Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[LeeRomeno]

See keele teemadel jahumine ja juuksekarva lõhki ajamine on täielik totrus. Kui kohalikus keeles pole sobivad väljendit teatud tegevuse või asja kohta, siis mingi inglise - või muukeelse variandi kasutamine on täiesti normaalne. Pigem ärritab see, kui üle võetakse mingi sõna, mis originaalkeeles tähendab midagi muud või omab hoopis laiemat mõistet. Lihtsa näitena ärritab kohalikult sõna "transfeer" kasutamine. "Transfer to hotel" on täiesti arusaadav ja normaalne lause, transfeer lihtsalt väljendina ebanormaalne võõrsõna kasutus, rääkimata muidugi brändinimede kohalikku keelde vägistamisest, aga see vist on üleüldse soome-ugrilaste probleem. Senimaani ajab naerma iga kord kui soomlased Peugeot ütlevad, no samas ega me oma vaanishiga paremad pole.

Aga väita, et nüüd 100 aasta pärast kõik räägivad siin puhast inglise keelt on täielik jaburdus, usun, et keel areneb koos ühiskonnaga, usun, et sajandivanuse keelega oleks meil kõigil samuti probleeme.

[dareth]

Aga väita, et nüüd 100 aasta pärast kõik räägivad siin puhast inglise keelt on täielik jaburdus, usun, et keel areneb koos ühiskonnaga, usun, et sajandivanuse keelega oleks meil kõigil samuti probleeme.

Sajandivanuse (kirja)keelega ei tohiks erilisi probleeme olla. Probleemid tekivad pigem murdekeelega.

Keel hääbub kõige tõenäolisemalt kahel põhjusel: 1) inimesed suretatakse välja või 2) kultuuri (laiemas mõttes) viljelemiseks vajalikud vahendid selles keeles puuduvad. Praegu elame murrangulisel ajastul, kus kultuuri tarbimine läheb üle internetti. Keel, milles sa ei saa netis seigelda/suhelda, jääb järjest rohkem tagaplaanile ning rahvas nö kolib teise kultuuri. Loomulikult ei toimu see protsess kuude ega aastatega, vaid põlvkondadega.

Hea näide sellisest epohhist on kirjasõna levik. Võtame kasvõi eesti keele, mida me räägime ja kirjutame. Murrakud ja murded on suurelt jaolt kadumas, sest need on levinud peamiselt suulisel teel. Kirjutatud keel on murdealadel olnud ikkagi samamoodi põhjaeesti kirjakeel ning mida rohkem inimesed koolitarkust said on, seda väiksemaks murdekeele roll muutus.

[Nahkpea]

Praegu elame murrangulisel ajastul, kus kultuuri tarbimine läheb üle internetti. Keel, milles sa ei saa netis seigelda/suhelda, jääb järjest rohkem tagaplaanile ning rahvas nö kolib teise kultuuri. Loomulikult ei toimu see protsess kuude ega aastatega, vaid põlvkondadega.

Ajalugu on õpetanud, et protsessid ei pruugi ja ei olegi pöördumatud. Läbi inimkonna ajaloo on olnud erinevatele keeltele tugev surve (küll poliitilistel, küll religioossetel, küll kolmandatel põhjustel) ja nad on pidanud ellujäämisvõitlust, kuid just surve all võib kultuur ja keelekasutus teinekord õitsele lüüa.

Ärge muretsege, ei kao see keelte mitmekesisus maailmast küll kuhugi.

[chac]

Ajalugu on õpetanud, et protsessid ei pruugi ja ei olegi pöördumatud. Läbi inimkonna ajaloo on olnud erinevatele keeltele tugev surve (küll poliitilistel, küll religioossetel, küll kolmandatel põhjustel) ja nad on pidanud ellujäämisvõitlust, kuid just surve all võib kultuur ja keelekasutus teinekord õitsele lüüa.

Ärge muretsege, ei kao see keelte mitmekesisus maailmast küll kuhugi.

mitmekesisus tervikuna ei kao, kuid ühed rahvad ja keeled kaovad (nagu soomeugrilased enamuses viimase 300 aastaga), teised kasvavad ja tulevad peale (nagu araabia hõimud)...

[Nahkpea]

mitmekesisus tervikuna ei kao, kuid ühed rahvad ja keeled kaovad (nagu soomeugrilased enamuses viimase 300 aastaga), teised kasvavad ja tulevad peale (nagu araabia hõimud)...

See on paratamatus, et osad rahvad on sunnitud ajalooareenilt kaduma.

Mis Araabia hõimudesse puutub ja kui sa seda tänapäeva kontekstis silmas pead, siis see, kui elujõulised valged rahvad ja rass on, see sõltub eelkõige meist endist. Nagu ka keel(t)e puhul. Kui me ise seda ei kaitse, siis meie eest ei tee seda ka keegi.

[dareth]

Ajalugu on õpetanud, et protsessid ei pruugi ja ei olegi pöördumatud. Läbi inimkonna ajaloo on olnud erinevatele keeltele tugev surve (küll poliitilistel, küll religioossetel, küll kolmandatel põhjustel) ja nad on pidanud ellujäämisvõitlust, kuid just surve all võib kultuur ja keelekasutus teinekord õitsele lüüa.

Ärge muretsege, ei kao see keelte mitmekesisus maailmast küll kuhugi.

Seda loomulikult, kahe lõiguga kogu maailma ajaloo variatiivsust kirjeldada on keeruline.

Samuti ei näe mina hetkel reaalset sündmuste ahelat, mis maailma ühekeelseks teeks.

[elx]

Aga kuidas oleks Tsitröön'iga?



Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

Või hoopis hiina keel?

[LeeRomeno]

Aga kuidas oleks Tsitröön'iga?



Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

No originaalkeeles kõlab see nagu tsitröen, sellele on tsitröön päris lähedal, erinevalt sõna tähttähel peugeot vs pežoo või millegi sarnase ütlemisega.

Mis puudutab keelte väljasuremisse, siis kahtlen seda sügavalt. isegi kui väiksemad keeled tasapisi hääbuvad (eriti sellised, mis on suhteliselt sarnased suurematele keelerühmadele), siis maailmas on erinevaid keeli siiski liiga palju ja ka suuri keeli on liiga palju (hiina/mandarin, hispaania, prantsuse, saksa, hindi, vene, araabia jne) ning kultuuriruumid liiga erinevad.

[Nahkpea]

Täna ühes teises keskkonnas juba ütlesin, et keeled on väljasuremisel ja lõpuks jääb järgi ainult inglise keel või koguni Simplish. Ajahinnangut ei oska anda.

See on nüüd küll ilmne liialdus. Mitte ainult suuremad keeled ei jää püsima, vaid jäävad ka märksa väiksemate rahvaste keeled.