farfàni tagasihoidlikusse resultatiivsusesse (7 kolli), mistõttu nii mõnigi meedia on meest ristinaelutamas olnud. Tausal on rolli vahetumine: kui varem peruulane oli ainuüksi ründes vastaste väravavõrku sahistamas, siis tänavu osales ta ka tublilt kaitsemängu tavapärasest mitmekülgsemas rollis. Sedasi tänavu väravate tegemine jäi Danny Koevermansi ja Danko Lazovici ülesandeks (14 ja 11).

Hooaja figuur: Ronald Koeman, kelle äraminek oli hästi ajastatud.


2. AFC Ajax (UEFA cup)

Nagu PSV, ka Ajax vahetas tänavu treenerit. Mõnevõrra ülehinnatud Henk ten Cate läks rublakirstu täiendama Inglismaale ja asemele tuli Ajaxi noortemeeskonnast Adrie Koster, kes eelmisel hooajal oli RKC-d Eerste Divisie`sse kukutamas. Koster kiituseks peab ütlema, et vastupidiselt ten Catele, mees tõstis julgelt noori Ajaxi edindusmeeskonda. Noortest rääkides näiteks Jan Vertonghen vallutas endale koha kaitse paremäärena ning eelmisel hooajal samal positsioonil mänginud Urby Emanuelson liigutati ründesse vasakääreks, mis osutus aegajalt suhteliselt heaks muutuseks.
Meeskonna üle liidri Jaap Stami butsade varna riputamine sügisel lõpuks ei osutudki nii surmavaks hoobiks, nagu esmalt kardeti. Iga aastaga enda võtteid parandav Johnny Heitinga mängis jälle ühtlaselt hea hooaja nendel positsioonidel, kuhu iganes teda ka parajasti istutati. Samas ka Edgar Davidsi toibumine ja Rasmus Lindgreni ostmine jaanuaris rahustasid meeskonna kaitsetööd.
Groningenist keskväljale soetatud Lindgren õnnestus üle ootuste hästi enda teise Ajaxi visiidi alguses ning on järgmisel hooajal astumas Davidsi saabastesse algkoosseisu. Siem de Jongi kiire esiletõus tõstis ka nooruki üllatavalt suurde rolli keskväljal. Ajaxi mängupilt muutus üsnagi radikaalselt peale Wesley Sneijderi lahkumist. Kuna otseselt Sneijderi asemele kedagi ei muretsetud , lõppenud hooaeg oli ühtlasi ka üle pika aja esimene ilma klassikalise playmakerita.
Meeskonna kaks suveräänset tähte olid surmav väravakütt Klaas-Jan Huntelaar (33 kolli 34-s mängus) ja samuti resultatiivsusega hiilanud Luis Suárez (17 kolli lisaks 13 resultatiivset söötu). Kes iganes (Emanuelson, Leonardo, Perez, Rommendahl, Bakircioglü) parajasti kolmandaks ründajaks tänavu ka oli, jäi ta alatihti statisti rolli, kui Huntelaar-Suàrez duo varastas kogu show.

Hooaja figuur(id): Ründeduo Huntelaar – Suàrez!


3. NAC Breda (Intertoto)

Mida võib öelda meeskonnast, keda hooajaeelsetes ennustustes paigutati tabeli keskele, kuid kes tõusis lõpuks kolmandaks põhiturniiril? Ernie Brandts tegi NACi treeneripostil uskumatu töö ja ehitas igavast meeskonnast igava meeskonna, kes kogus tasaselt hästi ka punkte. Hoolimata sellest, et NAC komistas play-offides Twentele, Heerenveenile ja NECile, ning pidi sedasi leppima kohaga Intertotos, oli hooaeg hoolimata sellest suurepärane.
Üks meeskonna tugisambaid oli Austriast kodumaale naasnud väravavaht Jelle ten Rouwelaar, kes kukutas ebakindla Edwin Zoetebieri pingile. Ten Rouwelaar oli ühtlasi üks hooaja parimaid puurivahte ülekaaluka Heureldo Gomesi (PSV) järel. Kiidusõnu väärib ka meeskonna kaitse kogenud keskkaitseduo Rob Penders – Patrick Zwaanswijk eestvedamisel.
NACi keskväli oli tulvil kaitsvaid ja mõlemas suunas väsimatult liikuvaid töömehi. Mitmes kõvas leemes keedetud Csaba Fehèr ja Rogier Molhoek olid töömoraali poolest eeskujuks kogu meeskonnale ning Edwin de Graaf tõestas, et on veelgi kogu Eredivisie üks universaalsemaid poolkaitsjaid. Just tänu taolistele mängijatüüpidele NACi trumbiks oli kaitsemäng, millest näitena kasvõi see, et sarjas 13. olnud Sparta lõi rohkem väravaid, kui NAC.
Nagu ka kogu muu NACi ülejäänud meeskonnast, ka ründest leidus eriti kogenuid mängumehi. Selleks hooajaks täisremondi kogenud ründetrio (enamjaolt Matthew Amoah-Anthony Lurling-Joonas Kolkka) osutus suhteliselt ohtlikuks, võttes arvesse selle kui vähe abi nad keskväljalt said. Endise Vitesse väravaküti Amoahi naasmine Hollandisse osutus üsnagi rahuldavaks (11 kolli). Kolkka ja Lurlingi ülesandeks oli peamiselt väravate organiseerimine ( 7 väravat ja 6 söötu mehe kohta). Omalaadseks sensatsiooniks osutus meeskonna oma kasvandik Fouad Idaddelhay, kes paugutas 6 väravat esimesel hooajal.

Hooaja figuur: Jelle ten Rouwelaar, kes tegi võimsa come-back kodumaisesse liigasse.


4. FC Twente (Meistrite Liiga eelring)

Samamoodi nagu NAC, ka Twente on eriti kaitsemängulembeline ning lasi enda võrku sahistada harva. Juba eelmisel hooajal kiidusõnu pälvinud kaitseliin püsis muutumatuna. Ka tänavu kaitseliini võtmefiguuriks oli Pekingisse Oranjesse olümpiavutti mängima kutsutud Rob Wielaert. Väravapostide vahel, selleks hooajaks kaptenipaelast loobunud, Sander Boschker hoidis enda töö eeskujulikult, kuigi pensionipäevad lähenevad samm-sammult.
Keskväljaduo Orlando Engelaar – Karim El Ahmani on paaril viimasel hooajal jätkuvalt ülistussõnu kogunud, nii ka tänavu. El Ahmadi pallib järgmisel hooajal Feyenoordis ning ebakindel on ka Engelaari jätkamine. Twente tee Meisrite liiga grupifraasi võib sedasi vägagi raskeks osutuda, hoolimata sellest et meelitas järgmiseks hooajaks Vitesse ikooni Theo Jansseni enda ridadesse.
Keskväljakolmiku täiendas, mitmekülgse Engelaari lisaks, ründavas rollis olnud Youssouf Hersi, kelle 7 kolli on täitsa peadpaitamist väärt sooritus.
Enschedelaste ründes oli tänavu enamjaolt ühe mehe show. Samaaegselt, kui Sharbel Touma ja Kennedy Bakircioglü asemele soetatud Stein Huysegemsil Romano Denneboomil ja Eljero Elial ei õnnestunud lahkunud duo saabaste täitmine, pidi shveitslane Blaise N`Kufo kõigega ise hakkama saama – tulemusena 22 väravat ja enda isikliku, eelmisel hooajal tehtud, rekordi kordamine. 33-aastane N`Kufo tundub aastatega ainult paranevat nagu hea vein.
Twente hooaeg sai võrratu lõpu teenides koha Meisrite Liiga eelringi.

Hooaja figuur: Blaise N`Kufo


jätkub....

[Blue Rock]

5. SC Heerenveen (UEFA CUP)

Friisidel on kadestamisväärne omadus üha uuesti ja uuesti kokku kraapida tasemel punt, olgugi iga hooaja lõppedes kaotatakse Afonso Alvesi, Klaas-Jan Huntelaari ja kasvõi Ruud van Nistelrooy`i taolisi pallureid. Treener Gertjan Verbeek sai tänutäheks hea töö eest kutse Feyenoordi – lõpuks ometi hakkab mees saama ka tunnustust laiemas eksemplaaris.
Hoolimata Petter Hanssoni lahkumisest, ning tema asemele soetatud Kristian Baki vigastusest, Heerenveeni kaitse pidi suhteliselt hästi vastu. Hooaja keskpaiku Heerenveeni tabanud mõõnaperioodil kaotuste seeria kasvas pikaks ja meeskond langes tabelis ohtlikult palju, millele järgnes jälle võidukas pediood. See oli näide sellest, et kui väga sõltuv noor meeskond on enesekindlusest.
Keskväljale Verbeek lihvis kaks uut teemandit: keskvälja põhjale Geerd Arend Roorda, kes on Heerenveenile haruldane oma kasvanik, ning keskvälja tippu rünnakuid organiseerima Michael Bradley. Ameeriklane paugutas lõppude lõpuks kokku 15 kolli ning tõusis suuremate klubide huviorbiiti. Kiidusõnu väärivad ka Heerenveeni mängusüsteemis tähtsas rollis olnud wingerid Roy Beerens ja Danijel Pranjic, ning ennekõike viimati mainitu puhul on tegemist tõelise tuleviku nimega.
Kartusest sellest, et Afonso Alvesi talvine lahkumine osutunuks saatuslikuks, võis unustada kiirelt. Väravate löömine polnud sugugi mitte ainult ühe mehe hooleks jäeted – Heervenveen oli lõppenud hooajal ainuke, kelle ridadest leidus koguni neli mängijat, kelle väravate arv kahenumbriliseks paisus (Bradley ja Sulejmani 15, Sibon 13 ja Alves 11). Serblasest uustulnuk Miralem Sulejmani, kelle omandamisõigusest eelmisel hooajal AZ Alkmaariga võideldi, õnnestus üle ootuste hästi ja on tänu sellele suure tõenäosusega järgmisel aastal Ajaxi särgis.

Hooaja figuur:Michael Bradley, olgugi et energiavarud viimases voorudes


6. Feyenoord (UEFA CUP)

Meeletute ootustega tänavu alustanud Feyenoord läbikukkus tänavuses Eredivisies, vaat-et-pea, totaalselt. Pisut lohutust tõi Hollandi cupi võit, kuid üldhinne kaldub siiski miinuse poole. Messiase kombel Rotterdami vastu võetud Bert van Marwijk kargab suvel saba jalgu vahel Hollandi peatreeneriks ja uueks hooajaks tüürimeheks on, viimati Heerenveenis suurepärast tööd teinud, Gertjan Verbeek.
Suvel saabunud kogenud ratsaväe ühise lainepikkuse leidmine ei tundunud kuidagimoodi tuult alla võtvat hoolimata esimestest voorudest, kui kõiguti veel tabeli tipus. Kaitsesse muretsetud Kevin Hofland ja Tim de Cler mängisivad ebatasase hooaja ega ka teiste kaitsjate esitusega saa rahule jääda.
Keskväljale Dortmundist laenule saabunud ja ”supertalendi” tiitlit kaasas kandnud Nuri Sahin osutus lihtsurelikuks, ning omakorda kaks muud noorukit,Luigi Bruinsi ja Jonathan de Guzmani, otsustas van Marwijk tagatipuks avalikult läbi sõimata. Feyenoordi liider ja mootor oli tänavu kapten Giovanni van Bronckhorst, kes silmnähtavalt nautis enda uusvanast rollist keskvälja südames. Jaanuaris tulnud koondislane Denny Landzaat andis head tuge van Brockhorstile hoolimata sellest, et üldpildis Feyenoord oli kevadhooajal katastrofaalselt kehv.
Ründes oodati käsi kokku hõõrudes Roy Makaay -show`d, kuid kokku kraabitud 13 väravat oli tohutu pettumus, ega kogenud mängumehel õnnestunud ka muidu platsil olles kiirteed De club van het volki poolehoidjate südamesse leida. Aneemiliseks jäid tänavu ka muud Feyenoordi ründajad: Aldwèle Slory oli tohutu pettumus ega ka igivana Michael Mols suuda enam just kuigi palju väljakul olla, olgugi et sai tänavu ka 90-minutilisi kontole, kui Makaay oli vigastatud.

Hooaja figuur: Giovanni van Brockhorst – meeskonna isafiguur, kapten ja parim mängija.


7. FC Groningen

Ron Jansi noored hoolealused mängisid jälle niiöeldusti ”enda tasemel” ning olid lõpptabelis seitsmendad. Teed Euroopasse Groningen avada siiski ei suutnud, vaid pidi tõdema play-offides uskumatu lõpuspurdi teinud NEC Nijmegeni paremust.
Hooajast jääb pealmisena meelde noorte pallurite esitetõus. Ennekõike Tom Hiariej, Stefan Nijland ja Shkodran Metaj, ning osaliselt ka Tim Matavz mängisid ennast paljude jalgpallisõprade huulile.
Hiariej säras parema äärekaitsja rollis, seejärel kui Bruno Silva oli ennast Ajaxisse vingunud. Omakorda Metaj`st kujunes truu all-round-sõdur.
Poolkaitsesse tekkis massiivne auk, seejärel kui rootslane Rasmus Lindgren otsustas pakkida enda kimpsud-kompsud ja minna tagasi Ajaxisse. Boca Juniorsist saabunud, ning ka Argentiina noorte koondistes kaptenilinti kandnud, Matias Cahais`t üritati vägisi istudata (tema jaoks võõrale positsioonile) Lindgreni saabastesse, kuid lõppkokkuvõttes argentiinlase mänguminutid jäid üpriski väheseks. Hooaja lõpu poole Groningeni keskväli koosnes ainuüksi ründavatest poolkaitsjatest, mis omakorda jättis meeskonna kaitseliini vägagi haavatavaks. 9 väravat teinud Goran Lovre oli jälle keskvälja kuningas, seevastu eelmisel hooajal silma paistnud Evgeniy Levchenko jäi üllatavalt tagasihoidlikuks, osaliselt vigastusest tingitult.
Ründes tähelepanu keskpunktis oli Rootsist tulnud Marcus Berg, kelle ülesandeks oli asendada Ajaxisse siirdunud Luis Suàrezi – rootslane tegi väärt tööd ning pommitas 15 kolli. Teise ründesse tekkinud augu - seejärel kui Erik Nevland otsustas minna Fulhami uppuvat laeva päästma – nõelujaks muretseti Eerste divisie väravakuningas Berry Powel, kelle neli väravat iseenesest ei paljasta kogu tõde mehe väärtusest meeskonnale.

Hooaja figuur(id): Marcus Berg & Goran Lovre – mõlemad olid suurepärased.


8. NEC Nijmegen (UEFA CUP)

Sümpaatne Ida-Hollandi meeskond mängis ennast ka tänavu ennast mitmete vutisõprade südamesse suurepäraste esitusega. Hooaja algus läks totaalselt aia taha, kuid kevadhooajal Nijmegeni uhkus oli suisa pidurdamatu.Jaanuaris meeskonna loots Mario Been tegi imetrikke mängijaturul ning leidis vajalikud elemendid uskumatuks lõpuspurdiks.
Ülistussõnu väärib ennekõike meeskonna kaitseliin. NEC on ses suhtes haruldane meeskond, et kasutab tihtipeale, ainana Hollandis, kolme mehe kaitseliini ning see tundub sobivat neile ideaalselt.
Keskkaitses kapten Peter Wisgerhof ja rootslane Jonas Olsson kuuluvad kogu liiga eliiti ning tekitavad sedasi Beenile peavalu, kuidas nendest kümne küünega kinni hoida.
Keskvälja äärtel väsimatult edasi-tagasi saagivad Youssel El-Akchaoui ja Muslu Nalbntoglu pakuvad samasugust luksust, mida omal ajal R.Carlos ja Cafu pakkusid Brasiiliale.
Keskväljale NECis oli mitmeid kaitsvaid rollis olevaid poolkaitsjaid. Noored Dominique Kivuvu ja ennekõike Krisztian Vadocz kerkisid silmapaistvalt esile. Tihti kasutusel olnud 3-5-2 formaadis tähtsas rollis oli ka suurepärane austraallane Brett Holman, kes selleks hooajaks laskus ründest keskväljale. Rodast saabunud Bas Sibum ja mitmekülgne Lorenzo Davids olid omakorda heaks täienduseks ja pakkusid mitmekülgseid variatsioone nii, kaitse- kui ka ründemängus.
Romano Denneboomi augu täitjateks ründesse soetati Tim Janssen ja Jhon van Beukering. Janssen osutus pehmeks poisiks, kuid van Beukering teenis enda koha välja 11 kolliga. Ka AZ:st laenatud kiirel ja osaval Jeremain Lensil, ning Willem II-st saabunud Kevin Bobsonil oli tähtis roll selles, miks Been sai meeskonna sellisesse lendu..

Hooaja figuur: Raske valik, kuid kaldun Youssef El-Akchaoui kasuks, kes tõusis raketi moodi ka Maroko koondisesse.


jätkub

[Blue Rock]

9. Roda JC

Hooaja alguses Roda oli mõnelegi müsteerium, kes (hull)julgelt noori ja kogematuid belglasi sisse ajas. Mõned neist jätsid positiivse, mõned omakorda negatiivse mulje, kuid nt Anderlechtis laenul olnud Roland Lamah mängis ennast tagasi Belgia suurklubi ridadesse.
Teine suur küsimärk leidus väravapostide vahelt - Bram Castro, kellelt võib oodata mida iganes, mängis lõpuks sellise hooaja, mida mehelt oskas ka oodata.
Rodal treeneripostil on traditsiooniliselt olnud tuntuid nimesid, ning erand polnud ka tänavune. Range diktaatori Raymond Atteveldi taktikepi all nii mõnegi närvid olid jätkuva pinge all ja vähemalt kaptenil Marcel Meeuwis`il sai temast totaalselt siiber ja on sedasi algavaks hooajaks Groningeni siirdumas. Atteveldi kaubamärgi kohaselt ka mängijaid liigutati hoogsalt ühelt positsioonilt teisele.
Kaitseliinist ei leidunud kedagi, kes oleks kogu aeg samal mängupositsioonil. Paremäär Davy De Fauw leidus tihtipeale keskkaitsest, keskkaitsja Jan-Paul Saeijs äärtelt, Pa-Modou keskväljalt jne jne...
Poolkaitses südames kõva duo moodustasid endised VVV-pallurid Willem Janssen ja Meeuwis, kes domineerisid keskvälja aegajalt suveräänselt. Tagantjärele mõeldes tundub pisut kummaliselt, kuidas taolisest (Meeuwis) endisest kiirest overmarslikust wingerist on kujunenud taoline keskvälja maestro. Keskväljal vasakul tiival opereerinud Roland Lamah osales aktiivselt ka skoorimisele, ning selle tulemusena sündisid tublid 11 väravat.
Ründes keegi millegi erilisega just meelde ei jäänud ja sedasi kellegil väravaküttide tabeli eesotsa asja polnud: vigastuste tõttu aukliku hooaja mänginud Andres Oper leppis 7, noor Yulu-Matondo 5, ning Sekou Cissè ja Dieter Van Tornout vaid 2 kolliga.

Hooaja figuur: Roland Lamah


10. FC Utrecht

Willem van Hanegemi hoolealused on viimastel aastatel tuntud sellest, et võivad ühel hetkel võita kelle iganes, ning seejärel kaotada suurenumbriliselt tabeli viimaste hulka kuuluvatele. Tasane ebatasasus osutus ka tänavu Utrechti kaubamärgiks.Kuigi meeskonnal oli hulganisti ebaõnne vigastusetega, võib sellegi poolest van Hanegemi mängufilosoofia küsimärgi alla panna.
Saunasõprus ja -vaenulisus muutus abstraktseks ka Hollandis, mille ohviteks teiste seas ka Peter Kopteff, Kevin Vandenbergh ja Rick Kruys langesid. Van Hanegem andis esmalt hulgaliselt mänguaega enda seljapesijatele, ning seejärel kui nad vigastada said, varumeeste pingil enda shanssi oodanud äsja mainitud profesionaalisede asemele kergitati (liiga!) noori enda akadeemia pallureid.
Korralikku esipuuurivahti Utrechtilt tänavu ei leidunud: esmalt esitõrjuja Michel Vorm leidis ennast patsientide nimekirjast, misjärel kutse väravapostide vahele sai Franck Grandel ning lõpuks veel omakorda Jeffrey de Ruiter. Kaitseliinist paistis silma tulevikulootus Erik Pieters.
Keskväljalt leiduv kapten ja meeskonna liider Gregoor van Dijk suutis ka tänavu jätkata enda siiamaani 100%-liselt õnnestunud penaltide seeriat Eredivisies. Utrechti suurim takistus tabeli eesotsa on see, et van Dijki lisaks keskväljalt leidub enamjaolt ainult keskpäraseid mängijaid, ega asja paranda ka see, et Cedric van der Gun veetis ka tänavuse hooaja enamjaolt vigastuse küüsis.
Utrechti hooaja suurimaks üllatajaks oli vanadusepäevil suurepärasese vormi leidnud ründaja Robin Nelisse, kes venitas väravavõrku 16 korda. Järjekordne näide Van Hanehemi mõttemaailmast on ka see, et Nelisse`st ollakse loobumas suvel. Sama saatub ootab tõenäoliselt ka meeskonna ehk andekaimat pallurit, Lucian Sanmarteani.

Hooaja figuur: Gregoor van Dijk


11. AZ Alkmaar

Hooaja suurima pettumuse tiitli võib rahus Alkmaari pallurite vitriini toppida. Eelmise hooaja viimases voorus meistritiitli käest lasknud AZ oli kevadisest shokist kinni külmununa kogu tänavuse hooaja. Tim de Cleri, Danny Koevermansi ja Shota Arveladze lahkumine, ning Maarten Martensi hooaja nässu keeranud vigastus osutusid liiga suurteks takistusteks tiitlijahil. Louis van Gaal ei tundunud saavat mingisugust kontrolli meeskonna üle ning uued ostud läksid aia taha.
Väravapostide vahel puudus stabiilsus kogunisti, kui nii Boy Waterman, kui ka Sergio Romero kobatsesid vaheldumisi.
Kaitsesse soetatud Milano Koenders oli katastrofaalselt vileks, ega ka mehhiklane Hèctor Moreno suutnud suutnud tihendada läbilaskvat kaitseliini. Eelmisel hooajal silma torganud Ryan Donk osutus tänavu lihtsurelikuks, ning pikaajalise patsiendi Gijs Luirinki puudumine andis tunda.
Ainukesed õnnestujad leidusid keskväljalt, kus Demy de Zeeuw ja David Mendes da Silva jätkasid häid esitusi ning ennekõike de Zeeuw tõestas, et on murdnud tee koondisesse püsivalt. Seevastu noored Ruud Vorver ja Spartast tagasi tulnud Heris Medunjanin jäid veel kaugele mehe tegudest. Martensi ja teise pikaajalise patsiendi, Stijn Schaarsi, puududes meeskonna ¨ründemäng jäi alatihti hambutuks.
Ründest leidus ainult pettumusi. Willem II-s hiilanud Mounir El Hamdaoui oli vilets, kuigi tundus Graziano Pellè kõrval vaese mehe maradonalt. Itaallane Pellè on ilmselt suurimaid läbikukkujaid kogu Eredivisie ajaloos, võttes arvesse selle kopsaka summa, mille alkmaarlased mehe eest letti pidid laduma. Enda sõnul Afonso Alvesi rekordeid purustama pidanud Ari jäi samuti vedelaks, leppides vaid 9 väravaga.

Hooaja figuur: Meeskonna füsioterapist, kellel piisas tööd AZ paljude staaride mänguvormi taastamises


12. Vitesse

Vitesse hooajast jäi, ennekõike meeskonnale endale, lõppkokkuvõtteks ebameeldiv maitse suhu.
Arnhemlased maadlesid ka tänavu majanduslike raskustega, mistõttu nt. Giovanny Espinoza sai keset hooaega kinga pildi tagumikku.
Ajast maha jäänud treeneril Aad de Mosil omakorda puudub mängijate käsitlemisoskus kogunisti ja on ka sedasi ka ise suvel uut tööandjat otsimas.
Kui hooajast midagi head otsida, siis positiivse mulje endast jättis puurivaht Piet Velthuizen, keda peetakse praeguse hetke Hollandi andekaimaks väravavahiks. Kaitses hästi esinenud Gill Swerts premeeriti lepinguga AZ Alkmaari.
Kevadhooajal de Mos elas läbi ahaa-elamuse, kui selgus et meeskonnast leidus tõeline teemand, kelle ta oli juba vaat-et- unustanud – lõpptulemusena 20-aastane brasiillane Claudemir oli paremääre rollis klass omaette. Keskväljamootori ja klubi ikooni Theo Jansseni lahkumine Twente`sse jätab sinna massiivse augu, mida Jasar Takaki taolised, aastakese mängimata olnud, soetused vaevalt et suudavad kinni nõeluda.
Danko Lazovici asendajaks muretsetud, ADO-s suurepärase hooaja mänginud, Santi Kolk, jätkas häid esitusi ning pommitas 12 kolli. Sooritusele annab lisajumet see, et tegemist pole isegi mitte puhta ründajaga. Eerste divisies tapvalt väravaid pommitanud Harrie Gommansilt oodati enamat, kui 7 väravat. Ka hiinlase Yu Haini läbimurret peab veel vähemalt aastakese ootama, sest nooruk ei suutnud vigastusi vältida ka tänavu.

Hooaja figuur: Kuna Claudemir osales ainult üheksas mängus, valituks osutus Piet Velhuizen


jätkub....

[Blue Rock]

13. Sparta Rotterdam

Rotterdamlaste hooaeg meenutas üpris palju NEC Nijmegeni oma: hooaja alguses punkte ei kippunud kogunema kuidagimoodi (esimene võit alles 14.voorus), kuid peale väikest treenerite karnevali (Geert Aandewie -> Adri van Tiggelen -> Foeke Booy) mäng edenes nagu õlitatult. Ka tänavu Sparta meelitas enda ridadesse mitmeid tuntuid pallureid: Sander Westerveldi naases kodumaale pikaks veninud Euroopa seikluselt, kuid on jälle suundumas tagasi paksemat rahakotti otsima. Sepp De Rooveri lahkumine jaanuaris Groningeni hõrendas kaitseliine, kuid sama hingetõmbega peab tõdema, et Feyenoordist asemele muretsetud Dwight Tiendelli osutus igatpidi kasutuskõlblikuks. Lõplikku läbimurret oodati omakorda Ayodele Adeleyelt, kuid see lükkub vähemalt hooaja võrra edasi.
Keskväljal Haris Medunjanini lahkumine ei andnud tunda üldsegi, kui Yuri Rose pommitas samalt positsioonilt isikliku rekordi, 8 kolli. Soovi korral samuti poolkaitsjate hulka loetav, suurte (ehk liigagi suurte!) ootustega saabunud Nourdin Boukhari tegi sama palju väravaid kui Rose , kuid kapteni rollis olnud marokolaselt oodati Rotterdamis veelgi enamat.
Hooaja suurimad sensatsioonid leiduvad Spartal ründest. Üks nendest oli Volendamist vaikselt meeskonda hiilinud Charles Dissels, kelle esitused jätsid nii mõnegi pealtvaataja suu ammuli mehe oskusi hämmastama. Teine nendest oli Sparta fännide poolt hooaja parimaks valitud Marvin Emnes, kelle läbimurret on pikisilmi juba mõnda aega ka oodatad. Ennekõike hooaja alguses Emnes tundus olevat pidurdamatu ning tänutäheks nooruk premeeriti kutsega Hollandi olümpiakoondisesse Pekingisse.

Hooaja figuur(id): Emnes ja Dissels olid võrratud, nagu ka treener Foeke Booy


14. Heracles Almelo

Ka Heracles oli üks nendest, kelle esitused paranesid hooaja lõpu poole. Põhjuseid selleks oli mitmeid: head soetused mängijaturult (Garcïa-García, Schilder, Christensen, Ouedraogo) ning ennekõike treeneri Ruud Broodi vahetamine Gert Heerkesi vastu. Amatöörliigast välja kaevatud kogematu Heerkesi palkamine mõisteti meedias üksmeelselt hukka juba enne lepingu allakirjutamist, võttes arvesse veel selle, et mees ei olnud nõus loobuma pühapäevaliiga meeskonna treeneripostist (siinkohal võikski esitada väikse viktoriini küsimuse, kas jalgpalliajaloos on olemas samasugust intsitenti?). Tagasihoidlik Heerkes aga näitas kriitikutele pikka nina ja päästis Heraclesi Eerste divisiesse vajumiselt.
Meeskonna liidriks oli ka tänavu kogenud sakslasest puurivaht Martin Pieckenhagen. Teine staasikas pallur, kaitseliinide tugisamba ja meskonna kapteni, Rob Maasi, kondid on juba sedavõrd kanged, et loobub suvel liigajalgpallist. Rahim Oeudraogo muretsemine osutus oivaliseks töönäiteks Heerkensilt, sest burkinafasolane tõi hulganisti kindlusetunnet noore meeskonna kaitseliini. Vähemalt Jan Wuytens ja üllatavalt ka Ragnar Klavan -nimeline tegelinski tundusid aegajalt olevat raskustes, mistõttu Klavan ilmselt leiabki ennast edaspidi keskväljalt.
Heraclesi keskväljä tänavuseks kuningaks tõusis jaanuaris Ajaxist tagasi saabunud Robbert Schilder, kelle täpsed söödud leidsid üles näljased ründajad. Kogenud Kai Michalke naasmine mänguvormu oli samuti positiivseks uudiseks almerolastele, ning Heerenveenist laenatud Gonzalo García-García tõestas taaskond, kui väga alahinnatud mängijaga tema puhul on tegemist.
Ründes Herthast laenatud Srdjan Lakic õnnestus igatpidi mõõdukalt ning jättis aegajalt ka meeskonna parima väravaküti Evertoni pingile.

Hooaja figuur: Treener Gert Heerkes


15. Willem II

Mitte nii väga kaua pole sellest, kuid Willem II mängis veel Meistrite Liigas. Tänavu, nagu ka mullu, jäädi napilt Eredivisiesse ning ega ka tuleviku väljavaated ei tundu just kuigi roosiliselt.
Ka Tillburgis vahetati treenereid, kui Dennis van Wijki asemele saabus Andries Jonker, kuid vastupidiselt teistega, meeskonna mängupilti see ei parandanud. Jonker tembeldati meedias sümpaatseks kaotajaks, kuid sama ei saa öelda mängijate kohta.
Väravapostide vahel olnud Maikel Aertsi ja Kenneth Vermeeri taolised klounid on haruldused ka tänapäeva tsirkuses, ning sama võib öelda ka keskkaitseduo Thomas Bælum-Delano Hill kohta.
Willem II aastataguste suviste ostude omalaadseks ”mannekeeniks” oli ADOst saabunud supervilets Angelo Martha, kes ei mänginud tänavu minutitki.
Positiivselt paistis silma Arjan Swinkelsi üllatavalt kiire tõus liiga kaitsjate paremikku ja isegi meeskonna kapteniks.
Eelmisel hooajal suurklubide huviorbiiti tõusnud Ibrahim Kargbo seikles enamjaolt pimeduses, kuid sierraleonelane on hoolimata sellest tähtis element meeskonnas. Justkui glasuuriks tänavuseks kokku mäkerdatud tordi peale oli jaanuarikuine loobumine enda parimast mängijast, Kevin Bobsonist.
Ründes kohmakas Frank Demouge ja kiire Rydell Poepon üllatasid siiski positiivselt. Meeste töötav kokkumäng jättis ka kunagise Eredivisie-tähe Cristiano pingile. Poepon suutis ühtlasi purustada ka Ajaxist laenul olevate pallurite väravarekordi 10 kolliga.

Hooaja figuur: Rydell Poepon


16. De Graafschap

Selleks hooajaks Eredivisiesse tõusnud De Graafschapi lend oli jäämas aastapikkuseks, kuid õnnestus liigakoha kindlustamises kvalifikatsioonis. Enamjaolt teistest meeskondadest laenutatud palluritele toetunud sinivalgetriibulisi on suvel radikaalsete muutuste aeg ning vähemalt klubi juhtkonna sõnul eesmärk on edaspisi strateegiat muuta ja hakata ise mängijaid ostma. Oodata on seega keskpäraste pallurite kokku ostmist, selle asemel et võiks võtta laenule tunduvalt kvaliteetsemaid tulevikunimesid.
Kogenud ja usaldusväärse puurivahiga Jimmy van Fessemkiga, kes suvel NACi läheb, on kadumas ka viimased järele jäänud tükid jätkuvusest, nagu tuhk tuulde.
Meeskonna mädanenud ja läbilaskvast kaitseliinist (kuhu kuulusid ka kanged Cerezo Fung A Wing, Purrel Fränkel ja Leo Hese) leidis õnneks ka meeskonna kapten Stephan Keller, kelle vastupidiselt eespool mainitud kolmikule on tasemel tegeja liigas.
Keskvälja tähtsaim element, meeskonnamootor Lasse Schöne, venitas võrku tänavu seitsmel korral, kuid kui areng jätkub sellisena, tulevikus noorukist on veel palju rõõmu Taani koondisele. Ka keskvälja lõhkuvas rollis olnud Arnar Vidarsson oli meeskonna tähtsamaid mängijaid.
De Graafschapi ründes juhtus kummalisi asju hooaja jooksul. Veel sügisel Donny de Groot oli tules ja tegi kaheksa kolli, kuid seejärel kustus totaalselt. Samuti heas vormis sügisel olnud ja jaanuaris müüki pandud Berry Poweli asemele osteti Diego Biseswar, kes oli pigem ääremängija, kui kesktormaja. Kuna lätlasest Girts Karlsonist polnud meeskonnale just kuigi palju abi, otsustati sügisel pingile unustatud ja vigastusega vaevlenud Niklas Tarvajärvile anda võimalus oskuste demonstreerimiseks. Soomlane Tarvajärvi kasutas antud võimuse ära ja oli kevadhooajal koos Schönega meeskonna parimaid pallureid.

Hooaja figuur: Lasse Schöne


17. VVV-Venlo

Enne hooaja algust keegi ei osanud ootada Andrè Wetzeli meeskonnalt mitte midagi, ega mitte midagi erilist ka nähtud. Liigakoha kvalifikatsioonis Wetzeli edaspidine tööandja ADO Den Haag osutus liiga kõvaks pähkliks.
Klubi kaotas just hooaja eel mitmeid tähtsaid mängijaid, ning nende asemele soetatud B-kategooria tegelased said peagi ka ise aru, et on enda jaoks vales liigas. Õigupoolest võib meeskonnast välja noppida ainult kaks pallurit, kes on liigatasemel pallurid:jaapanlane Keisuke Honda ja hooaja vaat-et-peaaegu suurim sensatsioon kogu liigas: Nordin Amrabat.
Väravavahid Danny Wintjens ja Kevin Begois, kes kristlikult võrdselt mänguaega said, olid lootusetud juhtumid ning meeskonna kaitseliin oli vaatleja silmis kogu liiga kõige viletsam, isegi koomilisem kui viimaseks jäänud Excelsiori oma.
Keskvälja staariks oli enne mainitud Honda, kes esmalt meeskonda katseajale võeti. Kuid kohe peale esimesi treeninguid oli Wetzel sunnitud japsi luku taha panema, et rivaalid mehe andekust ei märkaks enne lepingu allakirjutamist. Meeleldi räägiks paari sõnaga ka teisest keskväljameestest, kui nad oleksid seda väärt...
Hooaja suurim sensatsioon leidus Venlo ründest. Hetkel 21-aastane Nordim Amrabat leiti väiksest Omniworldist (mille ridades tänapäeval mängivad näiteks endised Ajaxi pallurid Yannis Anastasiou ja Wamberto), ega keegi osanud oodata noorukilt mittemiskit. Aga toho tonti, Amrabat seevastu mängis fantastilise hooaja ning pallib tänu sellele järgmisel hooajal meister-PSV ridades. Noor, kiire ja uskumatult osav Amrabat tõuseb veel suurde rolli Hollandi jalgpallis, kui vaid suudab kannatlik olla ja enda temperamentsust taltsuda, mille tõttu ta omal ajal vallandati Ajaxi akadeemiast.

Hooaja figuur: Nordim Amrabat


18. SBV Exclesior

Peab aususe nimel kohe esmalt tõdema, et Exclesiori mängijamaterjal oli viimaste aastate üks liiga viletsamaid. Kvaliteetseid pallureid leidus ainult peotäis, ning nemadki juba tasapisi ketse varna riputamas. Eelmise hooaja võtmemängijate Luigi Bruinsi ja Andwèlè Slory kaotamine andis päris valusalt, võttes arvesse ka selle tõsiasja, et nende asemele kedagi ei muretsetud.
Keskväljal suurtematest klubidest laenule saabunud Sebastian Pardo ja Sebastiaan Steur tootsid pettumuse. Ning ennekõike täieliku tola endast teinud Pardo kindlustas pealöögiga (siinkohal pallil pole asjaga tegemist), et tulevikus vaevalt et keegi mehest Hollandis huvitatud on. Vähemalt Feyenoord tegi kohe selgeks, et tagasiteed enam pole.
Hooaja parimad leidusid Exclesiori ründest. Juba mõningate poolt vana, väsinud ja mahakantud Geert den Ouden oli sügisel suisa maagiline, ning oli võtmefiguuriks nende haruldase punktide taga, mida Exclesioril õnnestus välja pigistada. Ka Allsvenskani sõpradele tuttav den Ouden tegi lõpuks 12 kolli kogu meeskonna 32-st väravast. Teine ründaja Johan Voskamp andis den Oudenile head tuge (6), kui ainuüksi ründajate panusest tänavu ei piisanud jätkamaks Eredivisie`s.

Hooaja figuur: Geert den Ouden