Nüüd ta siis tuli - minu silmis Morrissey parim lugu üldse. Jällegi minu silmis täiesti underrated plaadilt Southpaw Grammar. Enam kui 11 minutit suurepärast pingekruvimist ning suurepärane sobivus plaadi avalauluks. Nimilugu Southpaw, mis paikneb plaadil viimasena, on ikka kõvasti nõrgem. Uutuubist leidsin vaid laivversiooni, mis pole pooltki nii hea.
Ahjaa, pidi rääkima kah, miks ma sellist muusikat üldse kuulan. Morrissey vaimustus sai alguse raadiost, mis järjepidevalt You Have Killed Me'd laskma hakkas. Esimesena loovutas Dannar mulle selle laulu, öeldes seejärel, et kuula The Smithsi. Hakkasin esmalt eespoolt tagapoole Morrisseyd kuulama ning seejärel Smithse. No kurat, olen vist imelik inimene, aga Smithsil minu meelest eriti paremaid lugusid kui Panic ja Girlfriend in a Coma ei ole. Morrissey solistina meeldib rohkem.
Ahjaa, pidi rääkima kah, miks ma sellist muusikat üldse kuulan. Morrissey vaimustus sai alguse raadiost, mis järjepidevalt You Have Killed Me'd laskma hakkas. Esimesena loovutas Dannar mulle selle laulu, öeldes seejärel, et kuula The Smithsi. Hakkasin esmalt eespoolt tagapoole Morrisseyd kuulama ning seejärel Smithse. No kurat, olen vist imelik inimene, aga Smithsil minu meelest eriti paremaid lugusid kui Panic ja Girlfriend in a Coma ei ole. Morrissey solistina meeldib rohkem.
Kommentaar