Kuna mu osakonna tüdrukutel tekkis diskussioon, et missugust elektrimüügi paketti valida, siis kirjutasin neile selgituse. Sedasorti selgitusi nimetan ma kantsliloenguteks, mis dikteerib nats ka kirjutise stiili. Kirjutis hõlmab pisut laiemat teemat, aga annab ka suunise elektrimüügi paketi valikuks. Kirja on see pandud hetkel, kui EE oli oma pakettidega lagedale tulnud, aga teised veel mitte. Kui kirjutises on olulisi vigu, siis võiks Kännu nendele tähelepanu juhtida. Tema siiski töötab EE-s, mina ainult magan EE töötajaga.
-------
Armas rahvas!
Tänase loengu teema kerkis üles seoses elektrituru avanemisega, kuid on siiski laiem. Kõik eilset arutelu siiski ei kuuld ja ma siis seletan teile siit kantslist üle, kuidas lihtne inimene mõtlema peab.
Niisiis ostavad enamik inimesi enamiku kaupu turuhindadega. Näiteks saia või bensiini. Mõlema nende kaupade hinnad on otseselt mõjutatud maailmaturu toorainehindadest. Need omakorda põhinevad – nagu me koolis õppisime – nõudlusel ja pakkumisel, mis tähendab, et saia ostev pensionär mõjutab natuke nisu borsihinda. Pensionäri teeb aga murelikuks asjaolu, et hinnad muudkui tõusevad ja oma büd˛etti on seetõttu keeruline planeerida. Ei hakka ju tema uurima, kas New Mexicos-s oli sel aastal põud või ei ning hindama, kuidas see võib saia hinda mõjutada.
Sai saiaks, aga samasuguse määramatusega seisavad ka silmitsi paljud organisatsioonid, näiteks Tallinki jaoks on kütuse hind väga suur määramatuse allikas ja selle määramatuse kaotamine teeks planeerimise palju lihtsamaks. Seetõttu ongi turgudel olemas hulk instrumente, millega fikseeritakse mingi kauba hind mingiks perioodiks. Näiteks Tallinna linn vist fikseeris millalgi TAKi jaoks kütusehinna. Sarnane tegu on ka elusasemelaenu intressi või hetkel aktuaalse elektrihinna fikseerimisega. Tundub ju hea, kui meil ei ole tuleviku osas määramatust.
Vaadakem siiski, mis peitub fikseeritud hindade taga. Kellega te sõlmite lepingu, kui fikseerite laenuintressi? Pangaga. Kui fikseerite kütusehinna? Pangaga. Elektrihinna? Energiakorporatsiooniga. Mis on nende jaoks sisendi (raha või elektri) hind? Turuhind loomulikult. Seega peavad nemad oma kauba hankima ikkagi turult, nt pankadevaheliselt laenuturult. Ja asja tuumani jõudes: kuidas pakuvad nad välja fikseeritud hinna? Lihtne. Nad lasevad oma korrusetäiel analüütikutel teise korrusetäie arvutite peal hinnata milline saab olema tulevik ja kui tõenäoline see tulevikustsenaarium on. Seejärel korrutatakse läbi eeldatav tulevik ja selle saabumise tõenäosus (risk) ja liidetakse sellele oodatav preemia. Tulemuseks on teile pakutav fikseeritud kauba hind.
Niisiis on minu õpetussõna teile järgnev: Hinda fikseerides mängite te lepingupartneri analüüsiosakonna vastu. Seda tasub teha ainult siis, kui te olete veendunud, et hindate tuleviku sellest osakonnast (+riskipreemia) paremini. Kui teil on vastav teadmine või usk olemas, siis võib seda vabalt teha. Samas - ühe suure eesti energiaettevõtte analüüsiosakonna töötajad ei vali fikseeritud hinnaga energiapaketti, vaid madalaima preemiaga börsihinnaga paketi, mis ei pruugi olla nende tööandja pakutav.
Loengut saab jätkata pikalt rahvusvahelise tooraineturu teemadel, kus algselt ettevõtteid kaitsma mõeldud kaupade hindade fikseerimise instrumendid (ehk kaitserelvad) on muutunud kaupade hindu oluliselt mõjutavateks instrumentideks (ehk ründerelvadeks). Meie kogeme seda viimasel kümnendil teravalt läbi elukalliduse kasvu. Aga see jutt oleks juba lihtsale jutlustajale liig.
Isa Martin
-------
Armas rahvas!
Tänase loengu teema kerkis üles seoses elektrituru avanemisega, kuid on siiski laiem. Kõik eilset arutelu siiski ei kuuld ja ma siis seletan teile siit kantslist üle, kuidas lihtne inimene mõtlema peab.
Niisiis ostavad enamik inimesi enamiku kaupu turuhindadega. Näiteks saia või bensiini. Mõlema nende kaupade hinnad on otseselt mõjutatud maailmaturu toorainehindadest. Need omakorda põhinevad – nagu me koolis õppisime – nõudlusel ja pakkumisel, mis tähendab, et saia ostev pensionär mõjutab natuke nisu borsihinda. Pensionäri teeb aga murelikuks asjaolu, et hinnad muudkui tõusevad ja oma büd˛etti on seetõttu keeruline planeerida. Ei hakka ju tema uurima, kas New Mexicos-s oli sel aastal põud või ei ning hindama, kuidas see võib saia hinda mõjutada.
Sai saiaks, aga samasuguse määramatusega seisavad ka silmitsi paljud organisatsioonid, näiteks Tallinki jaoks on kütuse hind väga suur määramatuse allikas ja selle määramatuse kaotamine teeks planeerimise palju lihtsamaks. Seetõttu ongi turgudel olemas hulk instrumente, millega fikseeritakse mingi kauba hind mingiks perioodiks. Näiteks Tallinna linn vist fikseeris millalgi TAKi jaoks kütusehinna. Sarnane tegu on ka elusasemelaenu intressi või hetkel aktuaalse elektrihinna fikseerimisega. Tundub ju hea, kui meil ei ole tuleviku osas määramatust.
Vaadakem siiski, mis peitub fikseeritud hindade taga. Kellega te sõlmite lepingu, kui fikseerite laenuintressi? Pangaga. Kui fikseerite kütusehinna? Pangaga. Elektrihinna? Energiakorporatsiooniga. Mis on nende jaoks sisendi (raha või elektri) hind? Turuhind loomulikult. Seega peavad nemad oma kauba hankima ikkagi turult, nt pankadevaheliselt laenuturult. Ja asja tuumani jõudes: kuidas pakuvad nad välja fikseeritud hinna? Lihtne. Nad lasevad oma korrusetäiel analüütikutel teise korrusetäie arvutite peal hinnata milline saab olema tulevik ja kui tõenäoline see tulevikustsenaarium on. Seejärel korrutatakse läbi eeldatav tulevik ja selle saabumise tõenäosus (risk) ja liidetakse sellele oodatav preemia. Tulemuseks on teile pakutav fikseeritud kauba hind.
Niisiis on minu õpetussõna teile järgnev: Hinda fikseerides mängite te lepingupartneri analüüsiosakonna vastu. Seda tasub teha ainult siis, kui te olete veendunud, et hindate tuleviku sellest osakonnast (+riskipreemia) paremini. Kui teil on vastav teadmine või usk olemas, siis võib seda vabalt teha. Samas - ühe suure eesti energiaettevõtte analüüsiosakonna töötajad ei vali fikseeritud hinnaga energiapaketti, vaid madalaima preemiaga börsihinnaga paketi, mis ei pruugi olla nende tööandja pakutav.
Loengut saab jätkata pikalt rahvusvahelise tooraineturu teemadel, kus algselt ettevõtteid kaitsma mõeldud kaupade hindade fikseerimise instrumendid (ehk kaitserelvad) on muutunud kaupade hindu oluliselt mõjutavateks instrumentideks (ehk ründerelvadeks). Meie kogeme seda viimasel kümnendil teravalt läbi elukalliduse kasvu. Aga see jutt oleks juba lihtsale jutlustajale liig.
Isa Martin
Kommentaar