Teine Bundesliga

[mel21]

Hertha ja Eintracht lisavad veidi värvi muidu nii kahvatule Põhja- ja Ida-Saksa jalgpallikaardile. Eriti suur rõõmu tohiks valitseda Hannoveris ja Golfsburgis, kes said endale juurde madina sümpaatsete, kuid keevaliste omakandipoistega. Braunschweig naaseb eliitklassi 28-aastase vahe järel, enne seda olid BuLi raudvaraks ja suutsid 1960-ndate lõpul isegi liiga ühe aegade üllatuslikuma meistritiitli napsata.

Kolmas koht ja võimalik Augsburgi vastane üleminekumängudel selgub Lauterni (52), Kölni (50) ja suure üllataja FSV Frankfurdi (50) vahel. Parimad kaardid veel seni punastel kuraditel, kel aga esmaspäeval raske mäng võõrsil Cottbusiga. Viimane retk riigi idaaladele lõppes hädise viigipunktiga üheksakesi lõpetanud Aue vastu.

Reedel selgus ka esimene väljalangeja: Regensburg. Enam-vähem kindel on ka teise uustulnukast Lõuna-Saksa külameeskonna Sandhauseni pudenemine. Vaieldamatult maailma parim klubi, kuid millegipärast alatasa kaotusega leppima pidav Dynamo peab viimases kolmes voorus jalad kõhu alt võtma, et üleminekumängudest pääseda.

[ericbana]

Kolmas koht ja võimalik Augsburgi vastane üleminekumängudel selgub Lauterni (52), Kölni (50) ja suure üllataja FSV Frankfurdi (50) vahel.

Tegelikult on FSV Frankfurt täiesti müstiline meeskond. Meeskonnal on küll pikk ajalugu, klubi asutati juba 1899. aastal. Seni suurimateks saavutusteks on meistrivõistluste teine koht 1925.aastal ning karika teine koht 1938.aastal. Suures mängus ollakse aga taas alates 2008.aastast, kui mängitakse 2.Bundesligas. Kusjuures kõik need aastad on FSV Frankfurti enne hooaja algust peetud üheks kindlamaks väljakukkujaks. Alati on aga suudetud püsima jääda. Tõeline läbimurre on aga toimunud sellel aastal. Lausa fenomenaalne. Võrdlukseks ehk midagi Freiburgile sarnast. Oma meeskonna ja rahakoti poolest ei tohiks nad mitte mingil viisil olla kolm vooru enne lõppu viiendal kohal ning omada vägagi reaalseid võimalusi pääsemaks Bundesliga üleminekumängudele. Just seda nad aga hetkel teevad. Kohad alates tõusust teise liigasse on vastavalt sellised: 2008/09 - koht 15, 2009/10- koht 15, 2010/11 - koht 13, 2011/12- koht 13.

Edulugu on iseenesest ilus. Klubi eelarve on ca 11 miljonit, millest konkreetselt meeskonna peale on kasutada umbes 5 miljonit. Ka selle hooaja algus oli tegelikult vaevaline. Kolm põhimängijat: Zafer Yelen, Marcel Gaus ning Yannick Stark olid hooaja alguses vigastusega väljas ning ei saanud piisaval määral hooajaks valmistudagi. Samuti lahkus seni Kaiserslauternist laenul olnud Ilijan Micanski, kelle üheksa väravat ja nelisöötu oli üks peamine põhjus, tänu millele möödunud hooajal püsima jäädi. Raskuse ründes pidi enda kanda võtma kolm meest: albaanlane Edmond Kapllani, hollandlane John Verhoek ja austraallane Mathew Leckie. Ja seda on mehed teinud väga hästi, sest kolme peale kokku on löödud 22 väravat ning antud 6 söötu. Vastavalt siis 9+4, 9+1, 4+1. Ründemängus peab krediiti andma tegelikult kogu meeskonnale, sest kokku on löödud 50 väravat, mis on kehvem näitaja üksnes liidrist Herthast (59 väravat). Klubi üks suuremaid edu aluseid on peatreener Benno Möhlmann (varasem Fürthi, Braunschweigi, Ingolstadti ja Bielefeldi treener), kes mullu mais oma 400. mängu 2.Bundesligas tähistas. Nagu väiksematele klubidele kohane, siis klubi tugevuseks on peaaegu täiuslikkuseni lihvitud kiired vasturünnakud ning üldine kiirus kaitsest rünnakule lülitumine ning vastupidi. Kombinatsioonid on läbimõeldud ja suurepäraselt väljatreenitud. Kuid ka kõike seda arvesse võttes ennustati Frankfurtile taas pigem väljalangemist kui viiendat kohta tabelis.

FSV näol on tegu siis pigem ühe Frankfurdi linnaosa klubiga (Bornheim). Kui Eintracht on nö terve linna klubi, siis FSV on tugevalt seotud just selle linnaosaga. Ja paratamatult on sellel omad tagajärjed. Nimelt külastab klubi kodumänge uskumatult vähe publikut, eriti arvestades head tabelikohta. Klubil on kokku kõigest 1000 liiget. 2.Bundesligas on vähem liikmeid vaid kolmel klubil: Regensburg (800), Aalen (650), Sandhausen (800). Keskmiselt on sellel hooajal kodumänge külastanud 5012 inimest. Vähem on ette näidata, nagu mel21 juba mainis, külaklubil Sandhausen (4559).

Frankfurter Volksbanki staadion ise mahutab hoolimata suht hiljuti ehitatud uuest peatribüünist 12 552 inimest. Huvitav on aga see,et Bundesliga mänge seal teoreetiliselt pidada ei saaks. Bundesliga reeglites on kirjas, et mahutavus peab olema vähemalt 15 000 kohta. Kuigi Bundesligast ollakse veel kaugel, siis peavad klubi juhid hakkama mõtlema teoreetilisele võimalusele, et mõne kuuga peab staadioni vähemalt 3000 kohta suuremaks ehitama või mujale kolima.



Mõni kuu tagasi sattusin ka lugema lugu FSV ühest legendaarseimast fännist. Christoph Levdy. Mehel oli igatahes juba siis kindel plaan olemas, et meeskond pääseb üleminekumängudele ja kohtub seal Hoffenheimiga. Siis hoiaks vähemalt enamus Saksamaast neile pöialt. Levdy näol tegu juba sellise legendaarse klubi maskotiga. Kui tavaliselt haigutab võõrilmängudel külaliste sektoris tuul,siis vähemalt tema on alati kohal. Ühele võõrsilmängule St.Pauli kuulsale Millerntorile sõitsid nad ühe keskmise bussiga ning kokku oli neid ca 35 tükki. Mees ise ütles, et sellistel mängudel omade toetamiseks peab mune olema. Legendina on talle klubis ka veidi rohkem lubatud kui teistele fännidele. Näiteks on ta käinud klubiga treeninglaagrites kaasas, ööbinud samas hotellis ning istunud treeningu ajal koguni meeskonna pingil. Ja seda üksnes fännina,mitte mingi funktsionärina vms. Asi, mida suurte klubide juures ilmselt juhtuda ei saaks.Eriti huvitavoli aga lugu sellest, kuidas mees FSV fänniks üldse hakkas. Nimelt kui ta oli veel väike poiss, siis mängis FSV ja Eintrachti Frankfurt sõprusmänngu. Pärast kohtumist läks Levdy ühe Eintrachti mängija juurde, kellel oli ilmselgelt paha tuju ning kes talle midagi "kao minema sa loll talupoeg" sarnast karjus. Ja alates selles ajast on ta hoidnudpigem FSV poole. Tema ei näe aga väiksel publikuarvul erilist probleemi ja peab olulisemaks seda, et klubi on säilitanud niivõrd tugeva identiteedi ja seotuse linnaosaga.

Kokkuvõttes päris äge klubi ja vinge oleks, kui üleminekumängudele pääseksid. Aktsiad selleks tõusid tänasega kordades, sest Kaiserslautern suutis võõrsil Cottbusile kaotada ning nüüd mahuvad FSV, Köln ja Kaiserslautern kolm vooru enne lõppu kahe punkti sisse. Ja järgmine voor kohtutakse just Kaiserslauterniga!!! Järgmised kohtumised näevad välja sellised:

32.voor: Bochum- Köln, Kaiserslautern - Fankfurt
33.voor: Köln - Hertha, Frankfurt - Bochum, Regensburg - Kaiserslautern
34.voor: Kaiserslautern - St.Pauli, Braunschweig - Frankfurt, Ingolstadt - Köln

Ehk ühesõnaga raskeimad mängud just FSV-l. Järgmises voorus tuleb Kaiserslautern kindalsti ära võtta, sest ei näe, et nemad veel kuskil eksida võiksid. Braunschweig on edasipääsu kindlustanud ning ehk võtavad veidi lõdvemalt.Bochumit peab samuti kindlalt võitma. Huvitav saab igatahes olema see lõpp kolme klubi vahel.

[ericbana]

Nonii. Ja Köln suutiski juba esimeses mängus asja ära käkkida. Tänane kaotus võõrsil Bochumilt vähendas nende aktsiaid märgatavalt. Kui veel arvestada, et järgmine Herthaga, siis väga varianti kolmandale kohale neil enam ei näe. Aga juba homme põnevusmäng: FSV Frankfurt-Kaiserslautern. Kui võidab Frankfurt, ii on kõik veel ülimalt lahtine. Kui võidab Kaierlautern, siis mina julgen arvata, et kolmandat kohta nad enam käest ei anna kahe mänguga.

[ericbana]

Paraku FSV-l hooaja üheks olulisemaks mänguks püssirohtu enam ei jätkunud. Poolaja lõpus laguneti totaalselt ning Kaiserslautern sai vaheajale minna juba 4-0 eduseisus. Ühtlasi on ka 90% kindel, et üleminekumängudele pääseb Kaiserslautern. Tema vastase selgitamine Bundesligast on aga oluliselt põnevam.

[denisss]

Aitähh sulle ericbana, et siin niimoodi lippu kõrgel hoiad. Mujalt nagu naljalt emakeelset arutelu ja kirjapilti Saksa liigade kohta ei leia naljalt. Hästi kirjutatud ka. Respekt.

[Delfino]

Täna on üleminekumängu esimene vaatus. Pöidlad ja varbad Kaiserslauterni poolt. Kindlasti atraktiivsem klubi BL jaoks kui Hoffenheim. Lisaks ma juba teises BL silmapaistva üle 30k pealtvaatajaga aitaks suurendada BL üldist vaadatavust järgmisel hooajal.

[petteri]

Täna on üleminekumängu esimene vaatus. Pöidlad ja varbad Kaiserslauterni poolt. Kindlasti atraktiivsem klubi BL jaoks kui Hoffenheim. Lisaks ma juba teises BL silmapaistva üle 30k pealtvaatajaga aitaks suurendada BL üldist vaadatavust järgmisel hooajal.

Oh FCK. 3-1 Hoppenheimile siis.

Kuidas muidu nende võõrsilväravatega on, 2-0 seisult tuleks lisaaeg või saaks Lautern juba edasi võõrsil löödud väravaga? Seis on muidug raske, aga tuleb loota imele.

[ericbana]

Veelgi nukram 2.Bundesliga seisukohast on see, et Dynamo Dresden on esimeses mängus Osnabrückilt tala saamas. 10 minutit mängida ja 1-0 taga. Kadunud pole midagi, aga Dresden pole see hooaeg sugugi veenev olnud. Igatahes selle klubi madalamale langemine oleks küll äärmiselt kurb.

[mel21]

Katk jätkub, DD rünnak endiselt hambutu. Pall käis siin-sealpool kokku neli korda väravas, vaid üks loeti õigustatult ära. Dynamo väravavaht Kirsten (Ulfi poeg) tõrjus pendla.

Samad meeskonnad kohtusid ka kahe aasta taguses relegatsioonis, toona olid rollid vahetunud ja Dynamo võttis kordusmängus lisaajal oma.

Uuesti minnake kokku teisipäeva õhtul Dresdenis. Rohkem olulisi kohtumisi sel hooajal enam pole. Vist.

[Katk]

Katk jätkub, DD rünnak endiselt hambutu. Pall käis siin-sealpool kokku neli korda väravas, vaid üks loeti õigustatult ära. Dynamo väravavaht Kirsten (Ulfi poeg) tõrjus pendla.

Muhahahahahhhaaa

[ericbana]

Hooaeg 2.Bundesligas on juba alanud ning mängitakse juba teise vooru kohtumisi. Paraku polnud võimalik mingit eelvaate moodi asja varem teha, sest olid üpris kiired asjad. Püüan lihtsalt mingi ülevaate klubidest tuua. Ehk siis mingi süntees sellest, mida erinevatest kanalitest lugenud olen ning ise arvan. Ei kandideeri absoluutsele tõele, seega vaielge kohe vastu, kui mingile klubile liiga teen. Järjestus pole toodud ennustusena vaid pmst eelmise hooaja tulemuste põhjal. Ennustuseks tuleb teha veidi rohkem uurimist, loodan järgmisel nädalal ka enda versiooni välja tuua.

1. Fortuna Düsseldorf

Fortuna loodab kindlasti eelmise aasta häbi maha pesta ning kõrgseltskonda naasta. Tuleb tunnistada, et see väljalangemine oli ikka totaalne ämber. Pärast poolt hooaega olid nad 12 punkti väljalangemistsoonist kõrgemal ning tundus, et püsimajäämisega suures plaanis mingeid probleeme tekkida ei tohiks. Siiski suudeti hooaja lõpuga asi nii „vormistada“, et kukuti hoopis ise otse madalamale. Tänavuse hooaja meeskonnal on kindlasti võimekus Bundesligasse naasta ning ise oleksin veidi üllatunud, kui seda ei suudetaks. Meeskonnal on tugevad väravavahid: nii Fabian Giefer kui Michael Rensing on Bundesliga tasemel mängijad. Neist viimane suutis küll juba mingi jama korraldada klubis, kuid lõpuks lahenes asi rahulikult ning tal lubati meeskonda jääda. Uute mängijatena on juurde toodud Fürthi kaitsja Heinrich Schmidtgal. Lisaks mitu noort mängijat, kes siiski pigem hetkeseisuga investeering tulevikuks. Samuti on säilitatud mitmed mängijad möödunud hooaja põhituumikust: Stelios Malezas, kapten Andreas Lambertz, Adam Bodzek ja Stefan Risinger. Hooaja eel peeti ka päris korralik võitlus maha vihavaenlase Kölniga. Nimelt tahtsid mõlemad klubid endale treeneriks möödunud hooajal Fürthi juhendanud Michael Büskensit ning manageriks Jörg Schmadtket. Büskens valis Fortuna ning Schmadtke Kölni. Fortuna seisukohalt oli selline lahend parem, sest manageri koha täitmisega otseselt ei põlenud, Wolf Werner lõpetab sellel kohal järgmise hooaja lõpus. Fortunale endale oleks kõik peale tõusmise pettumuseks. Esimene tõsine proovikivi ootab neid ees juba pühapäeval, kui kohtutakse Kölniga.

2. [b]Greuther Fürth[b]

Fürth on päras piilikku hooaega Bundesligas teinud totaalse uuenduskuuri. Möödunud hooaja mängijatest on meeskonnas vaid Thomas Kleine, Mergim Mavraj ja Stephan Fürstner. Fürthist on suvel lahkunud 16 mängijat ning kogu treeneritetiim. President Helmut Hack toonitab, et ümberkorralduste eesmärk on leida uuesti Fürthi identiteet, milleks peaks olema noorte ja näljaste mängijatega meeskond, kes võitleb 2.Bundesligas kõrgete kohtade eest. Tõusmisest Bundesligasseei räägi praegusel hetkel mitte keegi. Eks nad ilmselt ikka loodavad, aga välja seda ütlema ei hakata ningilmselt ei lenda ka peatreener positsioonilt, kui selle hooajaga veel Bundesligasse ei tõustaks. Meeskond on väga noor, treener uus ning täiendusi tohutult. Mingite eesmärkide seadmine oleks asjatu survestamine minu hinnangul. Märkimisväärne on ka see, et hoolimata Fürthi eelmise hooaja hävingust müüsid nad mängijaid kokku 5 miljoni eest. Täienduste eest maksti kokku umbes miljon, seega jäädi korralikult plussi ning raha plaanitakse suunata tervikuna klubi arendamisesse nagu Saksamaal ikka tavaks on. Vaadates Fürthi tulemuste loogikat 2.Bundesligas, peaksid nad kuhugi 4-6 koha kanti maanduma. Edasipääsu isiklikult ei usu, samas ei olda ka vabalangemises. Samas liigat on alustatud kahe kena 2-0 võiduga; seega võib-olla eksin ja ronivad kohe üles tagasi..

3. Kaiserslautern

Ka eelmisel hooajal üleminekumängudel osalenud Kaiserslautern on alustanud uut tsüklit kahe võiduga. Kaiserslauterni boss Stefan Kuntz ja peatreener Franco Foda on intervjuudes aga maininud, et selle hooaja eesmärk on mängida 30-31 vooru kenasti ära ning siis omada reaalset võimalust edasipääsuks. Sarnaselt Fürthile ei taheta noorele meeskonnale survet avaldada ja edasipääs pole absoluutne eesmärk. Samas tunnistavad nad ka ise, et fännid tõenäoliselt midagi muud ei oota. Eelmisel hooajal viis meeskonnale langenud surve rumalate punktikaotusteni, mis lõppkokkuvõttes maksis ka otse edasipääsu. Möödunud aastal viigistati kodus koguni kuuel korral, võõrsil suudeti võita sama palju mänge. Peatreeneri hinnangul on need näitajad selgelt liiga kehvad, et nii edasipääsu püüda. Sageli jääb puudu otsustavusest, mis lubaks lüüa olulise teise värava. Lahkujatest peaks eelkõige esile tooma Baumjohanni lahkumise, kelle asendamine kujuneb ilmselt päris keeruliseks ülesandeks. Samas ründesse on juurde toodud Karim Matmour ja Oliver Occean, kes mõlemad mängisid möödunudhooajal Eintrachtis. Usun, et Kaiserslautern on võimeline kindlasti oma fännide toel edasi liikuma. See, kuidas fännid neid isegi pärast 1-2 kaotust Hoffenheimile toetasid, oli imetlusväärne. Miks muidu nende kampaanialause „me oleme FCK!“ on...

4. FSV Frankfurt

Minu üks lemmikmeeskondi 2.Bundesligas. Frankfurti linnaosaklubi väiksusest annab aimu juba see, et hooaja avamisele kogunenud 800 inimest on klubi absoluutne rekord. Möödunud aasta 4 koht ja viimaste voorudeni reaalne olnud võimalus pääseda üleminekumängule, oli midagi hullumeelset. Klubi, mis enne seda hooaega oli pidevalt 13-15 kohtadel tegi meeletu hüppe, mille kordamine saab olema põrgulikult raske. Spordidirektor Uwe Stöver on kahe jalaga maas ja mainis, et klubil oli ilus aeg tabeli tipus, kuid reaalsus võib olla karm ja tabada valusalt, seega peab olema sellel hooajal väga tähelepanelikud. Mängijad ja juhtkond peaksid teadvustama, et neljaskoht ei ole see, kus Frankfurt olema peaks. Ometi see saavutati ning vähemalt vaimselt peabolema eesmärk selle kordamine. Rahul oldaks ka esikümne kohaga, miinimumeesmärk on püsimajäämine. Sarnasel minu Bundesliga lemmikklubile on ka Frankfurt eelarve poolest kindlalt tabeli põhjas. Uuel hooajal on klubi eelarveks 5,3 miljonit. Treener Benno Möhlmann tänas õnne, et möödunud hooajal Bundesligasse ei tõustud, sest tema sõnul polnuks võimalustki, et sinna suudetaks pidama jääda.Ta toonitab samuti, et möödunud hooaja koht pole midagi iseenesestmõistetavat, kuid peab olema eesmärgiks, sest jalgpallis peab suurelt unistama. Möhlmanni sõnul oli eesmärgiks pikendada lepinguid 11 mängijaga, kes klubis olulist rolli mängisid. Õnnestus see kaheksaga. Lahkusid olulisematest nimedest Yannick Stark (1860-sse), Marcel Gaus (Kaiserslauternisse). Loodetavasti ei tule Frankfurtil sellel hooajalmingit tegemist väljalangemistsooniga; paremal juhulootankohta esikümnes.

5. 1. FC Köln

Nagu juba mainitud, siis Kölni manageriks sai Jörg Schmadtke, keda Saksamaal väga hinnatakse. Öeldakse koguni, et lõpuks on Kölnil paigaska klubi juhtimine. Pikalt otsiti ka treenerit, kelleks sai Peter Stöger. Schmadtke pole teinud saladust sellest, et loeb üksnes tõus Bundesligasse. Treenerivalikul saigi otsustavaks see, et ka Stöger on kindlalt seda meelt, et Kölnil peaks olema püsivalt koht Bundesligas. Kui rääkida olulisematest lahkujatest, siis torkab kindlasti silma Saksamaa U-21koondise mängija Christian Clemensi nimi. Peaaegu oli lahkumas ka Kölni parim väravakütt Anthony Ujah, kuid temast suudeti kinni hoida. Clemensi asendajatenaon meeskonda toodud Marcel Risse (Mainzist) ja Maurice Exslager (Duisburgist). Lisakson esindusmeeskonda edutatud kolm mängijat U19 tiimist, kes hiljuti võitsid DFB juuniorite karika. Seega võidumentaliteeti peaks neis jaguma. Ma ei usu ise väga, et Köln tänavu kahe hulka tuleb, samas ei välista nende pääsemist üleminekumängule. Tabeli tipp on tihe nagu alati, Kölnile pakuks aga kohta 3-5.

[ericbana]

6. TSV 1860 München

Klubi, mis võiks veidi enam keskenduda sportlikule tulemusele. Juba üle aasta ületavad nad uudisekünnist üksnes jamadega, mis on klubi juhtimises. Pidev võimuvõitlus investor Hasan Ismaiki, endise presidendi Dieter Schneideri, ärijuhi Robert Schäferi ja nõukogu esimehe Otto Steineri vahel klubile igatahes kasuks ei tule. Loodetavasti tuleval hooajal on prioriteedid paika pandud. Igatahes peatreener Alexander Schmidti sõnum on, et klubi soovib pärst üheksat astat 2.Bundesligas uuesti kõrgemasse seltskonda. Soov on muidugi ilus ning see soov on poolel liigal, aga mina ei näe TSV-s piisavat materjali, et kogu hooaeg kenasti tabeli tipus mängida. Meeskonda on küll tugevdatud mõnede silmapaistvate mängijatega, kuid siiski jään endaarvamuse juurde, et Bundesligasse neil hetkel asja ei ole. Loodan, et eksin, sest klubi on äge ja Müncheni derbyt pole ka juba pikka aega näinud. Igatahes kui midagi üldse loodetakse, siis möödunud hooaja seeriaid, kus ei võidetud seitsmes järjestikuses kodumängus, lubada ei saa. Meeskonda on toodud näiteks FSV Frankfurti Yannick Stark, keda peetakse 2.Bundesliga üheks parimaks mängijaks. Märkimisväärne oli ka see, et TSV-l olid hooaja alguses kerged probleemid litsentsiga. Vajalik raha suudeti hankida ilma Ismaiki abita, kes omab 49% klubist. Vajaliku 2 milli laenu andis Sportiagentuur Infront. Laen siis kaheksa aasta peale, mille tagasi maksmisega probleeme ei tohiks tekkida.

7. Union Berlin

Union Berlin on viimasel kahel hooajal lõpetanud liiga seitsmendana ja nüüd püütakse kindlasti sellest veidikõrgemat kohta. Samas klubi sees ollakse eesmärkide suhtes ebamäärased. Kui poolkaitsja Baris Özbek kinnitab, et meeskonna kindel eesmärk on Bundesliga, siis peatreener Uwe Neuhaus on väheke tagasihoidlikum. Kinnitab, et võimatu see pole, kuid eesmärgina samuti ametlikult välja ei öelda. Meeskonna poolest on eeldused muidugi täielikult olemas, sest eelmise hooaja põhimeestest ei lahkunud keegi klubist. Lisaks toodi juurde mitu kogemusega mängijat. Mario Eggimann Hannoverist ja Benjamin Köhler Kaiserslauternist. Eelkõige on nende eesmärgiks kaitsemängu parandamine,sest 49 sisselastud väravat on edasipääsu eest võitleva meeskonna jaoks selgelt liiga palju. Igatahes on Unionil kindel plaan vähehaaval uueks Berliini valitsejaks tõusta ja Hertha selles arvestuses troonilt tõugata. Peatreeneri esimene eesmärk on hea hooaja algus, sest möödunud hooajal oli neil viie esimese vooruga kirjas vaid 1 punkt ning sellega olid sisuliselt võimalused kõrge koha eest võidelda ka läinud.

8. Energie Cottbus

Energie Cottbus alustab oma seitsmeteistkümnendat hooaega 1. või 2.Bundesligas. Sellist näitajat pole kõrvale panna ühelgi teisel endisel Ida-Saksa klubil. Hooaja eelsetest intervjuudest on näha, et mingeid konkreetseid eesmärke meeskonnale panna ei taheta. Siiski mainitakse poole sõnaga, et soovitakse saavutada parem koht kui möödunud hooaja kaheksas. Enim loodetakse selle saavutamisel Aafrika duole- Charles Takyi ja Boubacar Sanogo. Treener Rudi Bommer loodab, et nende kahemehe hoogu sattumisel võivad sündida ilusad asjad. Samuti on klubisse toodud Freiburgi ründaja Erik Jendriseks, kes on samuti Energie sugusele klubile kenaks täienduseks. Tegu siiski väikse klubiga ka eelarve mõttes. Näiteks Kölni (15milli) esindusmeeskonna eelarve on Energie (7,5milli) omast täpselt poole suurem. Isiklikult ei usu, et mingit märkimisväärset tõusu suudetakse korraldada. Ilmselt jääb nende positsioon eelmise hooajaga sarnaseks, +-2 kohta siia või sinna...

9. VFR Aalen

Samuti klubi, kelle päästis vajalik rahasüst. Pärast peasponsori loobumist oli klubi tõsiselt hädas DFL-i nõutud summa maksmisega. Appi tuli prsident Berndt-Ulrich Scholz,edukas Saksamaa prügiärimees, kes maksis klubi eest nõutud 6 miljoni euro suuruse summa. Ilma selle rahasummata kadunuks Aalen suure tõenäosusega Saksamaa vutikaardilt. Nüüd saadakse aga vastu minna oma teisele hooajale 2.Bundesligas. Tasub märkida, et esimene kujunes üle ootuste edukaks, sest üheksandat kohta äsja kolmandast liigast tõusnud klubile ei ennustanud mitte keegi. Samas parandamisruumi kindlasti on, sest kodus saadi vaid seitse võitu kuue kaotuse kõrvale. Kui sealt punkte juurde näpistaks, siis võiks ka edasisest tõusust rääkida. See on siiski selline ilus teooria, mis platsil ei maksa. Reaalsus on see, et nii peatreener kui ka boss tunnistavad ausalt, et nii probleemidevaba sportlikku aastat, kus väljalangemise pärast muretsema ei pea, nad kindlasti ei oota. Klubil onvaid üks reaalne eesmärk ning see on 2.Bundesligasse püsimajäämine.

10 St.Pauli

Kindel lemmikklubi 2.Bundesligas. Ägedaima atribuutikaga,coolim staadioni ning parimatef ännidega klubi terves liigas. Kahju, et pärast Bundesliga seiklust on sportlikud saavutused mõnevõrra nõrgemaks jäänud. Minu jaoks oli eelmise hooaja kümnes koht pettumus. Samas võib sellest aru saada, sest Freiburgi siirdus St.Pauli geenius Max Kruse. Sellise mängija kaotus andis möödunud hooajal kindlasti tunda. Nüüd on lahkunud Daniel Ginczek, kes hoidis klubi vee peal eelmisel hooajal. Loodetavasti tema lahkumist Nürnbergi nii rängalt üleei elata, kuigi ilmselt tuleb leppide vastupidisega. Kuna mees oli laenul, siis St.Paulil endal midagi kaasa rääkida ei olnud. Küll andsid klubijuhid spordidirektorile selge ülesande. Uued mängijad peab tooma võimalikult odavalt ning laenutehingute arvu tuleb olulisellt vähendada. Nimelt lahkusid meeskonnast koguni viis mängijad möödunud hooaja põhitegijatest, sest nende laenulepingud lõppesid. See aga kisub ribadeks kokku mänginud meeskonna, mistuleb nüüd uuesti üles ehitada. Positiivne on see, et nüüd on klubi ka reaalselt enamiku mängijate omanik. Lisaks on paljudega sõlmitud lepingud 2016 hooaja lõpuni, mis lubab vähemalt tulevatel aastatel loota ilusaid tulemusi. Sellel hooajal ei räägi edasipääsust veel keegi ning see sõna pidavat klubis olema tabu. Küll aga sõnastas spordidirektor realistlikuma eemärgi, mis on tagada koht 25 parima Saksamaa klubi hulgas. See tähendab siis jõudmist 2.Bundesligas seitsme hulka.

[ericbana]

12 SC Paderborn


Klubi, mille tegemistest ma ausalt öeldes eriti midagi ei tea. Statistikast paistab, et viimasel neljal hooajal on klubi võrdlemisi kindlalt püsima jäänud. Kusjuures tabelikohad on olnud neil aastatel 5-12-5-12. Ei näe mingit varianti, et see seeria jätkuks ning pigem lõpetatakse taas kuskil 10 koha piirimail. Huvitav fakt on see, et hooaja esimese mängu mängis Paderborn Kaiserslauterni vastu, mille skaut praegune peatreener pikalt oli. Andre Breitenreiter tunnistab ka ise, et Kaiserslauterni juures õppis ta tohutult palju, mis kindlasti praeguses ametis kasuks tuleb. Eriti tõi välja vastase analüüsi, millele FCK juures eriti rõhku pandi. Paraku pole veel nendest teadmistest kasu olnud, sest Paderborn on 0 punktiga hetkel kindlalt viimasel kohal. Esmalt kaotati FCK-le 1-0 ja siis Cottbusile 4-0. Breitenreiteri sõnul on peamiseks eesmärgiks noorte ja näljaste mängijate arendamine, mis tagaks tabelis koha kuskil keskel. Kindel ülesanne on iga hinna eest väljalangemist vältida. Probleemiks võib minu hinnangul kujuneda aga just peatreener. Nimelt pole tal kõrgemal tasemel erilist peatreeneri kogemust. Viimased hooajad töötas ta Regionalliiga klubi TSV Havelse peatreenerina. Selline hüpe võib kujuneda mehele keeruliseks. Meeskonda on täiendatud kahe tasemel kaitsjaga: Uwe Hünemaier (Cottbusist) ja Martin Amedick (Frankfurtist). Lisaks tõi oma endisest klubist kaasa kaks perspektiivikat ründajat- Marc Vucinovici ja Saliou Sane.

13. FC Ingolstadt 04

Enne hooaja algust viis Ingolstadti manager Thomas Linke läbi korraliku noorenduskuuri. Mitmetele üle 30-aastastele mängijatele enam uusi lepinguid ei pakutud. Lisaks sellele toodi peatreeneriks Marco Kurz, kes on olnud kolm aastat treener Kaiserslauternis ning selle aasta alguses ka mõned kuud Hoffenheimis. Kurzi Ingolstadti toomine oli Linke üks peamisi eesmärke sellel suvel. Kindel plaan on möödunud hooajal pettumust valmistanud 13.koht parema vastu vahetada ning tuua meeskonna mängu „seksikus“. Kogenud mängijate lahkumisel peavad meeskonna vedamise üle võtma teised mängijad. Linke ja Kurz näevad uuel hooajal sellisesrollis eelkõige Christian Eiglerit, Ramazan Özcani ja Marvin Matipi. Konkreetsest tabelikohast ei räägi sellel aastal keegi. Linke mainib vaid lakooniliselt, et eesmärgiks on igal aastal sammhaaval areneda ning paremat jalgpalli pakkuda. Seni seda tehtud ei ole, sest kaotused on kirja saadud nii Kaiserslauternilt kui ka Auelt. Siiski usun miskipärast, et väljalangemisest suudavad nad hoiduda. Samaspole ma nii optimistlik kui Linke, kes loodab möödunud hooaja kohta parandada. Pigem maanduvad hooaja lõpus kuhugi samasse kanti.

14. VFL Bochum

Möödunud hooaeg kujunes Bochumile selgelt närvilisemaks kui nad lootsid. Heitlus püsimajäämise nimel kestis konkreetselt viimaste voorudeni. Lõpuks suudeti see endale siiski tagada ning tagatipuks pääseti ka üleminekumängudest. Karismaatiline peatreener Peter Neururer on igatahes uue hooaja eel enesekindel ning kuulutab, et Bochumi selge eesmärk on Bundesliga. Hoolimata sellest, et möödunud hooajal oli klubi peaaegu väljalangemise äärel. Ta lisab ka, et infrastruktuuri poolest kuulub Bochum kindlasti Bundesligasse. Paraku infrastruktuur ei mängi ning ma pole kindel, kas sportlikus mõttes Bochum veel Bundesligaks valmis on. Pigem mitte.Suvel lahkus ka Bochumi suurim staar 18-aastane Leon Goretzka, kes liitus Schalkega. Temast jäävat tühimikku ei suudeta kindlasti olemasolevate vahenditega samaväärselt täita. Meeskonda on täiendatud mõnede kogenud üle 30-aastaste peerudega. Liitunud on Marcel Maltritz (34), Heiko Butscher (32), Paul Freier (33) ja Christian Tiffert (31). Nemad peavad eelkõige hoolitsema selle eest, et muidu noor meeskond hästi käima tõmmata. Neururer lisab ka, et ülioluline oleks hooaega alustada hästi, et eufooria siis meeskonda edasi kannaks. Ei tea,mis on tema definitsioon „heast algusest“, aga igatahes viigistas Bochum just neid ridasid kirjutades kodus Dresdeniga. Tõsi, esimeses voorus suudeti siiski Union Berlini 2-1 võita. Kodumängud ongi Bochumi jaoks võti, sest neid on viimasel kahel hooajal mängitud katastroofiliselt.

15. Erzgebirge Aue

2010/11 hooajal suurepärase viienda koha saavutanud Aue on viimasel kahel hooajal pidanud leppima 15.kohaga. Seni on suudetud ülinapilt üleminekumängudest hoiduda. Nüüd on meeskonnast lahkunud parim väravakütt Jan Hochscheidt, kelle 10 väravat eelmisel hooajal suuresti püsimajäämise tagasid. Tema liitus Bundesligasse tõusnud Braunschweigiga. Üleminekust teeniti 400 000€ ning kuna Bundesliga on iga mängija suur unistus, siis kätt ette panema ei hakatud, kuigi see võimalus vist olnuks. Samas suudeti klubis hoida teine ründaja Jakub Sylvestr, kelle lahkumise üle samuti palju spekuleeriti. Lahkunud Hochscheidti peaks teoorias asendama 22-aastane leedukas(!!!) Arvydas Novikovas, kes mängis Šotimaal Heart of Midlothiani meeskonnas. Ütleme nii, et väga muljetavaldav statistika talei ole, sest 30 mänguga lõi ta kolm väravat ja andis kolm söötu. Seega kui Anier midagi paremat Šotimaal näitab, siis miks mitte... Klubi on peatreener Falko Götzile seadnud vaid ühe eesmärgi ning selleks on võimalikult vara püsimajäämise kindlustamine. See siis tähendab umbes 40 + mõned punktid. Kahe vooru järel on seis igatahes hiilgav, sest mõlemast mängust on võetud võit ning sellega ollakse üks kolmest täiseduga meeskonnast.

[ericbana]

16. Dynamo Dresden

Saksamaa pööraseimate fännidaega klubi, mis isegi karikasarja keelu sai. Kaksaastat tagasi üle pika aja taas 2.Bundesligasse tõusnud Dresden ei suutnud paraku esimese hooaja head üheksandat kohta korrata ning kindlustas püsimajäämise alles pärast üleminekumänge, kus võideti Osnabrücki kokkuvõttes 2-1. Liigas saadi alles 16. koht, mis oli kindlasti pettumus. Dresdenis loodi suvel koguni töögrupp, mille ülesandeks oli sobivate täienduste hankimine.Peatreeneriks on klubis taas Peter Pacult, kelle mõlemad ametiajad Dresdenis saab kokku võtta sõnaga „päästeoperatsioon“. Sarnaselt 2005. aastale toodi ta poole hooaja pealt ning said lõppkokkuvõttes ülesandega hiilgavalt hakkama. Nüüd saab ta meeskonda juhendada enda visiooni kohaselt- eks paistab, kuhu see hooaja lõpuks viib. Bochumi vastu näidati igatahes kohati väga kena mängu ning teenitult saadi ka viigipunkt. Möödunud hooajakehvas tulemuses oli süüdi eelkõige sitt ründemäng. 35 löödud väravat oli liiga kõige sitem näitaja. Isegi Jahn Regensburg, mis oli eelmisel hooajal totaalne punanelatern ja sai isegi Dresdenist poole vähem punkte, lõi ühe värava rohkem. Samuti oli probleemiks võõrsilmängud, sest nendest teeniti kokku vaid üks võit- 3-1 litsentsi kaotanud Duisburgi üle... Rünnakute eest on toodud hoolt kandma Sloveenia koondislane Zlatko Dedic, kes mängis Dresdenis ka hooajal 2011/12. Tooma lõi ta hooajaga 13 väravat ja oli selle numbriga Dresdeni parim. Neid väravaid oleks meeskonnal ka sellel aastal hädasti vaja. Paculti eesmärk on koguda võimalikult vara püsimajäämiseksvajalikud 40 punkti.

17 SV Sandhausen

Sandhausen püüab oma teist võimalust 2.Bundesligas kindlasti paremini ära kasutada. Hooaja lõpus ei olnud neil veel teada, mis liigas nad mängima hakkavad, sest sahinad Duisburgi litsenti-probleemide üle juba käisid. Seega valmistuti nii 2.Bundesliga kui ka 3.Liga jaoks. Ametlik teade DFL-i poolt oli Sandhausenile siiski lotovõit ja neil on võimalik eelmine halb hooaeg parandada. Eelkõige üritab“külaklubi“ parandada mängu võõral väljakul. Nimelt saadi möödunud hooajal seal kõigest üks võit. Samuti vajab parandamist kaitsemäng, sest sisselastud 66 väravat oli liiga halvim näitaja (üks enam kui Regensburgil). Selle näitaja parandamiseks on toodud meeskonda Slovakkia koondislane Radoslav Zabavnik ning Viini Rapidis mänginud Stefan Kulovits. Klubi võib samuti rahul olla sellega, et möödunud hooaja suurim staar Frank Löning suudeti meeskonnas hoida. 11 värava ja 6 sööduga oli ta üks kogu liiga tulemuslikemaid mängijad. Päris märkimisväärne saavutus,arvestades klubi, kus ta mängib. Sisuliselt lõi Löning kolmandiku kõigist Sandhauseni väravatest. Siiski usun, et teine üritus neid ei päästa ning mõneks ajaks tuleb taas 2.Bundesligaga hüvasti jätta.

[ericbana]

Karlsruhe SC

Mõned hooajad tagasi isegi Bundesligas kenasid esitusi näidanud Karlsruhe on vahepeal ära jõudnud käia koguni 3.Ligas. Õnneks nende seiklused seal pikalt ei kestnud ning kindla võiduga tõusti taas 2.Bundesligasse. Klubil pole aga plaanis kauaks sellesse liigasse jääda ning hiljemalt mõneaasta pärast loodetakse kindlasti mängida juba taas Bundesligas. Kogu klubi tegevus käib sellel suunal ning meeskonnal on täielik fännide toetus. Ei Bundesligast ega ka 2.Bundesligast välja kukkumine ei mõjutanud oluliselt klubi publikunumbreid. Rahvas on meeskonnale toeks nii heas kui halvas ning seda halba on paaril varasemal hooajal olnud omajagu. Nüüd on Karlsruhe tagasi ning esimeste tulemuste põhjal tundub, et ka päris edukalt. Võit FSV Frankfurti üle ja viik St.Pauliga pole hooaja alustusekspahad tulemused. Meeskonnast on lahkunud uueks Mesut Öziliks peetav Hakan Calhanoglu, kes siirdus tagasi HSV-sse, kust talaenul oli. Poolkaitsjana lõi ta 3.Ligas möödunud hooajal kokku 17 väravat. Meeskondaon täiendatud peamiselt noorte ja perspektiivikate mängijatega. Kõikde uute liitujate vanus jääb alla 22-aasta. Igatahes klubil on plaan liikuda võimalikult kiiresti Bundesligasse, saab siis näha, kas see õnnestub kohe esimesel aastal. Isiklikult veidi kahtlen selles.

Arminia Bielefeld

Klubi, mille saatus on olnud veelgi karmim kui Karlsruhel viimastel aastatel. Bielefeld mängis hooaegadel2004/05-2007/08 kindlalt Bundesligas. Oli tabeli keskmik, kuid suutis alati suhteliselt kindlalt püsima jääda. Siis saadi aga hooajal 2008/09 kindel viimane koht ning langeti 2.Bundesligasse. Seal saadi esimesel hooajal hoolimata litsentsiprobleemidest tingitud neljale miinuspunktile korralik seitsmes koht. Miinuspunktidest ei pääsetud ka järgneval hooajal, siis saadi neid 3. Järgnes langemine 3.Ligasse, kus saadi hooajal 2011/12 alles 13 koht. Tundus, et klubi on vabalangemises ja kukub varsti ka sellest liigast välja. Ometi suudeti taastuda ning möödunud hooajal saadi Karlsruhe järel 3.Ligas teine koht. Vahepeal oli klubiseis nii lootusetu, et peatreener Stefan Krämer sõlmis koguni kihlveo, et kui klubi järgmisel aastal 2.Bundesligasse tõuseb, laseb ta endale tätoveerida originaalmõõtmetes Bielefeldi logo. Toona, 2011 aasta oktoobris, oli meeskond 3.Ligas 20 positsioonil ja totaalses vabalangemises. Ometi suudeti pidama jääda ning juba aasta hiljem tähistatigi 2.Bundesligasse tõusmist. Tegelikult oli see totaalne elu ja surma küsimus, sest klubil oli veel ca 25 miljoni eurosuurnune võlg, mis oli tekkinud eelkõige uue peatribüüni ehitusega seoses (19 miljonit). 3.Ligas pole sellised ettevõtmised aga finantseeritavad. Praegu minnakse hooajale vastu liiga kõige väiksema eelarvega (6 miljonit), sest peamiseks eesmärgiks on võla vähendamine. Peatreener Krämeril on ka selge visioon, kuidas klubi areng peaks edasi kulgema. Käimasoleva hooaja ainuke eesmärk on püsimajäämine. Seejärel loodetakse oma positsioon 2.Bundesliigas kindlustada ning siis liikuda uuesti Bundesligasse. Kõik peab toimuma sujuvalt ja loogiliselt, sest kui teha teine samm enne esimest, kukutaks taas lihtsalt pikali. Bielefeld võib rahul olla ka sellega, et suudeti lepingut pikendada 3.Liga parima väravaküti (20 väravat) Fabian Klosiga.