Atletico de Madrid

[Punkt]

Täismaja ees võeti täna olulised kolm punkti külla sõitnud Espanyoli vastu. Meeldis, et jäme ots võeti kodupubliku ees kohe enda kätte ning hakati aktiivselt väravat otsima. Paaril korral näitas head tõrjetööd Kiko Casilla, paar korda mängiti ise end olukorrast välja, aga poolaja lõpus õnnestus Tiagol standardijärgsest olukorrast kena kaarpall väravasse siiski saata. Teine poolaeg oli suuresti esimese poolaja koopia ning erinevuseks oli see, et värava sai kirja vahetusest sekkunud Mario Suarez.

Raul Garcia langes minu silmis täna veidi ansamblist välja, tõmmates kiirrünnakutel oma konksudega pidevalt tempot alla. Ülejäänud tegelased olid suuresti oma tavapärasel tasemel.

Nagu juba enne mängu arvasin, siis Giménez jättiski väga hea mulje. Kaitses oli rahulik, enesekindel ning rünnakul jäi väga napilt väravast puudu. Samamoodi jätkates on tulevikus tegu kindlasti maailmaklassist keskkaitsjaga. Pole küll Toby tegemisi Inglismaal vaadanud, aga ilmselt võib hakata mõtlema belglase rahaks tegemisele, Giménez ja Lucas katavad koha ära küll.

Griezmann jättis samuti hea mulje: väga head avanemised, suur entusiasm ning vähe pallikaotusi. Kõige rohkem jääbki tänasest mängust vist see kripeldama, et prantslane väravat kirja ei saanud - oli tal ju vähemalt kaks-kolm võimalust, mille võinuks ära lüüa. Kuigi Griezmannil on praegu mingi müstiline ebaõnne väravate löömisega, siis sellegipoolest loodan, et varsti hakkab prantslane juba regulaarselt skoorima. Saaks vaid selle ahvi kiiresti seljast ära ning esimese värava kirja. Muus osas võib öelda, et hakkab vaikselt juba harjuma uue klubiga.

Kui muud juttu lõppu rääkida, siis jäin eile vaatama Zaragoza ja Racing Santanderi vahelist kohtumist. Borja González aka Borja Bastón sai Zaragoza eest värava kirja ning teeb ka suures plaanis väga head hooaega. Hetkel jagab poiss Segundas seitsmest mängust viie väravaga väravalööjate arvestuses kolmandat kohta. Vanust turjal vaid 22 ja lepingut peaks veel Atléticoga ka järel olema - äkki ikka mingi ime läbi suudab end Atléticos kolmandaks ründajaks pressida? Eks ta muidugi ebatõenäoline ole, kuid sellegipoolest on hea meel näha, et kunagine suurlootus on peale raskeid vigastusi end lõpuks leidmas.

[atleticomadrid]

Tulemus ei tulnud kätte kergelt ja Espanyoli oli tavapäraselt raske murda, poolaja lõpuminutitel juhtima pääsemine mängis võidus vägagi suurt rolli. See murdis hapu ründe ent kaitses tugevalt pallinud pealinlaste moraaliteraviku. Garcia vigastus ja teine värav lõpetasid vastupanu lõplikult. Laivist päris hästi ei näinudki, kas värava lõi Mario või ületas see ikkagi joone Gimenezi löögiga juba, igaljuhul näitas noor keskkaitse Mirandat asendades sisu ja sitkust.

Kui muud juttu lõppu rääkida, siis jäin eile vaatama Zaragoza ja Racing Santanderi vahelist kohtumist. Borja González aka Borja Bastón sai Zaragoza eest värava kirja ning teeb ka suures plaanis väga head hooaega. Hetkel jagab poiss Segundas seitsmest mängust viie väravaga väravalööjate arvestuses kolmandat kohta. Vanust turjal vaid 22 ja lepingut peaks veel Atléticoga ka järel olema - äkki ikka mingi ime läbi suudab end Atléticos kolmandaks ründajaks pressida? Eks ta muidugi ebatõenäoline ole, kuid sellegipoolest on hea meel näha, et kunagine suurlootus on peale raskeid vigastusi end lõpuks leidmas.

Rünnakul on põhjust nurisemiseks. Mandzukici vähene (statistiline) efektiivsus hakkab juba silma ja kuigi võimalusi oli ka täna ei leia pallid teed väravasse nii tihti, kui võibolla ootaks. Kuna ka Raul Jimenez pole kuskilt otsast ligidal algkkooseisu pääsemisele ja leiab praeguse vormi juures harva pingiltki teed muruväljakule on olukord centre forwardi kohapealt ehk kõige enam murettekitav. Tõsi, hetkel on pigem tegu first world problemiga.

Järgmiseks on kolmapäeval taas tšempionite liiga ning vastaseks Malmö FF. Meeskond omamoodi viguritega ja juba näidanud, et igatpidi konkurentsivõimeline hammustamaks punkte igalt vastaselt. Vamos Atleticos !

[papagoi]

See murdis hapu ründe ent kaitses tugevalt pallinud pealinlaste moraaliteraviku.

Misasja?

[jaalo]

uskumatu

[atleticomadrid]

Misasja?

My mistake, lads.

[Punkt]

Rünnakul on põhjust nurisemiseks. Mandzukici vähene (statistiline) efektiivsus hakkab juba silma ja kuigi võimalusi oli ka täna ei leia pallid teed väravasse nii tihti, kui võibolla ootaks. Kuna ka Raul Jimenez pole kuskilt otsast ligidal algkkooseisu pääsemisele ja leiab praeguse vormi juures harva pingiltki teed muruväljakule on olukord centre forwardi kohapealt ehk kõige enam murettekitav. Tõsi, hetkel on pigem tegu first world problemiga.

Nii on. Tänase päeva seisuga on suurim väravakütt endiselt Miranda.

Nagu juba suvel karta võis, siis Mandžukic pigem ikka ei ole see tüüp, kes liigas kakskümmend ja pluss väravat kõmmutaks. Tal on omad positiivsed omadused täitsa olemas, kuid meil on praegu paraku vajaka rohkem teistest külgedest. Eks vaatab, kuidas hooaeg edasi kulgeb, kuid kui praegune kuiv periood jätkub, siis tuleb suveks küll ostuplaanid ümber teha. Muus osas etteheiteid pole: võitleb ja jätab endast kõik väljakule.

Raúl Jiménezit maha ei kannaks ja ütleks, et teda on märksa suurem tõenäosus efektiivselt meeskonda sulatada. Minevikku jäänud patud tegid tal Atléticos kohanemise muidugi ekstrakeeruliseks, kuid viimane mäng, kus ta peale sai ja värava lõi, näitas, et vaikselt hakkab see kuma üle minema: tööta, näita alandlikkust ning tasahaaval teenid publiku austuse ära. Ma usun, et tema parimad esitused Atleti särgis on veel ees - esimene samm paremuse poole sai Sevilla vastu tehtud, mõned on veel teha.

Aga õige lahendus ründeprobleemidele on ilmselgelt muidugi see tegelane:





Suvi näitas kahte asja: väravaid Héctor lüüa suudab ning Simeonele poisi oskused meeldivad. Tagatipuks debüüt liigas Rayo vastu. Olen suhteliselt kindel, et järgmine võimalus koidab noorukile kõige hiljemalt esimeses Copa del Rey mängus ning kui ta seal hästi esineb, siis mine tea, mis kõik edasi võib juhtuda. See "kõik" muidugi eeldusel, et põhiründajate kuiv periood kestab edasi. Simeone on näidanud, et kui vaja, siis on tal cojonesid selliste käikude tegemiseks täiesti olemas.

Hernándezil on vähemalt seninähtu põhjal minu arvates see "miski" olemas, mis võiks meid toita. Eriti meeldib tema kerge nahhaalsus, heas mõttes. Kui mitte see hooaeg, siis järgmine hooaeg on küll see tärmin, mil tuleks end põhimeeskonda välja murda.

[atleticomadrid]

Koke in for the kill !

[Punkt]

Malmö vastu on Ansaldi, Tiago ja arvatavasti ka Gabi audis.

Targad teadjad pakuvad, et keskvälja ohjab kolmapäeval seetõttu omakasvandike kolmik Saúl, Mario ja Koke. Äärtel peaks mürada saama Arda ning Griezmann ja ees üksi otsib lootust Mandžukic.

Habemik andis FIFA-le toreda intervjuu ning rääkis Simeonest, oma filosoofiast, toredadest ja kurbadest momentidest, stiilist, Juventusest ja muust:

In an extensive interview with FIFA.com, Turan first spoke about the joy he felt at winning the Copa del Rey at the Santiago Bernabeu and the incredible sadness of losing to Real Madrid in the Champions League final.

“The club had not won there for 14 years. Afterwards I cried and a tide of emotions swept over me. I even had my hair cut, just as I’d promised a fan. The Champions League final? I can’t even talk about that. It still hurts.”

Arda went on to defend his club’s style of aggressive play and spoke about his role with the club, which he feels is to build up the attack and all the while, keep a smile on his face.

“I’m sorry people feel that feel that way about our style. Our football might not be pretty, but it’s winning football. Sometimes, the teams playing the nicest football don’t win games or titles. Certainly there are times when we’d like to have more of the ball, but we don’t have Cristiano Ronaldo or Lionel Messi in our side, so we have to be a real team and work hard. We need to defend more than Madrid or Barcelona, but that style has made us champions. I respect everyone’s right to an opinion, and I too enjoy the football played by the likes of Barça or Bayern Munich. However, I prefer our own style more.

“When Simeone came in, the first thing he said to us was: ‘If we stop the opposition from scoring and get a goal ourselves, then we’ll win.’ The key thing was not to concede goals, which meant the team had to stay compact and defend as a unit. Our recipe is: work and more work. Each game is like a final and we have to focus on every opponent. Barça and Madrid have more money and more quality than us, but with our mentality of taking it ‘game by game’ and playing for each other we can compete with them.

“I’m not the only one in the team who’s ‘special’ or particularly talented. There’s [Antoine] Griezmann, Koke, and many others, while previously we had Diego Costa, Diego Ribas etc. When all’s said and done, this is a group and we know our task is to improve the team. We need to leave our egos at the door, just be one more member of the team and carry out the boss’s instructions. That’s the only way we can be successful.

“My job is to keep my composure (laughs). I take care of organising the attack. When we’re under the cosh, I can hold up the ball to give my team-mates a breather, maybe forcing someone into fouling me. Before kick-off my heart rate is off the scale (rapidly pounds his chest), but once the whistle blows, I’m completely calm. I don’t feel nervous and have the utmost self belief. It’s as if I’m in a Zen-like state. On the pitch I’m at ease, though I’m not sure why that happens. I’m probably a bit crazy (bursts out laughing)!

“For me it’s important to be happy and smile. It’s my philosophy on life. I also like to make other people happy. Right now you might be a star with fame and titles, but when your career ends, people remember the person you were. For me it’s important to be remembered as a good person.

“That said, I understand those players with a more serious or distant demeanour. The big stars have to cope with a lot of pressure and so you have to understand them as well. I don’t judge them – I appear happy because that’s how I feel. At the end of the day, I’m realising my childhood dream.”

Turan went on to add that despite the massive overhaul the team underwent this past summer, they are just as ambitious as ever and will fight to the death for every title in every competition.

“Just like last year, we want to try and compete right to the very end. In the case of the Champions League, firstly we’d like to come out of our group, and as winners, because that gives you home advantage in the return leg of the first knockout round. However, that will be very tough to do. In fact, in my four years here, the toughest game I’ve experienced was that Champions League home game of ours against Juventus.

“Against Barcelona you know they’ll have the lion’s share of possession; against Madrid you need to stop their counter-attacks; but the Juve game was just tremendous. We have a lot in common: they are very strong and they made us really run and work hard. We didn’t play especially well, but we stuck to our style… and managed to win.”

[papagoi]

Griezmanilt ja Cercilt esimesed ning Mandzukicilt ka värav kirja.

Malmö langes teine poolaeg täitsa ära. Alagrupis saadi ohjad enda kätte.

[Punkt]

Mängu alguses ei suudetud kohe väravat lahti muukida, mistõttu esimene poolaeg kulus luhtunud üritustele. Malmö oli kaitses ka ikka väga soliidne avapoolajal, au svenssonitele. Teisel poolajal tuli kiire avavärav ära, mis võttis pinged maha ja tegi mängu natuke avatumaks - sisuliselt pandi sellega ka mäng kotti ning edasine oli juba Malmö kaitse ribadeks tõmbamine. Esimesed kaks väravat oli sealjuures üsna kenad tiimisooritused. Selle mainiks ka juba mitmendat korda ära, et Türgi habemik on lihtsalt puht-eht maagia, minu silmis on ta teinud Atleti ridadest seni säravaima hooaja alguse ja loodetavasti kütust jätkub.

Mis veel südant soojendas, siis Griezmanni väravatähistus Simeonega oli äge, prantslane on ülisümpaatse mulje jätnud. Samamoodi oli lahe vaatepilt see, kuidas Arda vahetusse tuli ja Simeonega hängis. Jube mõnus on näha, et väljakul on tiim ning mitte kamp suuri egosid.



Kui lühidalt öelda, siis tänasest ainult positiivsed emotsioonid ning kuna Juventus Kreeka katlas kõrbes, siis hetkel ka alagrupis liidrid

[Punkt]

Koke in for the kill!

Uued putsad võib vist heaks kiita:

OptaJose @OptaJose
3 - Koke is the first Spanish player to have provided three assists in a #UCL game (2003/04 to 2014/15). Atletico.

Gabi, Tiago ja Ansaldi tänasel treeningul veel mingeid korralikke liigutusi ei teinud ning pühapäevaks Getafe vastu kahtluse all. Kolmiku Saúl/Mario/Koke hallatav keskväli oli samas täitsa tore ja vaataks veelgi.

[atleticomadrid]

Cerci värava puhul oli Malmö meeleolu ikka väga allapoole igasugust mängutuju.

[Yattara]

Getafe on ikka uskumatult räpane tiim. Räägin siis hetkel käimasolevast mängust, kus Getafe kaitsjad kõikvõimalikke trikke kasutavad, et eriti Mandzukicit paika panna.

[Punkt]

Getafe on ikka uskumatult räpane tiim. Räägin siis hetkel käimasolevast mängust, kus Getafe kaitsjad kõikvõimalikke trikke kasutavad, et eriti Mandzukicit paika panna.

Alexis ja Juan Rodriguez olid Getafe poolt tõesti eeskujulikud oinad. Kui esimese mihklipäev saabus õige ruttu, siis teisel kahjuks mitte. Pääses mõlemal korral, kui korkidega Mandžukici jalgadel tammus.

Kuid kolm punkti tabelis kirjas ja see hetkel kõige tähtsam. Enne mängu võis seda kohtumist mõneti pidada selliseks riskantseks pähkliks - kolmapäevane väsimus veel sees, võõrsil mäng tööka ja motiveeritud meeskonna vastu. Seekord pureti see pähkel õnneks ära, kuigi lõpus suutis Getafe veel asja päris pingeliseks teha Yoda juhtimisel. Esile ei oskagi ausalt öeldes kedagi tõsta.

Mis üldpilti puudutab, siis mulle näib, et meeskond hakkab vaikselt ühte jalga käima ning uued mehed sisse sulanduma. Praegu on märksõnaks ilmselt "ebastabiilsus" ning seda eriti uute meeste individuaalsete esituste puhul.

Protsess aga ilmselgelt jätkub ning loodetavasti on kuu aja pärast veel üks samm edasi tehtud. Seni pole tabelisse vaadates midagi hullu märgata: liidrist lahutab vaid kaks punkti ning meie esitused on sealjuures aina stabiilsemaks läinud. Varsti näeb ehk jälle ka täistuuridel töötavat Atléticot.

Väga viis on seegi, et uued mehed ei pirtsuta, vaid usaldavad Simeonet ning naudivad ta käe all mängimist. Stiilinäide Mandžu intervjuust:

“Simeone was the key to me coming to Atletico. His style and passion, with so much success, these are the things that inspire me. I love guys like him, he’s a real fighter, direct and transparent who is not fake and always says what he really thinks.”

Muide, Borja van Baston lõi täna Zaragoza eest jälle kaks väravat. Kokku üheksas kohtumises kaheksa tabamust. Kutt on sõiduvees.

[JuriM]

Toby Alderweireld on siiani olnud ikka väga hea, kuigi no kogu Southampton on olnud hirmuäratavas vormis. Näha saab kuidas elatakse üle see Novemberi lõpp ja Detsembri algus. Ja no muidugi täiesti killer aastavahetuse periood.

30 Nov 13:30 Gameweek 13 Man City (H)
03 Dec 19:45 Gameweek 14 Arsenal (A)
08 Dec 20:00 Gameweek 15 Man Utd (H)

20 Dec 15:00 Gameweek 17 Everton (H)
26 Dec 15:00 Gameweek 18 Crystal Palace (A)
28 Dec 14:05 Gameweek 19 Chelsea (H)
01 Jan 15:00 Gameweek 20 Arsenal (H)
10 Jan 15:00 Gameweek 21 Man Utd (A)