Rumalad küsimused ootavad vastuseid

[cannuman]

Kust saaks kõige odavamalt iPod Touchi 8 GB 2nd generation?

1 varasta
2 osta varastatud
3 e-bay
4 hinnavaatlus kui välismaalt tellida ei viitsi

[Even]

Sellist raamatut tahan...



Kust kõige soodsamalt saab?

Eestis 241EEK näiteks siin

http://www.kriso.ee/cgi-bin/shop/20092090269.html

Amazon näiteks annab mingi alla 10USD isegi aga post juurde.

Kui 1 võtta siis vist pole vahet, aga võimalik ostusoov on mitu raamatut korraga...Et keegi teab midagi raamatute tellimisest?

amazonist olen tellinud paar raamatut, mitte küll korraga. kiire ja usaldusväärne sait on, 6 päevaga toimetati postkontorisse.

[meesmuiste]

Ei näita. Korraldavad ühe uuringu ja savikas saab 20% häältest ja kui korraldaksid uue uuringu samal päeval saaks savikas järsku hoopis 33% häältest.

Antud numbrid ei põhine EMOR'i statistikal, vaid on näitena toodud kuidas nende uuringud võivad kõikuda. Et tõde teada peab uurima kõiki inimesi mitte suvaliselt välja valima. Üks kord satub uuringusse rohkem savi toetajaid, teine kord rohkem reformi toetajaid jnejne. Ühesõnaga mõtetu uuring.

ballack, sa räägid asjast mida sa sisuliselt ei tea.

esiteks parteide reitingutest. erinevate firmade uuringud on erinevad eelkõige selle tõttu, et üks näiteks võtab oma protsendi sisse ka need, kes ei ole otsustanud millist erakonda toetada või ei oma hetkel eelistust, teine jätab need tabeli/tulpade tegemisel välja. a pmst on üldjuhul suurusjärk enam vähem sama, vbla protsent paar kolm erinevust (meeldigu see meile või mitte).

teleauditooriumi uuringust lühidalt. Eestis on teleauditooriumi uuringu õigus ainult Emoril, kes selle värgi omale ostnud. pmst toimib kogu muu (tele)maailm samasuguse uuringu järgi. uuringus on siis pandud üle Eesti enam kui 200sse Eesti kodusse, pea poole tuhande (või enam) inimesega nende taga, vastavad aparaadid. sotsioloogiliselt on loodud väikene Eesti mudel. iga kord kui inimene hakkab telekat vaatama, vajutab ta puldil lisaks ühte nuppu, mis registreerib siis tema vaatamist. aparaadid mõõdavad sisuliselt sekundi täpsusega iga kanali vahetust. ent kanali vaatamine läheb arvesse juhul kui ühe kanali peal on oldud enam kui 31 sekundit. saadud info aparaatidest kogutakse siis kokku ja sotsioloogiliste valemite tulemina arvutatakse siis vaatajaskond. uuringu tegijad kinnitavad, et tulem on üsna täpne. muidugi on olnud ka teistsuguseid mõõtmisi, mis andnud hoopis teistsuguseid tulemusi, ent hetkel lähtuvad kõik sellisest uuringust.

võin eksida detailides, kuna kiiresti otsides sobivat wiki artiklit ei leidnud.

kes meediakanaleid lugenud, siis need teavad, et BRA mäng sai väga hea reitingu (pmst sama mis viimane mäng Venemaaga), Levadia mängu Galatasaray'ga vaatas kuskil 41000 inimest (vähemalt seda osa, mis oli ETV põhikanalis ehk siis 2. poolaega).

muidugi kuidas see statistikute vanasõna oli, et on olemas suur vale ja väike vale ja statistika vms.

[Tofoa]

kuidas nagu seda taastumist korda saada vms. ?

Jookse 150-180m pikkuseid lõike iga trenn 5-7 tükki pulsiga 160-175. (27-29 lööki 10 sek jooksul). Paar nädalat ja oledki tunduvalt paremas vormis.

[ballack]

Steiv, ma ju kirjutasin oma postituses, et need andmed ei põhine EMOR'i statistikal
selle lause peale:

uuringus on siis pandud üle Eesti enam kui 200sse Eesti kodusse, pea poole tuhande (või enam) inimesega nende taga, vastavad aparaadid. sotsioloogiliselt on loodud väikene Eesti mudel.

ütlen ma ka seda, et ei ole mõtet uskuda seda. Võimalikult paljusid on vaja küsitleda mitte ainult lambist valitud väheseid tegelasi. Seda enam, et ühed ja samad tegelased nagu ma sinu postist aru saan. Nagu ma ennist ütlesin, et tehakse küsitlus ühtedele inimestele siis satub arv x savika toetajaid sinna ja samas kui tehakse kohe ka teine küsitlus satub aga hoopis arv y savika toetajaid kui iga kord erinevad inimesed võtad. See arv on mõtetult väike tõsiselt võetava statistika jaoks. Mõtlemise väikest Eestit ei saa luua.

Kui see muutub ainult 1-2-3 punkti nagu ütled, siis on järgmised võimalused (2 punkti muutus):
savikas:20 ja reform 18.......samas muutuvad mõlemid 2 punkti võrra tuleb juba hoopis see: savikas 18 ja reform:20. või hoopis nii: savikas 22 ja reform:16....vahe on väga suur. Ühesõnaga ei ole mõtet neid uskuda. Ainuke asi mida uskuda on valimistulemused mis reaalselt panevad paika kes palju kohti saab. Igast uuringud on vaid propaganda tegemiseks.

[meesmuiste]

selle lause peale:

ütlen ma ka seda, et ei ole mõtet uskuda seda. Võimalikult paljusid on vaja küsitleda mitte ainult lambist valitud väheseid tegelasi. Seda enam, et ühed ja samad tegelased nagu ma sinu postist aru saan. Nagu ma ennist ütlesin, et tehakse küsitlus ühtedele inimestele siis satub arv x savika toetajaid sinna ja samas kui tehakse kohe ka teine küsitlus satub aga hoopis arv y savika toetajaid kui iga kord erinevad inimesed võtad. See arv on mõtetult väike tõsiselt võetava statistika jaoks. Mõtlemise väikest Eestit ei saa luua.

Kui see muutub ainult 1-2-3 punkti nagu ütled, siis on järgmised võimalused (2 punkti muutus):
savikas:20 ja reform 18.......samas muutuvad mõlemid 2 punkti võrra tuleb juba hoopis see: savikas 18 ja reform:20. või hoopis nii: savikas 22 ja reform:16....vahe on väga suur. Ühesõnaga ei ole mõtet neid uskuda. Ainuke asi mida uskuda on valimistulemused mis reaalselt panevad paika kes palju kohti saab. Igast uuringud on vaid propaganda tegemiseks.

unustasin vist selle kirjutada, et see seade on ühes kodus kuskil 6 kuud, siis leitakse järgmine koht ja nii see ring käib.

üldjoontes ei pidanud ballack ma sinu kirjeldatud kõikumist silmas, vaid kõikumisi erinevate uuringute vahel, mis tuleneb eelkõige just minu toodud esitamise põhimõtete vahest.

üldjoontes uuringud näitavad tihti sarnaseid suundumisi, kui on kasutatud esinduslikku valimit (miinimum 500 inimest, norm 1000 inimest).

uuringud ei ole propaganda tegemiseks, aga selline tõlgendamine, nagu sina teed, on propaganda tegemiseks kusjuures Eestis kasutatakse seda propaganda seisukohalt veel suht vähe ära võrreldes näiteks USA-ga, kus pmst kõik põhineb sellistel reitingutel.

[SleepWalking]

igaüks võib sotsiaalteadusi mõttetuks nimetada. aga see ei tähenda veel, et need seda on. avaliku arvamuse uuringute meetodid on rahvusvaheliselt suhteliselt hästi paigas ja defineeritud. seda nii selles osas, milliseid küsimusi esitada aga ka selle kohta, millistes valdkondades üleüldse saab valimipõhiseid uuringuid korraldada.

nagu, foorumikasutaja ballack, ehk mõistad, pole alati mõtet kõiki ühiskonna liikmeid küsitleda. selleks võetaksegi appi valim, mis moodustatakse teatud kindla metoodika alusel. valim peab peegeldama uuritava seltskonna väärtusi ehk olema niiöelda representatiivne - seda nii uurides ühiskonna üldiseid arvamusi ja eelistusi aga miks mitte ka väiksema segmendi omi. kusjuures alati antakse nende uuringute juures ka uuringuvea määr, mille abil moodustatavasse vahemikku reaalne tulemus teatava aga märkimisväärse tõenäosusega ka langeb.

siit ka põhjendus valimi kasutamiseks kõigi vastavasse segmenti kuuluvate küsitlemise asemel - andes nii valimi pealt saadud tulemuse ja veapiiri on saadud usaldusväärne (loomulikult ei saa seda kunagi 100% täpsusega) tulemus sadades kordades väiksema raha eest. ehk siis uuringust on kasu juhul, kui sa mõistad, mida on uuritud ja mida nende tulemustega peale hakata.

[vaikiv mees]

ballack on nagu stalinist, kes arvab, et geneetika on libateadus

1500 esinduslikult valitud küsitletavat tagab tulemuste 95 protsendilise usaldusväärsuse, viga tulemuste ülekandmisel üldkogumile on alla 5 %.
Praktikas kasutatavad ka valimid 500 ja 1000 inimest, võimalik statistiline viga esimesel juhul 4-9 %, teisel juhul 3-6 %.

Ekspress '99:
Teaduslik hiromant

[Maekas]

ütlen ma ka seda, et ei ole mõtet uskuda seda. Võimalikult paljusid on vaja küsitleda mitte ainult lambist valitud väheseid tegelasi. Seda enam, et ühed ja samad tegelased nagu ma sinu postist aru saan. Nagu ma ennist ütlesin, et tehakse küsitlus ühtedele inimestele siis satub arv x savika toetajaid sinna ja samas kui tehakse kohe ka teine küsitlus satub aga hoopis arv y savika toetajaid kui iga kord erinevad inimesed võtad. See arv on mõtetult väike tõsiselt võetava statistika jaoks. Mõtlemise väikest Eestit ei saa luua.

ballack, sa oled mingi sotsioloog-släsh-statistik või?

[ballack]

Okei. Üks räägib aiast ja teine aia august. Ma ütlesin, et asi EI põhine EMOR'i statistikal. Ma ütlesin, et see kõigub ja ei näita seda mida Eestis tegelikult arvatakse kuna selle jaoks on vaja küsitleda KÕIKI mitte välja valida mingid tegelased. Ilmselgelt ei loeta läbi mis küsimus on ja mis vastus. Teen siis siia copy paste:

Kui tõsiselt võetavad on need EMOR-i teleuuringud? Kas need numbrid näitavad täieliku tõde?

Ei näita.

Kas vaidlete mulle ikka vastu? EMOR EI NÄITA TÄIELIKKU TÕDE. Nii lihtne see ongi. Kirjutasin miks see nii on aga kõik hakkavad kommenteerima, et mina eksin ja et ikka näitab väga täpselt jnejnejne....lihtne küsimus ja lihtne vastus....koos põhjendusega igaks-juhuks (kuid mida kommenteerima hakati ilma et oleks süvenetud mille vastus see oli).

[SleepWalking]

mis asi see täielik tõde veel on? kahju muidugi, et selgitused pärale ei jõudnud.

[meesmuiste]

ballack, igal uuringul on väikene viga. sõltuvalt uuringust ja valimist ja sotsioloogilistest valemitest see sõltub. iga usaldusväärne uuring tahab, et viga oleks võimalikult väike.

oooo absoluutne tõde, kus oled küll sa?

[ballack]

1) ballack, igal uuringul on väikene viga. sõltuvalt uuringust ja valimist ja sotsioloogilistest valemitest see sõltub. iga usaldusväärne uuring tahab, et viga oleks võimalikult väike.

2) oooo absoluutne tõde, kus oled küll sa?

1) Aga mida ma siis rääkisin? Ma ju ütlesingi, et ei ole mõtet usaldada neid uuringuid kuna need valetavad.

2) Absoluutne tõde on see, kui rahvas läheb valima ja näitab ära keda ta valib mitte see, et esitatakse talle küsimus lambist millele ta ei ole mõelnud eriliselt ja peab suht ruttu vastama. Enne valimisi mõtleb ta valmis kelle poolt valida mitte ei vasta kulli-kirja visates või mida iganes sellist. Kui inimesel on pohui kes eesotsas on siis ta ei hakka valima minemagi. Kui inimesel pohui ei ole siis ta leiab selle tee valimiskastini/ID-kaardi lugejani. Need uuringud ongi see, mida me tahame teada, et kui valimised oleks siis kui paljud hääletaksid konkreetsete tegelaste poolt. Ehk siis uuringutes tahetakse teada kui palju keegi hääli saaks...valimised ise näitavad palju ka TEGELIKULT keegi hääli saab. Lihtne.

Kurat, nii palju jama mingi lause pärast, et uuringud EI näita tegelikku tõde.

[SleepWalking]

uuring polegi kunagi tahtnud olla valimistulemus. ega valimistulemus uuring. see ei tee üht tõeks ega teist valeks. eksole.

[Maekas]

2) Absoluutne tõde on see, kui rahvas läheb valima ja näitab ära keda ta valib mitte see, et esitatakse talle küsimus lambist millele ta ei ole mõelnud eriliselt ja peab suht ruttu vastama. Enne valimisi mõtleb ta valmis kelle poolt valida mitte ei vasta kulli-kirja visates või mida iganes sellist. Kui inimesel on pohui kes eesotsas on siis ta ei hakka valima minemagi. Kui inimesel pohui ei ole siis ta leiab selle tee valimiskastini/ID-kaardi lugejani. Need uuringud ongi see, mida me tahame teada, et kui valimised oleks siis kui paljud hääletaksid konkreetsete tegelaste poolt. Ehk siis uuringutes tahetakse teada kui palju keegi hääli saaks...valimised ise näitavad palju ka TEGELIKULT keegi hääli saab. Lihtne.

Loomulikult ei näita uuringud välja absoluutset tõde. Aga nad näitavad kätte tõese suuna.

Sa ajad pika jutu maha teemal, mis on siililegi selge. Valimised on valimised, uuringud on uuringud. Viimaste eesmärk polegi kunagi olnud kindlaks määrata, kes on need inimesed, kes lähevad Riigikokku istuma või kes saab järgmiseks linnapeaks. Uuringuid tehakse teistel eesmärkidel ning neid saab kasutada ennustusteks ja analüüsideks. Peale kõige selle, neid siiski kasutatakse ka muudel elualadel, kui poliitika, ning nad on piisavalt täpsed, et olla suureks abiks.

Kuigi, respekt sulle selle eest, et oled aru saanud, et valimised ja uuringud pole üks ja sama asi!