Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[elx]

kes teab.
tammed elavad kauem kui inimesed, üldjuhul.

inimene määrab ise mis keskkonnas ta elab. venestamine meid ei tapnud, kuigi ega palju puudu ei jäänud, aastat 10-20 ehk veel kui meie järglased siin riigis oleks kasutanud enamuses vene keelt ja pidanud seda loomulikukski.

aga tundub et inglise keele släng suretab meid kiiremini välja kui 50-75 aastaga. loomulikku vastupanu sellele keelelisele vägistamisele nagu näha eriti ei esine.

"Cool" on igal juhul rohkem inglise keelne släng kui "tüüne". Kui on küsimus kumab meie keeles kasutada, siis ei tohiks küsimustki olla.

Aga minu küsimus - kui nüüd Flora ja Viljandi teemasid vaadata, kas Felipe on uus Budu?

[chac]

"Cool" on igal juhul rohkem inglise keelne släng kui "tüüne". Kui on küsimus kumab meie keeles kasutada, siis ei tohiks küsimustki olla.

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.
kas me mõtleme ja väljendume nagu see inglise/ameerika keeleruumis kombeks või on meil veel oma keele üle voli veel jätkata oma vanavanaisade keelt. enamus me hõimurahvaste keeltest on ju tänaseks sisuliselt surnud.

ps.
räägime ühes teises foorumis mõne venelasega - no ei saada mitte kuidagi aru et meie keel - kõigi 14 käändega (nagu soomlastelgi) on väga palju täpsemini ja palju paremini väljendatav sõnade abil kui näiteks vene keel oma 6 käändega. inglise keelest ma ei räägigi, see on nii labastatud/lagastatud et tihtipeale ei saa täpselt arugi mida mõni hindu või aafriklane mõtleb, oma inglisekeelseid lauseid koostades.

[Jasper]

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.
kas me mõtleme ja väljendume nagu see inglise/ameerika keeleruumis kombeks või on meil veel oma keele üle voli veel jätkata oma vanavanaisade keelt. enamus me hõimurahvaste keeltest on tänaseks sisuliselt surnud.

I'm sorry Ms chac-son, I am for real

[dareth]

küsimus ongi selles kas "tüüne" tähendab seda mida ta alati me keeles tähistanud on, - või peaksime oma keelt ja oma sõnu kuidagi vägisi sobitama algupäraselt võõrapäraste mõistete sisse.
teatud mõttes on see ju eesti keelelise isesesvuse küsimus.

Siin paned küll täiega puusse. Keel areneb ajas ja sõnad saavadki tihti uue tähenduse. Samamoodi tekib juurde tähendusi, millele on vaja mõistet. See ei ole kuidagi iseseisvuse küsimus, need protsessid toimuvad kultuurideüleste kontaktide olemasolust või puudumisest sõltumata.

Ja kui norima hakata, siis tüüne ei ole eestlaste väljamõeldud sõna, kuigi ta on soome-ugri tüvi. Kirjakeeles on ta kasutusele võetud soome keele eeskujul.