Atletico de Madrid

[EgoTrip]

Dimeone lepingut, mis algselt kestis 2020nda aastani on vähendatud 2 aasta vörra ja leping löppeb 2018.

http://www.espnfc.com/atletico-madrid/story/2951007/diego-simeones-atletico-madrid-contract-shortened-by-two-years-reports

Väga tavatu käik. Pole sellist asja varem töesti kuulnud.

[Punkt]

Väga mõnus esitus täna, Sportingule küteti kodus kena 5-0 (Griezmann 2x, Gameiro, Fernando Torres 2x) saun.

Avapoolajaga tehti asi juba üsna ruttu selgeks: kolm väravat + post + ebaõiglaselt lugemata jäänud värav + õiglaselt lugemata jäänud värav + hunnik poolvõimalusi. Väravad olid kõik kenad, üks ilusam kui teine. Gameiro, Carrasco, Griezmanni ja Gaitani tegutsemist oli ees lust vaadata, väga elektrilised, kõik liikusid väga vabalt ringi ja vahetasid kohti.

Samuti näitas Koke järjekordselt, et hakkab tippvormile päris lähedale jõudma. Kaitseliinis sai Vrsaljko oma hooaja esimese etteaste teha ning minu meelest sai horvaat kenasti hakkama. Esimene veerandtund oli ta ründefaasis võibolla natuke nähtamatu oma äärel, aga järjest rohkem toodi mängu edenedes temagi äär mängu ning lõpuks oli tema ründe-kaitse esitus kenasti balansis.

Teisel poolajal võeti küll natukene rahulikumalt, aga kaks väravat suudeti sellegipoolest juurde lisada. Mõlemad teise poolaja väravad läksid Fernando Torrese arvele. Correa sekkumine oli ka positiivne, eriti tõstaks esile tema eeltööd Torrese esimesele väravale.

Viimase kahe liigamänguga on nüüd üheksa väravat löödud, mis on igati positiivne. Vähemalt sama positiivne on ka see, et terve hooaja alguse peale on Oblaki selja taha lastud lüüa ei rohkem ega vähem kui üks värav ning seegi oli väljaspoolt kasti kauglöök.

[atleticomadrid]

Viimased 2 liigamängu on olnud suurepärase flow-ga. Seda kramplikust mis viigimängudes välja paistis pole enam tunda, enesekindlus kasvab ja on näha, et rünnakul esinev variaablus on andnud selge lisakäigu tugevale kaitsele ehitatud süsteemile. Aga õige test on nädala sees. Kas oleme valmis? Meeleolu Camp Noule siirdumiseks peaks olema hea.

[Punkt]

Viimased 2 liigamängu on olnud suurepärase flow-ga. Seda kramplikust mis viigimängudes välja paistis pole enam tunda, enesekindlus kasvab ja on näha, et rünnakul esinev variaablus on andnud selge lisakäigu tugevale kaitsele ehitatud süsteemile. Aga õige test on nädala sees. Kas oleme valmis? Meeleolu Camp Noule siirdumiseks peaks olema hea.

Ma tooks siin veel selle elemendi mängu, et rotatsioon töötab praegu väga-väga kenasti. Simeone on algkoosseisudega julgelt mänginud ning hetkeseisuga on kõik uued mehed ilusti lisaväärtust toonud.

Ka ülehomse mängu eel tundub, et koosseisus tehakse väikesed muudatused ning Gabi ja Juanfran naasevad algkoosseisu. Vähemalt tänasel treeningul proovis Simeone 4-3-3 formatsiooni, mille põhjal moodustaks ründekolmiku Carrasco, Gameiro ja Griezmann ning keskpoolikud oleks Gabi, Saúl ja Koke.

Muide, nii Saúlil kui ka Kokel täitusid laupäeval kenad tähised:

Saúlil täitus 21-aasta vanuselt Atleti särki kandes 100 ametlikku kohtumist (61 liigamängu, 10 karikamängu, 2 superkarika kohtumist, 19 Meistrite liiga kohtumist ning 8 Euroopa liiga kohtumist) ning nende jooksul on kutt skoorinud kokku 14 korda.

Kokel täitus 24-aasta vanuselt 300 mängu (274 mängu Atleti särgis, 26 mängu Hispaania koondist esindades). Kokku nende mängude jooksul skoorinud 24 korda ning andnud 68 väravasöötu.

Olgu ka mainitud, et täna 7 aastat tagasi tegi Koke oma debüüdi Atletico särgis. Vastaseks ei keegi muu kui Barcelona.

Coraje, corazón y cojones.

[ElNino9]

Mis vigastused Fernandez ja Gimenez said?

[JanK]

Eilne polnud nagu üliveenev. Deportivol oli lõpus veel kena võimalus viigistada, aga Godini (oli vist tema) pea jäi ette.

[atleticomadrid]

Eilne polnud nagu üliveenev. Deportivol oli lõpus veel kena võimalus viigistada, aga Godini (oli vist tema) pea jäi ette.

See oli Lucas.


Atletico Madrid jätkab liigas veel kaotusemaitset tundmata ja kuigi alustuseks märgiti tabelisse kaks lahjat viiki on nüüd hakanud asjad kindlalt ülespoole minema. Nädalasisene viik Camp Noult ja võidupunktid Deportivo vastu, tabelis ollakse nüüd taas konkurentide kandadel kolmandana.
Ei möödunud muidugi ka seekordne lahing Barcelonaga vastuoludeta mille kallale meedia isukalt asuda võis. Intsident ja selle järelkajad nägid siis välja sellised:

See selleks, võidukas Deportivo mäng lõppes kahjuks Atleticole palju suuremate kadudega, kui marraskil jalg. Kuigi saavutati 1-0 võit, kaotati ilmselt pikaks ajaks Augusto Fernandez, kes vigastas õnnetult põlve ja peab erinevate prognooside kohaselt vähemalt pool aastat eemal olema. Juba avapoolajal liipas väljakult ka Josema Gimenez, kes lihasevenituse tõttu ka nädala - paar puhkust peab.
Halvad uudised mõlemad, õnneks ei ole tegu asendamatute meestega ja vähemalt kaitseliini rotatsiooni on võtta Lucas, kes eilegi täiesti suurepärase esituse pakkus oma hooaja debüüdil. Kutt on lihtsalt fenomenaalne kaitsetalent!
Keskväljal pakub Augusto vigastus kindlasti mänguaja võimalust Thomasele, kellel tulekski veits oma senistele esinemistele juurde panna. Ja noh Gabi, Koke, Saul ja varsti paranev Tiago, häirekellaks pole põhjust.
Mis puutub eilsesse mängu siis Deportivo pakkus võõrsil tõeliselt hea partii ja kaitses mehiselt, ei puudunud ka omapoolsed väga head võimalused. Nende lähenemine oli jõuline, mis ei lasknud meilgi uinuda ja sportlikku viha selle kõige paremas võtmes oli mängus mõnusas koguses. Kuna avapoolaja sundvahetused lubasid teisel poolajal ründesse paisata vaid ühe paari värskeid jalgu, lõi see kindlasti omajagu sassi taktikalist lähenemist ent just selle ainsa valiku õigesti tegemisega näitas Cholo taas oma suurust. Gameiro vahetas välja Carrasco ja prantslase eeltööna sündiski mängu ainuke värav Griezmannilt.
Siinkohal tahakski esile tõsta neid vahetusi mida Simeone viimastes mängudes teinud on. Selle asemel, et mängu oma lõpuni veeretama hakata on pakutud publikule tulevärki kogu võimaliku raha eest, ka Celta Vigo ja Sportingu vastu suurelt juhtides ei hakatud tagalat kindlustama vaid paisati eesliini vägevust juurde! Kui variante on milleks neid siis pingil rooste lasta!
Lisaks jäi vähemalt minu jaoks Correa eile esimesel poolajal väga nähtamatuks ja näib, et supersubi roll paistab talle enam sobivat või siis vähemalt teised poolajad.
Järgmine skalp - Bayern München!

[Punkt]

Augusto 7 kuud väljas, Gimenez ca 3 nädalat.

Augusto vigastus väga tore uudis pole, kuid õnneks on pink piisavalt pikk ja vähemalt esialgu peaks tema puudumist suutma ära lappida küll, nagu ka kaasvõitleja eelnevalt viitas. Samas kui keegi teine keskelt veel pikemalt katki peaks minema, siis on küll üpris risky business. FIFA-lt küsiti igaks juhuks, kas oleks võimalik erandliku olukorra tõttu keegi osta - seega eks näis, mis välja mõeldakse.

Eilse mängu osas tõstaks esile Koket ja Lucast. Koke möllas seekord keskväljal jälle ning tegi suurepärase esituse nii kaitse- kui ka ründefaasis. Nii jätkata, palun, ning me oleme ülimalt fine. Ei jõua ära toonitada kuivõrd oluline lüli heas vormis Koke meie mängumootorile on. Nagu Simeone ütles pärast mängu, siis imeline.



Lucas näitas taaskord, et tema peale saab loota: tuli jälle keerulisel hetkel mängu ning tegi jälle laitmatu esituse. Selle asja nimi on kvaliteet. Loodetavasti jookseb kolme aasta pärast väljakule kaitseliin koosseisus Vrsaljko/Gimenez/Lucas/Theo.

Ning noh, oleme end taas kolmandale kohale vedanud, liidriga vahe 2 punkti. Kerge slap sellele arusaamatule pessimismile (eriti erk näide viimasest "Kolmas poolaeg" saatest, tere-tere). Ehk et kirjutan Sid Lowe eilsele säutsule 100x alla.

[Punkt]

Finantshaidele pakuks lühikest lugemismaterjali klubi finantstervise kohta - jäi lihtsalt silma internetiavarustes: ATLÉTICO DE MADRID: THE RISE OF A NEW CONTENDER

Seejuures tasuks arvesse võtta, et viimased finantsandmed, mida antud kirjutise juures on kasutatud, põhinesid 14/15 aastaaruandel - see tähendab, et 15/16 aasta numbreid jms see isegi ei kajasta, kuigi numbrite järgi paranesid näitajad ka sel perioodil. Ehk et ka platsiväliselt läheb jätkuvalt lootustandvalt ning kasvutuules.

Tänaõhtuse kohtumise valguses tasub nii palju mainida, et Torrest võib alustamas näha. Eks näis, kuidas sellega läheb lõpuks, aga loodetavasti pole ta täna väga ülemotiveeritud. Muus osas väga üllatusi näha pole, tõenäoliselt alustab ka Carrasco.

Ahjaa, hip-hip-hurraaa ainsale meeskonnale Meistrite Liigas, kes pühapäeval liigamängu mängima pidi. Kerge kartus on sees, et ehk võib see tänases mängus mingil hetkel jalgades välja lüüa. Bayern on siiski Bayern, füüsiliselt väga tugev sats, ning üsna tõenäoline on, et enamuse mängust tegelevad nemad pallivaldamise ning meie (targalt) jooksmisega ja palli taga ajamisega. Aga noh, hooaeg on alles alanud ning loodetavasti ma eksin ja mehed peavad füüsiliselt kenasti lõpuni vastu. Päev lisapuhkust olnuks selles plaanis tore, aga noh, it is what it is ning tuleb leppida. Päris ilmne on, et Bayern tuleb eelmise aasta eest vere järele ńing vähemalt teoorias võiks näha toredat andmist.

Btw, osa satsist mõtles, et võiks vahepeal pikalt audis oleva Augusto häärberist läbi hüpata ja natuke grillida - #rohkemkülalisikuiessienisünnipäeval



+

täna käis Augusto operatsioonil ära, läks edukalt.

[teadlane]

Uhh-uhh, napilt, aga kindlalt. Väravale pihtasaamisega on ainult probleeme.

[cabron]

hea mäng! Atletico ja uus Man Utd on hetke sümpaatseimad klubid imo

[Punkt]

Uhh, tänane võit võttis mõnusalt pingeid maha alagrupi seisukohast. Üleüldiselt tegid täna kõik kena esituse, kedagi eraldi esile tõsta on raske - võibolla siis vast Juanfran ja Filipe, kes oma äärtel nii kaitses kui rünnakul kenasti hakkama said. Gabi oli samuti überhea.. aga nagu öeldud, siis ansambel tervikuna oli hea ning keegi pildilt välja ei langenud.

Simeone: "I feel fortunate to train these players. They play every match with passion and ambition that's hard to find and achieve".

Veidi statistikapornot:

Simeone käe all on 269-st kohtumisest 143-s linad puhtaks jäetud (53% ehk rohkem kui pooltes mängudes)

+

Viimasest 31-st Meistrite Liiga kodumängust on võidetud 26.

+

[atleticomadrid]

(Bring joy to my heart)


Simeone on selle meeskonna dirigeerinud sellisele tasemele, kus ükski maailma suurimatest ja võimsamatest klubidest ei ole jäänud oma koslepita. See on rõõm, see on suurus. Võimalik, et Atletico on parim meeskond, kes seda euroopa karikat veel kunagi võitnud ei ole.
Tervitused saadan Arturo Vidalile, kes kevadise kaotuse järel kõige piinlikumalt eidestuda oskas ja soppa pritsida suutis. Eile tõestas ta, et oma silmis palki ei näe...

Hispaania meedia on hetkel täis ülistust Atletico Madridile ja nende hiilgavale esitusele Bayerni vastu, mõned nopped:

National daily El País is full of praise for their performance, saying they were "much more effective in possession than Bayern. It was another show of authority from Atlético, who should not set themselves limits. They have the group in their hands, not to mention the respect of all of Europe, too."


Meanwhile Marca go with 'Atleti are here!' in reference to their brilliant European performance. They say they were able to throw Bayern off their stride and point out that Carlo Ancelotti has only secured one victory in his last nine games against Atlético.

In his editorial, AS editor Alfredo Relaño asks: Who's afraid of the big bad Bayern? Not Atlético… It is the same story whoever the opposition is.

On Wednesday night it was Bayern, a continental behemoth. Merely reading out their starting 11 is imposing. The players the Germans are able to bring off the bench are even more so: Mats Hummels, Arjen Robben, Joshua Kimmich… but in the face of this European tyranny Atlético once again exercised the "Simeone equation," which is so difficult to solve: we'll wait for you, you can come and go but you won’t find a single crack in the wall. Sometimes you’ll make a mistake and we’ll nip up the other end and score. And then we’ll watch as you try to equalise. Faith, intensity and a little bit of football; just the right amount to punish the slightest mistake by the opposition.

Kuigi Griezmann suutis järjekorde palli penaltipunktilt latti lennutada ütles Simeone, et tema usk prantslase oskustesse 11. meetri pealt on kõigutamatu:
"Maradonna, Messi, Platini and Zico have all missed penalties. Griezmann will carry on taking them. We are very happy with his work. He started the counter attack for the goal and he did a thousand things. For me, he is in amongst the best forwards in the world."

[Punkt]

Sid Lowelt jälle üks kirjutis - ilmselt oleme temaga sama meeskonda vaadanud (muide, ta on sel hooajal tõesti Calderonil mitmeid mänge kohapeal jälginud, sestap omab ta ka üsna adekvaatset ülevaadet ning ei tulista puusalt, nagu ehk mõni teine ajakirjanik), sest taas kirjutaks igale tema sõnale alla:

"Bayern Munich are one of the best teams in the world and I can't remember the last time they lost," Diego Simeone said. No? Here's a clue: you were there. In fact, you had a pretty good view of the winning goal -- you said so yourself. You were in your usual place, dressed your usual way: all in black, on the touchline not too far away when Saúl set off through their defence.

The last time Bayern Munich lost was almost five months ago, against Atlético Madrid at the Vicente Calderón. This week, they were back again... and they were beaten again. Bayern have lost just twice in 26 games, both of them to Atlético. "We were happy when the goal went in," Simeone said back then; he was happier still this time. When he drove home a bit before midnight, he pulled away out the north end of the stadium, beep-beeping his horn.

Atlético have lost twice in 19 Champions League group games; they've only been beaten once at home in this competition under Simeone. They've kept 13 clean sheets in their last 14 games and of 269 games with this coach, 143 have ended without them conceding. It's 23 of 38 in Europe. But, then, you probably knew that. Not the exact stats, perhaps, but the sense. You probably didn't need the list of European goals conceded at the Calderón -- 0, 0, 0, 2, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1, 0, 0, 1, 0 -- to know they're brilliant at defending.

Good defending: it's is just what they do, isn't it?

Well, yes. But it's not just good defending that they do. Nor is it just resisting, last-gasp heroics either. Last season, it's true that Atlético were fortunate to reach the final. They held on in Munich, practically hiding under the bed as Bayern battered them. The Germans had 33 shots, the most Atlético have ever allowed in the Champions League by a very long way. Only "allowed" is not the word. They did not allow this; they endured it. Usually, it is different: much more controlled, much more deliberate. More impressive, too. Two Champions League finals in three years is no fluke.

Not that everyone is impressed, mind you, and there is a current of thought that says that in Milan they failed to really go for Real Madrid when they were on the ropes. It is an accusation that appears to be levelled at them more than at other clubs that defend and protect, seeking the break. Like their opponents in the Milan final itself, for instance. There's something a little sneering about the way that people often talk about Atlético, all parked busses and dirty cynicism.

Atletico are defensive, yes, and the coach that left the Calderón defeated and muttering that they were a "horrible team" had a point -- all the more so back when he said it, 18 months or so ago -- but it's not so simple. It never has been, and now less than ever. It's not the same, either; something is shifting.

After Wednesday night's match Carlo Ancelotti, the only manager to have knocked Atlético out of Europe in three years and the manager who defeated them in the final in Lisbon in 2014 (but also a manager who has still not won at the Calderón) was asked what had changed. What differences are there between this Atlético and the one that he faced when he was manager of Real Madrid?

"I see the same team," Ancelotti said. "They have a little more profundidad ["depth to the attack, the ability to get behind defences"] as they have very fast players up front, but the style is the same."

Is it, though? It was an unexpectedly curt and slightly dismissive reply from Ancelotti; it also felt a little flawed. The ideals remain steadfast and some of the characteristics are the same -- the intensity, the seriousness, the organisation, the statistics, all those clean sheets -- but those come as standard now and always have and this is a team that is evolving too, that's changing.

This was another 1-0 win, sure, but that was not all this was. Of seven shots, Atletico had on target. Another nine were off target, significantly more than Bayern. Fernando Torres hit the post and the side-netting. Antoine Griezmann hit the bar with a penalty, again. Yannick Carrasco drew a stunning save from Manuel Neuer. Simeone explained how his team had tried to box Bayern into their left corner, allowing them to win the ball in positions that facilitated swift attacks but this was not just about the break. This was pressing high, not waiting low and launching it.

Gabi, the great forgotten man of Spanish football over the past four years, controlled the midfield with Koke. There was possession when they needed it, patience when they didn't have it and precision in virtually everything they did. If Torres was as much defender as attacker, asked to suffocate Xabi Alonso and deny Bayern an exit from deep, full-back Filipe Luis was as much attacker as defender. And it is not like Torres, withdrawn to a huge ovation, did not attack either.

Atlético created too, but they had less of the ball? Pretty much everyone does against Bayern. And while the essence remains, there were signs of something different here that have been repeated in the past few weeks. While some say Atlético should attack Barcelona like they attacked Sporting, who they defeated 4-0, does anyone really do that? Simeone admitted Atlético find it harder against teams that play defensively against them. But who doesn't? And while they stood accused against Alavés (1-1) and Deportivo (1-0), those results hid the fact that they have actually created a huge amount of chances at home this season; there has been variety too.

That is what Atlético are working towards now, while trying not to lose the solidity that has made them so successful. It is an evolution that they began last season, a shift towards 4-3-3 only to get back to what they know. At the time, Simeone said that Atletico's history was rooted in the counter-attack and that he would respect that. But it was never that simple and nor was his team; now, it seems that Simeone is ready to really force through a significant shift, symbolised in part by the position of Koke in the centre.

It is not an entirely new idea. Simeone explained that he has been moving towards this for two years: sometimes playing Koke as part of a central three, sometimes in a pair, trying him and testing him, but invariably returning him to a narrow position on the edge of the midfield. At times, the coach seemed to be trying to get as many central midfielders into his team as possible, protection first; now there's more width, more willingness to commit. Simeone seems ready to leave Koke centrally; now, finally, he seems to think that Koke is ready too, and that could impact everything.

"He feels more and more like the master of the play," Simeone said. "He reads the game fantastically, he works well, the team comes out much more quickly when it gets the ball back when he is there, and [being inside] he gives us an extra option on the wing." Options like Carrasco, Nicolas Gaitán, Angel Correa, with Filipe Luis and Juanfran hammering up alongside them and Kevin Gameiro or Torres through the middle. Meanwhile, Griezmann is "Messifying," playing with freedom all over the pitch, drifting in from right, left and deep, his performances getting better all the time.

Simeone insists that Griezmann is among the three best players in the world. Even the penalty miss didn't bother him. "He missed a penalty, just like [Diego] Maradona has, [Lionel] Messi has ... I don't know, [Michel] Platini, Zico ..." the Atlético manager said. He was happy, open, expansive; it even feels there's something in the fact that his post-match comments have gone from "work, sacrifice, effort" to long, detailed tactical explanations.

"There are moments that won't come back, that you have to look after. This is one of them and hopefully, together, we can water this, nurture it, by living this with passion," he said. "I feel fortunate to be these players' coach: they play with a passion and a commitment that's hard to find." A talent, too, even if that is less readily recognised.

What did you like about this game, Simeone was asked.

"Everything," he said.

Minu jaoks on praeguses koosseisus palju rohkem variatsioone kui varem ja see on ka sel hooajal rakendatud formatsioonides välja löönud.

Varasemast enam on Simeone kasutanud 4-3-3 formatsiooni, kus on ründearsenal fookuses olnud, samas on endiselt rakenduses olnud ka vana hea ning töökindel 4-4-2. Veidi vähem on käiku läinud 4-2-3-1.

Samuti nagu Lowe välja tõi - Koke on sel hooajal keskväljasüdames lõpuks end tõesti mugavamalt tundmas. Simeone on viimased kaks hooaega üritanud teda vaikselt keskväljale suruda, aga siis on meeskond natuke balansist välja vajunud - sel hooajal seda probleemi pole olnud.

Üleval pool on Gaitani, Correa ja Carrasco vahel mõnus konkurents tekkinud, mis on väljendunud praegu selles, et Carrasco on parem kui eelmisel hooajal ning enda latti tõstnud. Jätkuvalt tehniliselt väga hea, aga mis tema puhul muutunud on - ta lööb rohkem peale, otsib rohkem väravat, ei dribla enam võibolla üle. Lõpp-produkt on tal veel natuke ebastabiilne, aga nagu ta Bayerni vastu näitas, siis võib eeldada, et selle paika saamisel on taevas tema limiidiks. Correa on ka parem kui eelmisel hooajal, aga tema puhul on tõesti probleemiks hetkel see, et tema kvaliteet ja kasutegur avaldub hetkel vaid pingilt sekkudes. Kui ta algkoosseisus alustab, siis ta ei suuda nii efektiivne olla. Veel.

Nico Gaitán on heal tasemel olnud, aga samas tundub, et tema on see, kelle pealt võib ka veel korralikult lisa tulla.

[ElNino9]

Jota sai avapoolajal Porto eest kübaraga hakkama.