Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[Maarek]

Eurosid trükiti "kursi hoidmiseks" sel ajavahemikul juurde 12% ehk Bigbank poolt pakutud 8% oli panga jaoks päris hea diil

Tegelikult oleks tore, kui viitsiksid mõlemat mõtet pisut selgitada.

Kuskilt blogist ma selle sõnakõlksu leidsin.
See oli jätkuks faktidele seoses dollari ja Euro juurdetrükkimisele.

Kui raha juurde trükkimine vähendab selle väärtust ja see omakorda annab tõuke inflatsioonile, siis kas see väide on vale?
Kui jah, siis ootaks heameelega enda harimiseks sinu vastuargumenti.

[SleepWalking]

Kui raha juurde trükkimine vähendab selle väärtust ja see omakorda annab tõuke inflatsioonile, siis kas see väide on vale?

Kui supile valada vett juurde, läheb supp kõigi sööjate jaoks lahjemaks, loomulikult. Aga seda ainult muude tingimuste püsimisel konstantsena. Ja liikuda saab teatavasti alati ainult millegi suhtes, kas pole? Aga ajal, kui kõik vähem või rohkem rahapoliitika tingimusi lõdvendavad? Mis siis põhjendab liikumised? Või mida nad üleüldse näitavad? Ja mõju inflatsioonile oleks üleüldse pikem lugu - täna on deflatsioonilised surved nõnda sügaval, et ka ekspansiivne rahapoliitika suudab tagada nappi hädavajalikku hinnatõusu.

Näiteks oleme täna USD/EUR suhtega ca seal, kus Lehmanni pankroti eel. Suhteliselt erineva rahapoliitilise tegevusega FEDi ja ECB poolt. Miks? Sest muud tingimused pole samaks jäänud ja turud hindavad olukordi erinevalt. Sealjuures sugugi mitte ratsionaalselt. Muidugi võib mõelda ka nii, et turgude reaalsus ongi tõde, igaühe vaba valik. See selleks.

Aga sellest BIGi argumendist ei saanud ma selletõttu aru, et miks peaks raha, millises keskkonnas pank tegutseb, väärtus teise valuuta suhtes omama märkimisväärset tähtsust panga jaoks? BIGi äriidee on laenata sisse raha eelkõige euros/eegis ja laenata välja samamoodi. 8% tähtajalisele hoiusele näitab eelkõige seda, millise intressiga väljaminev laen olema peab, et seal vahel ka vahendaja ellu jääks.

[Miq]

Kui supile valada vett juurde, läheb supp kõigi sööjate jaoks lahjemaks, loomulikult. Aga seda ainult muude tingimuste püsimisel konstantsena. Ja liikuda saab teatavasti alati ainult millegi suhtes, kas pole? Aga ajal, kui kõik vähem või rohkem rahapoliitika tingimusi lõdvendavad? Mis siis põhjendab liikumised? Või mida nad üleüldse näitavad? Ja mõju inflatsioonile oleks üleüldse pikem lugu - täna on deflatsioonilised surved nõnda sügaval, et ka ekspansiivne rahapoliitika suudab tagada nappi hädavajalikku hinnatõusu.

Näiteks oleme täna USD/EUR suhtega ca seal, kus Lehmanni pankroti eel. Suhteliselt erineva rahapoliitilise tegevusega FEDi ja ECB poolt. Miks? Sest muud tingimused pole samaks jäänud ja turud hindavad olukordi erinevalt. Sealjuures sugugi mitte ratsionaalselt. Muidugi võib mõelda ka nii, et turgude reaalsus ongi tõde, igaühe vaba valik. See selleks.

Aga sellest BIGi argumendist ei saanud ma selletõttu aru, et miks peaks raha, millises keskkonnas pank tegutseb, väärtus teise valuuta suhtes omama märkimisväärset tähtsust panga jaoks? BIGi äriidee on laenata sisse raha eelkõige euros/eegis ja laenata välja samamoodi. 8% tähtajalisele hoiusele näitab eelkõige seda, millise intressiga väljaminev laen olema peab, et seal vahel ka vahendaja ellu jääks.

Kodanik Hvostov kirjutas sel teemal mõni aeg tagasi päris hea lihtsustatud loo valuutade kohta - http://www.ekspress.ee/news/paevauud....d?id=34889623