Atletico de Madrid

[Punkt]

Pidu läbi, võtame hooaja peategelased kokku.

Oblak – 9/10
Kui aus olla, siis on mul Oblakist lihtsalt kahju, sest ta on pidanud aastast aastasse ja päevast päeva tervet meeskonda pidevalt tassima ning ei ole selle eest midagi vastu saanud. Ei meeskondlikul tasandil ega ka isiklikul tasandil. Maailma parim väravavaht.

Trippier – 5/10
Hooaeg algas inglasel ju nii hästi.. aga mida rohkem kevade poole, seda rohkem ta vorm langes. Otsest põhjust ei oska sellele tuuagi, kuid üsna selgelt ei toiminud ta enam ei ründefaasis ega ka kaitsefaasis.
Otsekui lõppakordiks sai veerandfinaal Leipzigi vastu, kus inglane tegi oma hooaja kõige kehvema esituse. Sellina tundub muidugi lõbusa tüübina, kes tundub igati Madridis elamist nautivat.. aga kui arvestada, et hetkel on meeskonna kolm paremkaitsjat ning kaks neist jätkavad, siis eilne esitus kindlasti tema jätkamise šanssidele kaasa ei aidanud.

Arias – 5/10
Rollercoaster hooaeg. Mingil hetkel tundus, et tüüp on Cholo soosingust väljas ning täiesti kindlasti läheb suvel müügiks, kuid siis võitles end jälle Trippieri ees algkoosseisu, sai minuteid ja oli päris tubli.
Kui Trippieri hooaeg kulges langustrendil, siis Arias jällegi liikus ülesmäge.

Vrsaljko – 5/10
Mees, kelle kohta võib naljatledes öelda, et ta on oma Atleti ajastul ilmselt kõiksuguste probleemidega arstikabinetis käinud. Nüüd siis lisandus koroona ka. Väga keeruline on mingit hinnangut anda, kui horvaat on enamuse hooajast probleemidega väljas istunud, aga eks see ole märgiline, et kui terve püsis, siis tundus Simeone soosingut võitvat ning kirsiks sai Liverpooli mäng, kus Simeone ta platsile usaldas.

Võib märgata, et kõik paremkaitsjad sai hindeks 5/10 ning tegelt ongi äärmiselt keeruline ennustada, kes neist kolmest järgmisel hooajal jätkab ning kes mitte. Pikk hooaeg tõi kõigi puhul välja selged põhjused, miks neid päris maailmaklassi paremkaitsjatest lugeda ei saa.

Lodi – 7.5/10
Minu üks lemmikoste suvest. Lodi arengut on olnud väga lust vaadata – kui ta alguses tuli, siis oli tema kohanemine ikka väga keeruline ning tundus, et Simeone nõudmised tulid talle väga raskelt. Kuid Simeone ei ole talle kordagi käega löönud, vaid teinud hooaja vältel väga palju individuaalset tööd ning see on ka kõik platsil väljendunud. Julgeks arvata, et nii Liverpooli kui Leipzigi vastu oli Lodi üks parimatest platsil.

Kaitsefaasis on tal muidugi veel juurde panna, aga ei imestaks üldsegi, kui ta varsti Brasiilia koondises vasakkaitsja koha totaalselt enda omaks teeb. Väga väärikas debüüthooaeg Lodilt ning kuigi veel on minna, siis aus mantlipärija Filipele.

Felipe – 8/10
Julgen öelda, et tõenäoliselt lõppenud hooaja parim ost. Kui ma ta esimeste pretemporada mängude põhjal jätsin enda pingereas neljandaks keskkaitsjaks, siis hooaja edenedes kujunes Felipest nii minu kui ka paljude teiste totaalne lemmik. Füüsiliselt võimas, no nonsense keskkaitsja, kes seejuures oma liidriomaduste poolest meenutas väga mitmeski mõttes Godini.

Gimenez - 6/10
El Comandante hooaja kohta on hästi raske midagi arvata. Taas. Sest mida sa ikka saad arvata mängija kohta, kes jätab igal hooajal ca 20 mängu vigastuste tõttu vahele?

Hästi suur dilemma, sest sarnaselt Felipele on Gimenez oma võitleja natuuri ja emotsionaalsuse tõttu pea iga punavalge lemmik, aga kaine mõistus ütleb ka, et tema vigastusprobleemid ei ole normaalsed ning pikas perspektiivis on nii raske rallit sõita.

Savic – 6/10
See on vist keskkaitsjate viga, aga sarnaselt Gimeneziga on vähemalt mul temaga alati suur dilemma.
Ühest küljest on Savic iga klubi poolehoidja unistus – selline tõsine Balkani muskel, kes ei ole väljakul millegi ega kellegi ees risti ette ning võitleb iga olukorra lõpuni ja lendab alati meeskonnakaaslasi kaitsma.

Samas mingites olukordades tundub ta mänguliselt võrdlemisi limiteeritud olekuga. Enamuse hooajast suudab ta oma puudujäägid ära peita, aga sellegipoolest tuleb sekka paar mängu, kus väravast korjatud palli puhul sa tead, et kuigi see polnud sajaprotsendiline Savici bläkk, siis võinuks ta ikkagi olukorras paremini tegutseda.

Hermoso – 4.5/10
Minu jaoks on Hermoso uutest ostudest üks suurimaid pettumisi. Pidi tulema Lucast vasakujalgse keskkaitsja positsioonil asendama, aga jäi sellega igas mõttes hätta ning ka minutid Lodi vahetusena vasakkaitsja positsioonil jäid kõigi osapoolte jaoks mitteveenvaks.

Suur küsimus on, et mis nüüd Hermosoga edasi? Kas müüa kohe või anda veel üks hooaeg proovimiseks? Mina veel käega ei lööks, kuid saan ka väga hästi aru, kui ta müügilehele satub.

Manu Sanchez – 6/10
Väga paljude mängude pealt ei saa hinnangut muidugi anda, aga lõvikutsikatest kujunes ta Simeone jaoks kõige vajalikumaks. Eriti hästi kulges Sanchezil post-koroona periood, kus ta pääses väga kenasti rotatsiooni sisse.

Nagu noorel ikka, siis oli paremaid ja halvemaid mänge, aga ma julgeks öelda, et lati alt ta kordagi läbi ei jooksnud ning ühtegi olulist jama kokku ei keeranud. Vanematele meestele jalgu ka ei jäänud.

Hea koht, kust edasi minna.

Thomas – 7/10
Olen ikka ja jälle öelnud, et Thomas on meeskonnale väga oluline jõud. Keskpoolkaitsjatest suudab ta kõige paremini palliga ise üles liikuda ning vastaste liine murda.

Tema puhul võis muidugi täheldada seda, et kevadel ja post-koroona perioodi paiku toimus vormis märkimisväärne langus, aga väga tugev hooaja esimene pool annab aluse panna ikkagi päris viisakas hinne hooajale.

PS! Kahju, et Thomasel jäi vahele nii eelmise hooaja kordusmäng Juventuse vastu kui ka tänavune veerandfinaal Leipzigi vastu. Arvestades, et mõlemas mängus sõideti meist keskväljal korralikult üle, siis puhtalt huvi pärast tahtnuks näha, kas koos Thomasega võinuks pilt natukenegi teistsugune olla.

Koke – 7/10
Ma arvan, et tänavuse hooaja käigus tuli taas ilmekalt välja, et meeskond Kokega on parem kui meeskond Koketa.

Muidugi, eks Koke puhul on ka oluline, et mis positsioonil ta meeskond aidata saab. Mulle on jäänud jätkuvalt mulje, et kui ta peab liiga madalal mängima, siis kaob tema efekt rohkem ära.

Saul – 6.5/10
Võib-olla teen natuke liiga, aga ootaks temalt nõksa stabiilsemat hooaega. Kuigi arusaadavalt on tema puhul olnud alatiseks probleemiks nö ühe kindla positsiooni puudumine, mistõttu on ka keerulisem stabiilsust nõuda.

Better Call Saul momendid suurtes mängudes on toredad ja vaikselt klassikaks muutunud, aga võib-olla ootaks temalt väljakul isegi veel vokaalsemat liidrirolli võtmist.

Hector Herrera – 3.5/10
Üsna kõnekas on tõenäoliselt fakt, et ma oleks ta peaaegu sellest nimekirjast välja unustanud, sest täpselt nii mittemidagiütlev oli ka tema roll meeskonnas.

Mina ütleks „aitäh ja nägemist“, sest kui on vaja prügiminuteid korjavat alternatiivi, siis on selleks ka odavamaid mooduseid. Herrera minutid võinuks vabalt Toni Moyale anda.

Et mitte liiga negatiivne olla, siis suhtumiselt oli HH suurepärane eeskuju – ei ole lugenud ühtegi virisevat või vinguvat kommentaari tema poolt väikese mänguaja suhtes, kuigi kindlasti olid ka temal endal suuremad lootused.

Marcos Llorente – 6.5/10
Ma arvan, et seekord ei saagi muudmoodi kui eristada kahte Marcos Llorentet: Marcos Llorentet, kes tegutses enne Liverpooli mängu keskpoolkaitsjana ning Marcos Llorentet, kes avastas pärast Liverpooli mängu oma talendi ülevalpool mängimiseks.

Ütleme nii, et kokkuvõttes oli see geniaalne liigutus Llorente väravale lähemale lükata, sest lisaks sellele, et ta suudab väravat ohustada nii teisest lainest tulles kui ka kaitseliini taha kiireid spurte tehes, siis on tema muljetavaldav füüsis suureks abiks ka ees pressingu tegemiseks ning palli kiireks tagasivõitmiseks.

Kokkuvõttes väga naljakas, kuidas üks mäng ja üks otsus võib mängija saatust muuta, sest ma usun, et ilma selle tähetunnita olnuks Llorentel suvel minek.

Angel Correa – 5.5/10
Tunnistan ausalt, et minu negatiivne bias Correa suhtes on jätkuv.. aga ma endiselt ei näe temas suurt kasutegurit.

Hooaja keskpaigas oli küll paar üksikut helget momenti, kuid hooaega tervikuna vaadates näib mulle tema aasta ikkagi võrdlemisi hallina – seda nii platsil nähtud tegutsemise kui ka statistika poolest. Eriline tõrvatilk oli muidugi see post-koroona osa hooajast, mis oli Correa puhul lihtsalt kohutav.

Vaadates, kui palju meeskonna tervikpilt Llorente paremasse äärde liigutamisega paranes, siis ainuüksi see ütleb ka Correa kohta nii mõndagi. Mina müüks, aga tundub, et klubil sellist tõsist plaani siiski pole.

Thomas Lemar – 2/10
Müüa. Müüa. Müüa. Aga kes teda tahaks?

Minu jaoks on Lemar täiesti müstiline tüüp. Tõenäoliselt on ta meeskonnas üks kõige tehnilisemaid mängijaid, kel on tegelt ka kõik muud atribuudid olemas, et olla kindel algkoosseisu materjal.. aga mentaalselt on tal midagi ikka väga korrast ära.

Mis ja miks? See ongi kõige suurem müsteerium, sest võimaluste puudumises asi ei saa olla. Simeone on talle isegi uskumatult palju võimalusi andnud, kui vaadata mis platsilt tagasi on saadud.

Pean ütlema, et jõhkralt kahju on. Kahju on sellepärast, et Lemaril oli ja on potentsiaali palju-palju-palju enamaks. Mina jään tema puhul mäletama seda ühte haruldast mängu Reali vastu, kus see potentsiaal päriselt ka väljakul realiseerus ning ta vähemalt korraks kunn oli.

[Punkt]

Vitolo – 3.5/10
Ei midagi märkimisväärset, kuid eelmise hooajaga võrreldes siiski kerge edasiminek. Oli mänge, kus ta suutis pingilt hästi sekkuda, aga vaadates palganumbrit ja ootusi, mis temale olid püsitatud, siis kokkuvõttes ikkagi lati alt läbiminek.

Iseenesest võiks ta ju järgmisel hooajal jätkata, aga selleks võiks ta küll oma palganumbri rolliga meeskonnas vastavusse viia.

Carrasco – 7/10
Algus oli keeruline ning ilmselt oli belglane pika mängupausi tõttu ka alavormis.. aga post-koroona perioodil tootis kohati kulda, olles üks peamiseid ründejõude ning panustades meeldivalt palju ka kaitsetöösse.

Llorente kõrval oli Carrasco kindlasti üks suuri põhjuseid, miks mängupilt hooaja lõpufaasis veidi lustlikum tundus.

Diego Costa – 2/10
Hate to say it, aga on aeg minna, Dirty Diego. Kiirus on kadunud, liigutused on aeglased, palli ei suuda enam ees hoida ning realiseerimisoskus on ka enam kui kahtlane. Mõni eksootiline liiga madalama mängutempoga võiks veel sobida, aga kõige kõrgema mängu jaoks tundub rong läinud olevat.

Hästi kahju, et selline järsk langus viimase paari aastaga toimunud on, sest riietusruumi mõttes on Costa hästi väärtuslik tegelane ning niisama muhe sell, keda fännid tegelikult väga kõrgelt hindavad.

Morata – 7/10
Pole midagi üleliia negatiivset öelda: teeb, mis suudab ja on tegelikult sel hooajal oma väravatega nii mõnegi punkti meeskonnale võitnud. Mängijatüübilt ei olegi ta kliiniline väravakütt, kes igal hooajal 20+ väravat tooks, aga nö toetava ründaja rollis on ta täitsa omal kohal, kuigi vahel võis mõni natuke koomilisem moment sisse sattuda.

Joao Felix – 7/10
Konteksti arvestades, siis ma debüüthooaja suhtes liiga kriitiliselt meelestatud ei oleks ning arvan, et meedia on teda ka veidi karmilt kohelnud. Oli ilusaid momente, oli langushetki, aga minu jaoks oli põhiline see, et ta suutis näidata, et ta on eriline talent, kes suudab mänge otsustada. See on see, mille peale tuleb tulevikuks ehitada – ka Ronaldo ega Messi ei olnud Felixi vanuses veel väljakujunenud liidrid ja staarid.

Uueks hooajaks tuleb Felixile senisest suuremad pagunid anda ning loota, et kutt püsib vigastustest prii ja suudab stabiilsuse saavutada.

Simeone – 6/10
Simeone on selles mõttes kujunenud üsna tulise diskussiooni objektiks Atleti poolehoidjate seas: ühed tahavad, et ta iga hinna eest jätkaks, teised ihkavad muutust.

Selge on see, et Atleti praegune ajastu on väga olulises osas Simeone teene. Tema on aidanud klubil saavutada sportlikku edu, mis omakorda on muutnud klubi edukaks ka väljaspool palliplatsi ning aidanud Reali ja Barcelonaga igas mõttes vahet vähendada. Tema on olnud selle kõige arhitekt.

Kui nüüd need minevikuteened kõrvale jätta ning üritada objektiivselt olevikku hinnata, siis ma ütleks viimase paari hooaja kohta nii, et minimaalne programm on täidetud, aga mitte väga palju enamat. Liigas on viimase kolme hooaja jooksul saavutatud kahel korral teine koht ning tänavu siis kolmas koht. Meistrite liigas on samas oldud pigem tagasihoidlikud, aga ma ei ütleks, et midagi täiesti katastroofilist juhtunud oleks.

Ma ei taha olla mingi Simeone kaitseadvokaat, sest minulgi on tema puhul asju, mis mulle ei meeldi või mida ma teisiti teeks – alustades mõnedest noormängijate kasutamisest, jätkates mõne mängija pimesi usaldamisega ja lõpetades vahetuste tegemisega.

Et ma tegelikult mõistan seda leeri, kes tahaksid pingil muutust näha ning iseenesest poleks minulgi selle vastu midagi, aga minu jaoks on selle juures endiselt üks suur lahendamata probleem – Simeonel pole kellelegi teatepulka edasi anda.

Minu suurim uus teadmine ja take-away Simeone ajastust on see, et Atleti-suguse klubi treeneripingil läheb kõige paremini treeneril, kes suudab klubi erinevaid sektsioone (juhtkond, mängijad, fännid) ühendada ning kel on olemas nende kõigi respekt. Ta peab olema dirigent, nagu Simeone seda sõna otseses mõttes on olnud. Atleti on selles mõttes emotsionaalne klubi, et kui emotsioon on positiivne ning kõik on ühe asja eest väljas, siis suudetakse seda veelgi võimendada ja tulemused on selle tagajärjel kergemad tulema.

Ma ei ole kindel, et ma tahaks treeneripingil näha mõnda projektipõhist treenerit, kelle jaoks Atleti oleks pelgalt tavaline vahe-etapp ning kes paari-kolme eduka aasta möödudes mõne uue projekti juurde liigub, kui tuleb esimene tagasilöök või kui mujalt parem pakkumine tehakse. Minu jaoks puudub selles võlu ning ühtlasi tapab see ära ka stabiilsuse, sest iga teatud lühikese perioodi tagant tuleb kõige otsast alata. Atleti seda klubina lubada ei saa, sest suur osa sissetulekutest on ikkagi veel otseselt seotud eduga palliplatsil.

Atleti-Simeone puhul on senine suhe olnud tegelikult usalduslik ja vastastikune: Simeone on alati Atléticot prioritiseerinud ning Atleti jällegi on ka raskematel perioodidel alati Simeonet toetanud, seadmata tema tooli stabiilsust kahtluse alla. Näiteks kasvõi tänavune hooaeg, kus Atleti vahepeal liigatabelis päris sügavale langes, aga Simeonet väga kindlasõnaliselt toetati.

Seega peab Simeone mantlipärija olema keegi, kes täidab väga kindlad kastid ära. Ta peab olema respekteeritud nii juhtkonna kui ka poolehoidjate poolt, tal peab olema kindel side klubiga. Praegu ma sellist isikut ei näe.

See on ka põhjus, miks ma nii huviga jälgin lähiajaloo kangelaste esimesi samme treenerikarjääris – Diego Forlan (Peñarol), Tiago (Vitoria), Gabi, Mono Burgos – sest neil on potentsiaali need kastid ära täita ning pakkuda klubile samasugust stabiilsust nagu Simeone on seda senini teinud.

Võimalik, et neil läheb veel veel aasta-kaks-kolm aega, enne kui küpsevad ja ametikohaks valmis on, aga kui mul on valida, kas vahepealne aeg jätkata Simeonega või näiteks Klopi, Nagelsmanni, Guardiola või kellega iganes, siis ma valiksin kindlasti Simeone.

Aga eks see ongi puhtalt jalgpalli võlu, et arvamusi võib olla hästi palju ja hästi erinevaid.

Nagu atleticomadrid viitas, siis mõneti võib lähiajal mingeid muutusele ettevalmistuvaid märke näha, kuigi need pole võib-olla klubi enda initsiatiivil. Pean siinkohal tegelikult silmas kasvõi Simeone enda tiimis toimuvaid muudatusi – Burgose soolokarjääri algus, Carlos Menendez liikus Tiago tiimi jne. Mingi hetk võib see paratamatult jõuda selleni, et ka Simeone ise tahab kuskil mujal uuelt lehelt alustada.

Mida ma suvisest aknast ootan?
Ma igatsen natuke julgeid ja konkreetseid üleminekuid – kui leiti mõni avastamata noor täkk ning napsati ta teiste konkurentide eest kiiresti ära. Seda on hästi kurb vaadata, kuidas viimastel aastatel Martinez ja Guimaraes ära muneti, samamoodi ka Dani Olmo, kes eile eriti valusalt selle munemise ära karistas.

Ausalt öeldes ei tahakski niivõrd mingeid kalleid ja säravaid nimesid, vaid pigem toorest potentsiaali ja nälga. Mängijaid, kes ei ole end veel tõestanud, kuid kel on kange soov seda teha.

Selge on see, et ründeliini on uut verd tarvis, kedagi, kes suudab värskeid jalgu ja kiirust pakkuda. Ilma normaalse tipuründajata on tegelikult üsna võimatu midagi ära korraldada. Samamoodi tahaks paremal äärel uut verd näha. Olmo olnuks üsna ideaalne valik sinna – loov ja tehniline, aga samas võitlejahingega.

Keskväljal kuluks ka üks lisapaar ära, sest selge on see, et Thomas ei suuda tervet hooaega mängida ning oleks vaja kedagi, kes suudab edukamalt ka madalamal mängida. On räägitud, et Marc Roca võib variant olla, aga tõenäoliselt on tema allkirjale tugev konkurents ning oleksin üllatunud, kui Atleti sealt võitjana suudab väljuda.

Ka Adani asemele tuleks keegi leida. Viimastel päevadel on üles kerkinud Marko Dmitrovici ja Ivo Grbici nimed, kes mõlemad oleksid igati viisakad variandid. Aga kedagi vist täiesti lukus ei tohiks veel olla.

Veel: loodan, et klubi suudab sel suvel mõnest mängijast „lahti lasta“ ning mitte kramplikult sama reha otsa astuda. Costal, Lemaril, minu silmis ka Correal on aeg minna.

[Punkt]

La idea es hacer 3 ó 4 cambios como máximo, excepto si algún jugador ejercitase su cláusula de rescisión, que debería ser reemplazado. Estamos convencidos de tener una buena plantilla, con un buen promedio de edad, que puede darnos un gran rendimiento en las próximas tres o cuatro temporadas.

Miguel Gil Marin kinnitas üsnagi seda, mida juba varem spekuleeriti - et muutusi saab pigem vähe olema, maksimaalselt 3-4.

Kui nüüd üritada ennustada, siis üks kindel muutus on väravavahtide osakonnas, kus Adani asendajat otsitakse. Ülejäänud kolm kohta jagunevad loodetavasti poolkaitse ja ründeliini vahel ära. Ideaalvariant oleks Herrera, Lemar, Costa out ning otsesed asendajad in.

Kõige nutusem tundub muidugi olukord ründajate turul, sest väga ideaalset varianti ei tundu leiduvat. Ausalt öeldes tunduks aina mõistlikum lahendus proovida mõne nooremapoolse ja potentsiaalika tegelasega õnne, a la Darwin Nunez või Maxi Gomez (kui Valencias juba soodusmüüke tehakse).

Adani asendaja puhul viitavad märgid järjest enam, et selleks saab 24-aastane horvaat Ivo Grbic. Praeguse koduklubi viimasesse koosseisu ta enam igatahes ei kuulunud. Hinna puhul räägitakse 6 miljonist eurost + Alex Dos Santos + võimalikud boonused. Iseenesest oleks see nii noorel puurivahil päris julge otsus Atléticosse tulla, sest Oblaki varumees olla ning aastas 2-4 mängu mängida ei ole mentaalses plaanis üldse kerge ülesanne.

Lisaks on jutud läinud konkreetsemaks Dario Poveda ja Victor Mollejo järgmise aasta mängupaikade osas, täpsemalt spekuleeritakse aastase laenudiiliga Getafe ridades. Selles suhtes on tore näha, et klubi on seekord noori pigem välja laenamas kui müümas.

Poveda ja Mollejo puhul tundub Getafe üsna ideaalilähedane koht esimese kõrgliiga kogemuse saavutamiseks. Laias laastus peaks Bordalasi filosoofia enam-vähem kattuma Simeone omaga ning Getafel on kuuldavasti nii või naa plaanis väikene noorenduskuur läbi viia. Mollejo võiks selles vaates kindlasti hulgale minutitele loota. Poveda puhul on olukord ilmselt sutsu keerulisem (hüpe Segunda B tasemelt kohe kõrgliiga tasemele), aga loogiliselt võttes võiks põhimeeskonna pilet olla Getafes lähemal kui Atléticos ning tahaks arvata, et just lootus põhimeeskonnas mänguaega teenida on see, miks ta sinna aastase laenulepinguga saadetakse (sest poleks ju vahet, kas Poveda mängib Segunda B'd Getafe B või Atlético B eest). Kumbki diil veel samas ametlik pole, Mollejo puhul olla jätkuvalt võimalus, et Simeone tahab ta enne pretemporada käigus üle vaadata ning võibolla siiski meeskonda jätta.

+

Pretemporada tuleb tänavu igas mõttes veider. Plaani kohaselt naastakse treeningutele 3. septembril ning kuigi see kindel veel pole, siis ideaalis laagerdataks üks nädal vanas heas Los Ángeles de San Rafaeli kompleksis. Mängida kavatsetakse vaid kaks sõpruskohtumist (15. ja 19. septembril), ühe sõpruskohtumise puhul on vastaseks tõenäoliselt Cadiz, kellega mängitakse legendaarse Trofeo Carranza karika peale. Ehk loodetavasti saab kasvõi midagi kõrvadest tõsta.

Liiga peaks alustama 26-27 septembri nädalavahetusel, mis tähendab, et põhimõtteliselt hakkab kogu trall juba üsna varsti taas pihta.

[staykool]

Esimene ost tehtud, Ivo horvaatiast.

[MMclub]

Kindlasti tuleb punkt ja parandab mind, aga esimene youtube vaste näitas 3 minutit palli tõrjumisi... Ivo püüab ka?

https://www.youtube.com/watch?v=ZKYGMIO3J0c

[Punkt]

Kindlasti tuleb punkt ja parandab mind, aga esimene youtube vaste näitas 3 minutit palli tõrjumisi... Ivo püüab ka?

Kui ma vaid oskaks. Ehk et Ivo püüdmise oskust ei oska ma kommenteerida, aga küllap on tal aega seda treeningutel korralikult harjutada, sest ma väga ei näe, et Oblaki kõrvalt talle väga palju mänguminuteid üle jääks.

Kui laenata klassikalist küsimus-vastus stiilis kokkuvõtte formaati, siis:

Miks Grbic toodi?

Toodi seepärast, et senine number kaks Antonio Adan lahkus Lissaboni Sportingusse ning Oblaki kõrvale oli vaja varuväravavahti.

Mis roll Grbicit algaval hooajal oodata võiks?

Tõenäoliselt sama, mis tema eelkäijaid Adani ja Moyat - keskmiselt 7 mängu hooaja kohta, olenevalt sellest, kas Oblak püsib terve ning kui kaugele CdR-s purjetatakse.

Võrreldes eelkäijatega tundub Grbic siiski mõnes mõttes teistsugusem ja pikemaajalisem projekt - vanuselt noorem ning füüsilises mõttes karmima raamiga. Ega keegi temast väga midagi arvata ei oska, aga noormees jõudis just Horvaatia koondisse, mis võiks viidata, et totaalne nisanäpp olla ei tohiks (kuigi Horvaatia väravavahtide tase ei ole teatavasti viimastel aastatel kõige kõrgem olnud).

Mida Grbicist pikemas perspektiivis oodata?

Arvestades rolli, siis mina näiteks väga kõrgeid ootusi ei sea. Varuväravavahi roll ei ole kindlasti kerge ning väga paljud kipuvad enesekindluse täielikult kaotama. Ka kogenud Adani ja Moya puhul oli nende väheste mängude põhjal näha, et pikk mängupaus avaldab esitusele negatiivset mõju ning stabiilsuse saavutamiseks on tarvis praktikat.

Ma ei välistaks absoluutselt, et peale ühte hooaega on Grbic kas klubist jäädavalt lahkumas või kuhugi mujale laenule siirdumas. 3.5 miljonit eurot (+ võimalikud boonused + Alex Dos Santos) Grbici eest ei tundu õnneks siiski liiga overpriced.

[Punkt]

Isaac Suarez raporteeris, et Correale otsitakse potentsiaalseid kosilasi ning see on omakorda pannud piduri peale Victor Mollejo laenule siirdumisele. Vitolo ja Lemari müügiga hetkel väga hästi ei edene, mistõttu on Correa järjekorras järgmine.

+

Ründaja osas on esile kerkinud taas Luis Suarezi nimi. Õnneks mitte selle kuulsa, vaid eelmisel hooajal Real Zaragozas paugutanud kolumbialase nimi. Praegu klubiga seostatud ründajatest tunduks ta vaat et kõige huvitavama variandina - poleks küll üheski mõttes turvaline ega kindel valik, aga see-eest põnev projekt.

Mu väike soov tegelt oleks, et igasugustest pensionäridest ülejäänukitest (Suarez, Higuain) hoitaks sel suvel suure kaarega eemale, sest uut pensionär + kõrge palk kombot pole Atléticol küll tarvis. Vahepeal olid jutud ka Albast, aga õnneks pole need väga tõsiseks ega konkreetseks muutunud.

[Punkt]

Viimastel päevadel on teadjamad ajakirjanikud rääkinud, et klubi prioriteetideks on leida kaitsev poolik ning ründaja. Ründaja vajadus on niigi ilmne, aga kaitsva pooliku otsimine tuleneb sellest, et keskväljale oleks Thomase kõrvale veel ühte stopperit vaja. Suurem idee selle taga on see, et nii saaks Koke (ja potentsiaalselt ka Sauli) taas vabamasse rolli liigutada ning ta ei peaks hakkama mängu liiga alt ehitama. Iseenesest on mõistetav, kust see soov tuleneb - kui mõelda viimasele kahele Meistrite Liigast välja kukkumisele (Juventus, Leipzig), siis mõlemal juhul ei saanud Thomas mängida ning keskväljal sõideti meist seetõttu üle.

Nimedest on hetkel läbi käinud Marc Roca, kelle puhul näib üsna kindel värk, et Atleti mingit huvi tunneb. Seejuures on ka ajakirjanikke, kes möönavad küll Atleti huvi Roca vastu, kuid lisavad, et Roca ei pruugi olla päris see prioriteetne keskvälja stopper, keda otsitakse, vaid pigem hüpoteetiline asendus Herrerale, kui too minema peaks. Seega potentsiaalselt võib keskväljale isegi kaks uut nägu lisanduda.

Ründajate osas on jätkuvalt üsna vaikne aeg, aga Isaac Suarez raporteeris viimati, et Lacazette nimi on jätkuvalt nimekirjas sees (kuid polevat seal siiski number üks) ning tema puhul üritataks mõnda mängijat tehingusse kaasata. Õnneks mitte Thomast, vaid läbi käisid Lemar, Correa ja Vitolo. Kuigi Lacazette poleks minu silmis see ideaalne tüpaaž, keda tuua, siis noh, koroonaajastu tingimustes käiks kah ning olgem ausad - kõik mis on tänavuse Costaga võrreldes edasiminek, on tegelt teretulnud, eriti kui selle käigus saaks ka mõnest kõrgepalgalisest (Lemar, Vitolo) lahti.

[JuriM]

Ründajate osas on jätkuvalt üsna vaikne aeg, aga Isaac Suarez raporteeris viimati, et Lacazette nimi on jätkuvalt nimekirjas sees (kuid polevat seal siiski number üks) ning tema puhul üritataks mõnda mängijat tehingusse kaasata. Õnneks mitte Thomast, vaid läbi käisid Lemar, Correa ja Vitolo. Kuigi Lacazette poleks minu silmis see ideaalne tüpaaž, keda tuua, siis noh, koroonaajastu tingimustes käiks kah ning olgem ausad - kõik mis on tänavuse Costaga võrreldes edasiminek, on tegelt teretulnud, eriti kui selle käigus saaks ka mõnest kõrgepalgalisest (Lemar, Vitolo) lahti.

Ma ei usu, et see reaalne oleks, Arsenalis on niigi mingi 10 ääreründajat/ääremängijat ja kui Arteta oma 3-4-3 ja 4-3-3 taktikatega jätkab, siis on neid hetkel pigem üle kui vähe

[Punkt]

Jutud räägivad, et Caio Henrique müüakse siiski Monacosse, 8 miljonit eurot + 2 miljonit eurot võimalikke boonuseid. Ausalt öeldes väga head tunnet ei tekita ning ka finantsilise poole pealt ei näi see Atleti perspektiivist mingi megatehinguna. Koroonaturg või mitte, aga ka praegu tundub 10 miljonit eurot sellise taseme ja potentsiaaliga mängija eest veidi vähe.

Ühtlasi tähendab Caio müük muidugi ka seda, et Manu Sancheze vahepeal juba üsna kindlana tundunud laenudiil Osasunasse on hetkel ootele pandud.

[Punkt]

Üsna oodatud, aga hea uudis - Carrasco suudeti veel ühe hooajaks endale jätta. Nüüd paluks veel, et belglane suudaks stabiilselt samasugust mängu näidata, nagu eelmise hooaja lõpus.

Lisaks sai ametliku kinnituse, et Cedric Wilfried veedab järgmise hooaja Real Oviedos laenul. 18-aastase ääreründaja vastu tundis tõsist huvi veel ka äsja kõrgliigasse tõusnud Cadiz, aga Gil Marini head suhted mingi Real Oviedo asjapulgaga viisid Cedricu seekord Astuuria klubi ridadesse. Mismuud kui et tuleb hakata Oviedo mänge vaatama, ikkagi Atleti enda versioon Adama Traorest.

[Punkt]

Iseenesest näeks see Marca esikaane uudis välja kui totaalne ebarealistlik mull, aga arvestades, et mitte väga kaua tagasi viitas ka üks teine üsna usaldusväärne ajakirjanik samale episoodile (küll veidi krüptilisemalt), siis võiks see isegi legit olla.

Pidanuks muidugi väga lühinägelik olema, et sellise pakkumisega kaasa minna.

[Punkt]

Aeg lendab tõepoolest kiiresti - keegi võiks ühe Falcao praegu kloonida:

Muus osas:

- Marc Roca seikles täna Barcelonas lennujaamas. Madrid? Itaalia? Inglismaa? Nobody knows.
- Francisco Montero saadeti kaheks aastaks Besiktase satsi laenule.
- Dario Poveda läks Getafesse. Laen, ilma ostuvõimaluseta.
- Noor puurivaht Diego Conde saadeti Leganesi laenule.
- Riquelme seikleb kuskil Portugalis ja on Readingu treeninglaagris. Readingu peatreeneriks muide endine punavalge Veljko Paunovic.
- Nehuen Perezi vastu tunneb AS Roma huvi. Aga ilmselt ei liigu vähemalt seni kuhugi kuniks pole teada mis Hermosoga tehakse. Päriseks oleks kahju teda ära lasta, laen võiks samas isegi lahe olla.
- Schiappacasse parseldati Sassuolosse maha. Kahju, oli täielik waste of talent.
- Carlos Isaac lasti tasuta Alavesi ära, aga läheb Albacetesse laenule.
- Atleti üritab endale sebida eelisõigust ühe Brasiilia 16-aastase ründetalendi osas, kel nimeks Matheus Nascimiento. Aga noh, Bruno Guimaraesi eelisõigusega läks ju nii hästi.

[Punkt]

Selline asi tuleb kohe-kohe välja:

[Punkt]

Mis siis sündimas on?

Üleminekute osas praegu väga palju lisada ei ole. Uudisväärtusega on võibolla see, et tundub, et saame Nikola Kalinicist lõpuks lahti. Teadjamad räägivad, et laenudiil Besiktasega on lähedal, kuid seekord oleks laenudiilis sees ka klausel hilisema ostukohustusega, mis peaks rahakotti tooma juurde ca 2 miljonit eurot. Uute mängijate osas on kõlamas uruguailase Mathías Olivera nimi, kes kujutaks endast siis tagavaravarianti vasakkaitsja positsioonil Renan Lodile. Hetkel üritatakse Getafet hinna osas moosida, aga huvi tundub legit.

Pretemporadaga tehti ka täna algust. Eile õhtul käisid kõik koroonateste andmas ning suvepuhkust saavad pikendada Diego Costa (had to be him!) ja Santi Arias. Loodetavasti see nüüd kumbagi mehe tulevikuplaane ei mõjuta, sest teatavasti on mõlemad potentsiaalsete lahkujate nimekirjas üsna kõrgel kohal.

Koosseis, millega pretemporada perioodi täna alustati, on muidugi üsna ahtake. Oblak, Grbic, Vrsaljko, Savic, Trippier, Joao Félix, Carrasco (kusjuures tema laenupikendus ei ole veel ametlikku kinnitust saanud) ja Manu Sánchez on kõik hetkel rahvuskoondistega hõivatud ning liituvad natuke hiljem + lisaks siis kaks koroonapositiivset. Sestap on taas, nagu tegelikult igal suvel, kaasatud väga palju noori: sel aastal näiteks Fernando Medrano, Germán Valera, Mario Soriano, Sergio Camello, Victor Mollejo, Miguel San Román, Álvaro Garcia ja Toni Moya.

Suurimad küsimused on hetkel ilmselt Mollejo ja Toni Moya tuleviku osas. Mollejo osas on küsimus selles, kas ta jäetakse satsi või saadetakse Getafesse minuteid koguma. Moya aga on minu meelest kõõlunud juba paar viimast aastat Atléti B ja Atleti põhimeeskonna piiri peal ning puusalt tulistades arvaks, et see suvi saab tema jaoks olema üsna otsustav. Vaikimisi loodan, et ta ülendatakse nüüd ametlikult põhimeeskonda, sest noh, ta vääriks seda.