Teise ala inimene siin, avaldan veidi arvamust.
Koondise peatreeneril pole ju meeste füüsilise suutlikusega midagi teha. Vastupidavus ja tehnika arendatakse aastatega. Kui panna täiskasvanud mees tipptreeneriga näiteks aastaks treenima, siis saab ta muuta vormi, aga klassi enam väga ei muuda. Eesti jalka probleem on teeningmahtudes ja tõenäoliselt ka treeningute iseloomus juba noorteklassidest alates.
Peale Eesti Saksamaa poolset tampimist võeti jalgpalli teema FB-s teiste alade treenerite ja mõne endise tippsportlase poolt üles. Lühidalt, mõnel kellel lapsed jalgpallitrennidega kokku olid puutunud mainisid, et koormused ja mahud on trennides naeruväärsed. Sellised, millega ei kasvatagi tippspordi eeldustega täiskasvanut. Täna vaatasin netist Tammeka ja Flora 2004 sündinute treeningplaane: 4 trenni, iga üks 1,5h, ehk siis 6h trenni nädalas pluss mäng???? Seda siis 15-16 aastastele! Vaatasin oma suusatamise treeningpäevikut 15 aastaselt ja kerge puhkenädal oli umbes 14h. Koolivaheajal treeninglaagris, mida oli siis suvel umbes 5 nädalat ja talvel 1 nädal, oli 2 trenni päevas, nädalane maht ~25h-30h. Ja need polnud mingid individuaalplaani numbrid vaid suure grupi ühine plaan. Tuttavatel, kes näiteks kergejõustikus või jalgrattatrennis käisid on sisuliselt samad arvud. Kuhu tahan jõuda selle jutuga on see, et tõenäoliselt põhjusel, et meil on jalpall 90ndatel sisuliselt nullist ülesse ehitatud ja varasemast vist polnud tippjalgpalli või siis jalkaga seotud inimestel tõsise sportliku treeningu kogemust, siis ei ole olnud ja pole senini noori treenivatel treeneritel kogemust ja teadmist, mis mahus peaks teisemeeas treenima. Kui selles eas, kus keha juba naturaalselt areneb ja kasvamiseks vajalikke täie hooga hormoone toodab, optimaalset tampi pole, siis võib 20selt kas või oma kuludega Barcelona juurde treenima minna, aga kasu sellest enam eriti pole, sest esiteks on keha arenguks kõige magusam aeg ära raisatud ja teiseks, olematu koormuse pealt profisportlase koormusele minek lõppeb vigastuste või sellise ülekoormusega, mille järel ei jaksa ja ei või ka midagi teha.
Kokkuvõttes, et meil 20 aasta pärast oleks parem seis, peaks ASAP noorte treeningplaanid üleriiklikult üle vaatama ja kindlasti kaasama, eeskätt treeningmahu poolt, knowhowd teistelt aladelt.
Koondise peatreeneril pole ju meeste füüsilise suutlikusega midagi teha. Vastupidavus ja tehnika arendatakse aastatega. Kui panna täiskasvanud mees tipptreeneriga näiteks aastaks treenima, siis saab ta muuta vormi, aga klassi enam väga ei muuda. Eesti jalka probleem on teeningmahtudes ja tõenäoliselt ka treeningute iseloomus juba noorteklassidest alates.
Peale Eesti Saksamaa poolset tampimist võeti jalgpalli teema FB-s teiste alade treenerite ja mõne endise tippsportlase poolt üles. Lühidalt, mõnel kellel lapsed jalgpallitrennidega kokku olid puutunud mainisid, et koormused ja mahud on trennides naeruväärsed. Sellised, millega ei kasvatagi tippspordi eeldustega täiskasvanut. Täna vaatasin netist Tammeka ja Flora 2004 sündinute treeningplaane: 4 trenni, iga üks 1,5h, ehk siis 6h trenni nädalas pluss mäng???? Seda siis 15-16 aastastele! Vaatasin oma suusatamise treeningpäevikut 15 aastaselt ja kerge puhkenädal oli umbes 14h. Koolivaheajal treeninglaagris, mida oli siis suvel umbes 5 nädalat ja talvel 1 nädal, oli 2 trenni päevas, nädalane maht ~25h-30h. Ja need polnud mingid individuaalplaani numbrid vaid suure grupi ühine plaan. Tuttavatel, kes näiteks kergejõustikus või jalgrattatrennis käisid on sisuliselt samad arvud. Kuhu tahan jõuda selle jutuga on see, et tõenäoliselt põhjusel, et meil on jalpall 90ndatel sisuliselt nullist ülesse ehitatud ja varasemast vist polnud tippjalgpalli või siis jalkaga seotud inimestel tõsise sportliku treeningu kogemust, siis ei ole olnud ja pole senini noori treenivatel treeneritel kogemust ja teadmist, mis mahus peaks teisemeeas treenima. Kui selles eas, kus keha juba naturaalselt areneb ja kasvamiseks vajalikke täie hooga hormoone toodab, optimaalset tampi pole, siis võib 20selt kas või oma kuludega Barcelona juurde treenima minna, aga kasu sellest enam eriti pole, sest esiteks on keha arenguks kõige magusam aeg ära raisatud ja teiseks, olematu koormuse pealt profisportlase koormusele minek lõppeb vigastuste või sellise ülekoormusega, mille järel ei jaksa ja ei või ka midagi teha.
Kokkuvõttes, et meil 20 aasta pärast oleks parem seis, peaks ASAP noorte treeningplaanid üleriiklikult üle vaatama ja kindlasti kaasama, eeskätt treeningmahu poolt, knowhowd teistelt aladelt.
Kommentaar