Algselt postitas ekspert
Vaata postitust
jahjah jube tore oleks kui Eesti jalgpall oleks edukas nagu hispaania, konkreetne nagu saksamaa, seksikas nagu brasiilia, minimalistlikult omapärane kui island
ei ole ega saa kunagi olema – leppige sellega
ükskõik, mis spordiala, ka jalgpalli, edukust mõjutavad ühiskondlikud, keskkondlikud, majanduslikud protsessid nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil
lugedes neid emotsionaalselt üleslaetud arutelusid, miks mõnede kodanikute tase piirdubki selle teemaga ja joppab mõnikord kui tallinna volta viiakse pärast mitmeid seive football manageris cl-i finaali (lugege ise, ega lahendusi ju ei pakuta)
**
mõned punktid ka minu poolt:
treeneritest: võtke heaks või pange pahaks, aga siin märgib suurt rolli ala populaarsus, mis tekitab nõudlust mingil määral kompetentsete treenerite järgi. Kuna paljude alustavate treenerite jaoks on treeneriamet pigem hobikorras (see on nii terves spordisüsteemis), siis täidetakse muu aeg muude kohustustega, et kuidagigi majanduslikult hakkama saada. Seetõttu võib töötava inimese jaoks isegi see 9 tundi päevas (ja mõnel tasemel mitu korda nädalas) olla majanduslikult ebatulus, sest lihtsalt ei saa hakkama..aga grupid vajavad pädevat treenimist. Kvantiteeti nõudluse kasvu tõttu kannatab kvaliteet, kuid vähemalt tehakse midagi, et hoida mingitki taset. Jah, siin mõned vennad räägivad, et „ouou ei anna ju midagi“, aga kui sind huvitab nt ajalugu ja arvad, et kraadi kätte saamiseks piisab sellest, et tead millal toimus II MS, siis see on ju nadi, sest erinevate perspektiivide puudumisel pole sul kuiva faktiga midagi teha. Alati saab ju ise juurde õppida (koolis) või enda silmaringi laiendada (internet, teadusartiklid, teiste treeneritega kontaktis olemine) jne. Ega jalkaliit ja selle koolitajad ei saa teha üle-eesti igast treeninggruppist cl võitjaid.
kui igale koolitusele tulevad vennad, kes on eos tänaku tasemel, siis meil poleks üldse koolitusi vaja ja me ei räägiks siin sellel teemal praegult. Pane suurused konteksti ja saad ise ka aru, mis tobe võrdlus see on
mis kasu on parimatest, kui ei omata isegi algteadmisi. Sa ei õpeta matemaatikat valemite ja nende mõistmiseta – see on sama mõttetu ressurssi raiskamine kui osta diiselmersu, et sõita poodi ja koju tagasi. Ükskõik, mis tasemel need vennad mängijatena olid, siis usun, et nad on ikka omal kohal sellepärast, et neil on visioon ja oskus midagigi ära teha ning EJL on Eesti mõistes parem koht selle realiseerimiseks.
Mis tasemel olevatest noortekoondislastest jutt käib? Harend on olnud U15/U16 peatreener ja see, kui väike tattnokk ei suuda minimaalsel nõutaval tasemel tagant mängu üles ehitada, ilma, et tal palli puutudes kusi püksi ei tuleks, siis veel vähem on tal pädevust midagi treeneri kohta kommenteerida. Aga no mängijad on meil ju kõige paremad – varasemad teemad, mida ma siin kommenteerima ei hakka.
**
veidi ka võrdlustest erinevate tänaste meiesuuruste jalkariikidega: island, gibraltar, kosovo jpm riigid on läbinud samasugust protsessilist kasvu kui meiegi. Neid on soodustanud suuremal määral kultuurisfäär, milles on oldud: Island – taani/rootsi/noora; gibraltar – hispaania/inglismaa; kosovo – balkan; luksemburg – saksamaa/prantsusmaa
mis on aga olnud meie pidevaks probleemiks – sellesama kultuuri olematus. Jah, suur vennasvabariik lõhkus poole sajandiga kõik arvestatavad struktuurid, mis meil üldse kunagi on olnud. 1960ndatel on olnud ainus reaalne tugi kohalikule kultuurile see, et kõrgliigasse võeti igast liiduvabariigist üks mansa. Tuletan meelde, et see oli ka sotsiaal-majanduslik üleliiduline võte, kuna nii garanteeriti heale palgale nii mõnigi personaliliige. See lüke andis aga omakorda treenerid, kes ehitasid ülesse eesti vuti 80ndatel: Ubakivi, Piir on pärit sellest ajastust. Nüüdseks on aga tekkinud jälle auk – kus on täna 90ndate „staarid“ elik Reim, Kristal, Oper, Zelinski jpt. Mõneks ajaks oldi pildilt täitsa maas – noh vaatame, kas mõni nendest mainitu saab uue antud võimalusega hakkama.
Nüüd on UEFAlt saadud rahaga hakatud rajama uut koolkonda – olgu nendeks Harendid või Hurdad, kuid kui on olemas tahe ja visioon, siis andku tuld!
**
Kokkuvõtteks saan aru, et siin mõned vennad vahivad päevast-päeva arvuti taga premierit ning cli ja aju ei oska kuidagi omaks võtta sellest kehvemat jalgpalli, siis ongi raske näha oma ninadest kaugemale ja mõista erinevaid protsesse.
Palju näiteks toodud väikeriigid on ka olnud väga kehval tasemel ning see on olnud põhjuseks, miks on hakatud oma vutisüsteemi reformima. Nii käib see ka meil – mina usun ja näen loogilist helget järjepidevat perspektiivi, mis viib meid kaugele edasi.
ei ole ega saa kunagi olema – leppige sellega
ükskõik, mis spordiala, ka jalgpalli, edukust mõjutavad ühiskondlikud, keskkondlikud, majanduslikud protsessid nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil
lugedes neid emotsionaalselt üleslaetud arutelusid, miks mõnede kodanikute tase piirdubki selle teemaga ja joppab mõnikord kui tallinna volta viiakse pärast mitmeid seive football manageris cl-i finaali (lugege ise, ega lahendusi ju ei pakuta)
**
mõned punktid ka minu poolt:
treeneritest: võtke heaks või pange pahaks, aga siin märgib suurt rolli ala populaarsus, mis tekitab nõudlust mingil määral kompetentsete treenerite järgi. Kuna paljude alustavate treenerite jaoks on treeneriamet pigem hobikorras (see on nii terves spordisüsteemis), siis täidetakse muu aeg muude kohustustega, et kuidagigi majanduslikult hakkama saada. Seetõttu võib töötava inimese jaoks isegi see 9 tundi päevas (ja mõnel tasemel mitu korda nädalas) olla majanduslikult ebatulus, sest lihtsalt ei saa hakkama..aga grupid vajavad pädevat treenimist. Kvantiteeti nõudluse kasvu tõttu kannatab kvaliteet, kuid vähemalt tehakse midagi, et hoida mingitki taset. Jah, siin mõned vennad räägivad, et „ouou ei anna ju midagi“, aga kui sind huvitab nt ajalugu ja arvad, et kraadi kätte saamiseks piisab sellest, et tead millal toimus II MS, siis see on ju nadi, sest erinevate perspektiivide puudumisel pole sul kuiva faktiga midagi teha. Alati saab ju ise juurde õppida (koolis) või enda silmaringi laiendada (internet, teadusartiklid, teiste treeneritega kontaktis olemine) jne. Ega jalkaliit ja selle koolitajad ei saa teha üle-eesti igast treeninggruppist cl võitjaid.
kui igale koolitusele tulevad vennad, kes on eos tänaku tasemel, siis meil poleks üldse koolitusi vaja ja me ei räägiks siin sellel teemal praegult. Pane suurused konteksti ja saad ise ka aru, mis tobe võrdlus see on
mis kasu on parimatest, kui ei omata isegi algteadmisi. Sa ei õpeta matemaatikat valemite ja nende mõistmiseta – see on sama mõttetu ressurssi raiskamine kui osta diiselmersu, et sõita poodi ja koju tagasi. Ükskõik, mis tasemel need vennad mängijatena olid, siis usun, et nad on ikka omal kohal sellepärast, et neil on visioon ja oskus midagigi ära teha ning EJL on Eesti mõistes parem koht selle realiseerimiseks.
Mis tasemel olevatest noortekoondislastest jutt käib? Harend on olnud U15/U16 peatreener ja see, kui väike tattnokk ei suuda minimaalsel nõutaval tasemel tagant mängu üles ehitada, ilma, et tal palli puutudes kusi püksi ei tuleks, siis veel vähem on tal pädevust midagi treeneri kohta kommenteerida. Aga no mängijad on meil ju kõige paremad – varasemad teemad, mida ma siin kommenteerima ei hakka.
**
veidi ka võrdlustest erinevate tänaste meiesuuruste jalkariikidega: island, gibraltar, kosovo jpm riigid on läbinud samasugust protsessilist kasvu kui meiegi. Neid on soodustanud suuremal määral kultuurisfäär, milles on oldud: Island – taani/rootsi/noora; gibraltar – hispaania/inglismaa; kosovo – balkan; luksemburg – saksamaa/prantsusmaa
mis on aga olnud meie pidevaks probleemiks – sellesama kultuuri olematus. Jah, suur vennasvabariik lõhkus poole sajandiga kõik arvestatavad struktuurid, mis meil üldse kunagi on olnud. 1960ndatel on olnud ainus reaalne tugi kohalikule kultuurile see, et kõrgliigasse võeti igast liiduvabariigist üks mansa. Tuletan meelde, et see oli ka sotsiaal-majanduslik üleliiduline võte, kuna nii garanteeriti heale palgale nii mõnigi personaliliige. See lüke andis aga omakorda treenerid, kes ehitasid ülesse eesti vuti 80ndatel: Ubakivi, Piir on pärit sellest ajastust. Nüüdseks on aga tekkinud jälle auk – kus on täna 90ndate „staarid“ elik Reim, Kristal, Oper, Zelinski jpt. Mõneks ajaks oldi pildilt täitsa maas – noh vaatame, kas mõni nendest mainitu saab uue antud võimalusega hakkama.
Nüüd on UEFAlt saadud rahaga hakatud rajama uut koolkonda – olgu nendeks Harendid või Hurdad, kuid kui on olemas tahe ja visioon, siis andku tuld!
**
Kokkuvõtteks saan aru, et siin mõned vennad vahivad päevast-päeva arvuti taga premierit ning cli ja aju ei oska kuidagi omaks võtta sellest kehvemat jalgpalli, siis ongi raske näha oma ninadest kaugemale ja mõista erinevaid protsesse.
Palju näiteks toodud väikeriigid on ka olnud väga kehval tasemel ning see on olnud põhjuseks, miks on hakatud oma vutisüsteemi reformima. Nii käib see ka meil – mina usun ja näen loogilist helget järjepidevat perspektiivi, mis viib meid kaugele edasi.
Kommentaar