Näidatakse tulemusi 501 kuni 520, kokku 788
Teema: tarbija/kliendi nutt ja hala
-
09.11.18, 23:18 #501
-
09.11.18, 23:19 #502
-
10.11.18, 00:06 #503
-
10.11.18, 00:46 #504
Ma olen töötanud omal ajal turvafirmas erinevatel tasanditel, kusjuures kunagi alustasin just sealsamas Stockmannis ukse peal. Olen pidanud põhjalikult klattima selliseid olukordi.
Mõned arvamused:
1. Loll olukord muidugi ja saaanuks paremini lahendada.
2. Kõige tõenäolisemalt toimus olukord umbes nii. Saali töötaja nägi, et laps toppis asju jotti aga talle oli öeldud, et vargust nähes tuleb teatada turvadele, nemad tegelevad. Või ei viitsinud riskida vanemate sõimuga, kuna sellise asjaga tegelemine pole tõesti tema töö. Läks teatas uksel on olnud turvale, kes aga peab sellistest asjadest valvekeskuse töötama teatama. Ilmselt need panid siis kaamerad peale aga info oli jõudnud neile juba läbi kahe inimese, võib-olla ka segaselt väljendatuna ja nad ei teadnud täpselt, mis seal kotis on, võib-olla oli kommunikatsiooniprobeemide põhjal kahtlus, et äkki lapsevanemad ise on kuidagi kaasa aidanud (mul oli endal juhus, kus vanemad toppisid lausa lapsevankri varastatud kaupu täis) ja otsustasid lähtuda nö määrustiku järgi - väljudes kinni pidada.
Noh, ja mis seal edasi oli, ei tea. Eks vanematele oli see ebameeldiv ja tavatu olukord ja ehk võtsid teravalt sõna, võib-olla ka turvad ei osanud normaalselt suhelda ja hakkasid kohe politseid mainima.
Muide, see uksel olnud turva, kellele saalitöötaja mainis, poleks ise tohtinudki sealt turvaväravate lähedusest ära tulla, et saalis asju klaarida, selles talle ei saa etteheiteid teha.
Seal on ju ka see detail, et saali keskel polekski tegelt ei saalitöötaja ega turvad tohtinud nõuda koti läbitegemist. Kuigi ma oleksin ise vist kolmeaastase puhul erandi teinud, ei oska öelda. Kui aga oleksid nõudnud ja teadlik ja tige klient oleks kaebama läinud, siis saanuks nad ise vastu pead.
Üldiselt sellised asjad on seotud suhtlemisega ja iga olukord on veits erinev. Aga noh, ise kohal ei olnud.
-
10.11.18, 01:25 #505
-
10.11.18, 01:26 #506
Tänan selgitamast.
Väide, et kolmene ei mäleta pole tõene, sest emotsioonid talletuvad mällu pikaks ajaks.
Ähvarduse ja hoiatamise erinevus on pelgalt toonis. Me ei viibinud seal ega tea kas tegu oli ähvardusega.
Terminit "grupiviisiline" küll 1 turvatöötaja kohta kasutada ei saa, oli seal tunnistajaid või mitte.
-
10.11.18, 01:36 #507
-
10.11.18, 01:40 #508
Sul on õigus, turvatöötaja peab ootama, et kaubaga poest väljutakse.
Sellega meenus kohe üks veider olukord Kristiines, kus 2 soomlast omale tehnikapoes mobiile püksi toppisid.
Mainisin seda diskreetselt müüjale, see läks näost valgeks ja pani poest jooksu, jättes mind kahe pikanäpumehega.
Mina kliendina ei osanud midagi muud teha, seisin lihtsalt uksel ja ei lasknud mehi välja.
Pressisid, mis nad pressisid aga mõõda ei saanud.
Eemalt turvameest tulemas nähes panid nad telefonid tagasi ja jäid lihtsalt passima. Turvamees vaatas karbid üle, need olid rikkumata ja lasi nad lihtsalt minema. Pärast selgitas, et kuna kaup ei lahkunud poest, siis pole tegemist vargusega. Küsisin tuttavalt uurijalt üle ja nii pidigi olema.
Kui tahad pane poes piimapakk püksi ja seni kuni sa kaupa ei riku on kõik OK.
-
10.11.18, 02:37 #509
Sarnased sõnad, kuid erinev tähendus - mäletama, mälestus, tunne, emotsioon jne.
Inimene hakkab infot salvestama juba (mõne tarkpea arvates) isegi üsas olles. See on nüüd õhukene piir. Kuid esimesest elusekundist alates - sellega võin nõustuda, sest psühhoanalüüsiga võib täitsa edukalt ajas algusesse minna.
Ehk siis inimene salvestab kõik, mida näeb, kuuleb, tunneb - tajub. Kuid mäletab sellest tibatillukese killukese. Samas, see info on temas kõik olemas.
Lisaks on inimesel (ütleme siis lapsel) eriline oskus negatiivseid emotsioone n.ö mitte mäletada. Kaitsereaktsioon või midagi sellist, eks.
See aga ei tähenda, et antud situatsioon, emotsioon ei hakka tema järgnevat elu kujundama. Tobe lugu aga on - inimene ise ei saa aru, millepärast talle näiteks ei meeldi turvatöötajad või rahvarohked kohad.
Huvitav, kui paljud teist siin suudavad end kolmeseks tagasi mõelda? Pakun ühe ilusa numbri. Enamik ei mäleta isegi paar aasta, päeva tagasi juhtunut, olgugi et meie pea on harjunud seoseid looma.
Tegelikult võib sõna otseses mõttes öelda, et kolmene ei mäleta m*nnigi. Küll aga...see info on temas olemas (saved as...) jne.
Millepärast väikesed lapsed kardavad Jõuluvana? Mis on siin seost turvatöötajaga?
Avalikus ruumis on kõik kehad siis n.ö tunnistajad - süüdistatavale lapsele, kes alles avastab maailma (testib olemasolevat infot, inimesi jne).
-
10.11.18, 02:47 #510
ei ole õige, et ei mäleta. Mäletan Järve lastesõime, kui oli 2-aastane ja arvasin et värava kõrvale söehunnikusse on Tšernenko maetud (see oli üks lühiajalistest NSVL rauk-juhtidest 80ndate alguses)
-
10.11.18, 02:51 #511
Kirjutasin, et see olukord jääb talle meelde ja sellega kaasnenud emotsioone ta mäletab, sest Mõnu sõnul oli laps ka õhtul endast väljas, mis aitab seda kõike kinnistada.
Rahareform, 1992. Olin 5 aastane ja mäletan pettumust, kui vanaema rääkis palju minu hoiusel oleva 100 rubla eest oleks kunagi asju saanud osta.
Augustiputš, 1991. Olin 4 aastane ja mäletan hirmu, sest naabrimees rääkis, et nüüd läheb sõjaks. Jooksin sellest kohe naabripoisile rääkima. Telekast nägin Yeltsint, tanke ja tossavat hoonet.
Jõulud, 1990. Olin 3 aastane ja mäletan selgelt kuidas vanaema paksud punased kardinad suurest hirmust ette tõmbas, sest ta oli harjutud, et jõule tuleb salaja tähistada. Istusin oma koeraga laua all kartes et venelased viivad meid Siberisse, kui vahele jääme. Laual kann morssi(punasesöstra), mooritud kanaliha, keedukartulid, sült, kausis barbarissikommid, präänikud ja kuusk oli ilgelt väike. Ei mäleta kingitusi või kes seal veel olid aga hirm on siiani meeles.
Sul on õigus, selline kogemus võib tõesti tema elu/iseloomu/käitumist kujundada ja isegi hirme esile kutsuda.
Mida me teame:
Mini-Mõnu pani poes kauba kotti (võimalik,et pikalt planeeritud ja ettekavatsetud kuritegu. Soovitan otsida plaane/skeeme voodi alt)
Female-Mõnu riidles/keelas/õpetas/kasvatas, et nii tohi juba varem (Mõnu sõnul. Ise kahtlustan kokkumängu ja et tegemist oli grupiviisilise organiseeritud tegevusega, sest pelgalt raadiotööga alimentide raha kokku ei aja).
"Väidetavalt" Mini-Mõnu ei mõistnud/hoolinud ja omandas selle kuritegelikul viisil, eesmärgiga seda hiljem tarbida, mustal turul realiseerida või trofeena eksponeerida.
Turvamees tegi oma tööd vastavalt reeglitele (Samas ta ei kasutanud gaasi ja raudu, seega võis ka kambas olla).
Mõnu võrdleb Stockmanni natsidega, mis näitab selgelt et ta ei suuda adekvaatselt südmust hinnata ning emotsioonid varjutavad tugevalt toimunu analüüsimist või puuduvad tal teadmised ajaloost.
Nõme olukord tõesti ja inimlikult mõistetav pahameel aga Mõnu kirjeldus püüab luua intsidendist tahtlikult moonutatud pilti. Turvameest ei kutsutud sellele kolmesele, vaid olukorda lahendama. Oleks see kolmene poes üksi viibinud, siis ehk saaks seda nii kirjeldada ja jaurata mingitest kolmeaastastest gängster-lastest, püüdes nii toimunu tõsidust vähendada või naeruvääristada.
Triloogia "Ocean's 3Y" "Infant Job" ja "Lutt, Sokk ja Kaks Suitsevat Kindermuna." esimene film ilmub aastal 2022. Peaosades: Kevin Spacey as Mini-Mõnu, Omid Djalili as concentration camp guard nr 1 at Stockmann, Peter Franzén as concentration camp guard nr 2 and Merle Palmiste as Female-Mõnu. Guest stars: Steve Buscemi as Pints, Andrew Dice Clay as Papa-Mõnu and Wallace Shawn as Daz-Tissid.
Filmi valmimist toetas Eesti Filmi Instituut, Kaitseliidu Järva malev, Läti Saatkond, Simon Wiesenthali Keskus, Grossi Toidukaubad ja Kultuurkapital.
-
10.11.18, 09:41 #512
Jama olukord muidugi, aga bright side on see, et laps enam poest nii pea midagi ei näppa.
-
10.11.18, 11:38 #513
Siin on vaja Mõnul kiirelt sekkuda, pojast on juvefänn sirgumas.
-
10.11.18, 11:58 #514
-
10.11.18, 12:04 #515
Ühest küljest propsi PPA-le esmaspäeval meiliga saadetud passi ja id kaardi taotlus lahenes nii, et pass oli teisipäeval ja id kaart neljapäeval valmis. Teisest küljest hala sel teemal, et oma ooteaja arvutamise võiksid nad kiiremas korras üle vaadata. Telefonis ette helistades lubati ooteaega 3 minutit, kohale jõudes 5 minutit. Kõlab ju hästi eksole? Peale teenindaja käest numbri saamist tungis hinge kahtlus nähes, et enne mind on 14 inimest. Vahepeal järjekorda vaadates oli ooteaeg liikunud 9 minuti peale. Olles 35 minuti pärast jõudnud siis dokumente kätte saama oli ooteaeg liikunud 19 minuti peale. Kokkuvõtvalt siis ooteaja arvutamine on 6 korda kuni poolteist korda mööda.
-
10.11.18, 13:57 #516
-
10.11.18, 15:18 #517Eesti koondislane
- Liitus foorumiga
- Nov 2001
- Postitusi
- 1 532
ma olen siinkohal Mõnuga nõus, et see oli ikka eriti nõme olukorra lahendamise viis, mis paraku on Eestis normiks. kliendisuhete jokk, mis ei jäta inimlikkusele üldse ruumi. lasta kolmeaastasel(!) endast varas teha ja siis lennata vanemale kraesse... lastele jäävad sellised asjad meelde küll ja hiljem võib teraapiat vajada. kas see oli eesmärk?
-
10.11.18, 15:34 #518
-
10.11.18, 15:36 #519
-
10.11.18, 15:48 #520
Tra kuidas saab nüüd nii tõsiselt võtta väljendit ,,Kanuti gängis v,, jne... Võta nüüd veits vaiksemalt ja isegi kui jäi vale mulje ei pea kohe debiilikuid loopima hakkama. Sina lahmid on okei ja kui teised lahmivad ja sa aru ei saa, siis ei ole?
Veits kurb kui isegi su 3 aastasel lapsel on poest tulles rohkem mune kui sul.



Vasta tsitaadiga
Järjehoidjad