Jutustaks endaga esmaspäeval juhtunud loo. Algas asi sellest, kui minu meeskonna ründaja jäi vastasmeeskonna väravavahiga 1:1 olukorda. Väravavaht jõudis pallini ennem, kui ründaja ning lõi palli suvalt ette. Tema mõte ebaõnnestus kuna umbes 20 meetrit väravast sain palli mina (Robinho:P ) Minu aju hakkas enne palli minuni jõudmist kohe tööle ning meelde tuli nädalavahetusel Prantsusmaa liigas nähtu, kus Cisse lõi platsi keskelt kuskilt kaarpalli väravasse olukorras, kus väravavaht oli väravast lootusetult väljas. Sama olukord ka minul siis. Tuli pall siis minuni ning esimesest puutest lõin ma kohe siseküljega värava poole palli. Alguses vaatasin, et lootusetult üle läheb mu löök, kuid siis hakkas pall langema. Langes, langes ja siis potsatas vastu posti. Ma olin pühaviha täis, sest esimest korda elus oleksin ma löönud värava, mida oleks hea pärast meenutada.
Aga tegijatel juhtub ning järgmine kord löön ära sealt kohalt.

Mainiks veel vaikselt ära, et tolles mängus lõin ma 2 väravat ning andsin ühe väravasöödu. Veel vaiksemalt mainiks ära, et mängu tase oli gümnaasiumi kehalise kasvatuse tunni oma.