Serie A 2018/2019

[Tofoa]

Kes langeb välja?

Vägisi meenub 2007. aasta, kui 37. vooru järel oli Chievo Verona 39 punktiga 14. kohal.



Ja siis läks nii, et Livorno ja Parma alistasid tabelikeskmikud Atalanta ja Empoli, Reggina alistas Milani, Siena alistas Lazio ja vaatamata Torino ja Cagliari kaotustele kaotas ka Chievo oma mängu Catania vastu ja pudenesid äärmiselt ebatõenäolise stsenaariumi järel liigast välja.



Kui ajalugu kordub, siis lahkub liigast sedasi Fiorentina.

[Jasper]

Kes saab Meistrite Liigasse?

eriti ebatõenäolistes kombinatsioonides on mildly interesting ringmäng:

Atalanta, Inter, Roma on equal points - Atalanta and Roma in the Champions League (ranking Atulanta 6 points, Roma 4, Inter 3)
Atalanta, Milan, Roma on equal points - Milan and Roma in the Champions League (ranking 8 points against Milan, Roma 3 with -1 goal difference, Atalanta 3 with -2 goal difference)*
Inter, Milan, Roma on equal points - Inter and Milan in the Champions League
Atalanta, Inter, Milan, Roma on equal points - Inter and Milan in the Champions League

https://calcio.fanpage.it/chi-va-in-champions-pari-punti-e-classifica-avulsa-di-inter-atalanta-milan-roma/

http://calcio.fanpage.it/

 

The goal difference in the direct confrontations
In the event that two teams have equal direct matches to reach equal points, the goal difference in the aforementioned direct matches should be checked. Here is the picture in detail.

Inter-Milan 1-0, Milan-Inter 2-3: +2 in favor of Inter
Atalanta-Inter 4-1, Inter-Atalanta 0-0: +3 in favor of Atalanta
Milan-Roma 2-1, Roma-Milan 1-1: +1 in favor of Milan
Milan-Atalanta 2-2, Atalanta-Milan 1-3: +2 in favor of Milan
Roma-Atalanta 3-3, Atalanta-Roma 3-3: budget in a draw
Roma-Inter 2-2, Inter-Roma 1-1: budget in a draw

continua su: https://calcio.fanpage.it/chi-va-in-...ta-milan-roma/
http://calcio.fanpage.it/

* - siin pole vist võimalik interist lahti saada (nii, et kaks piletit alles jääks)

[telekavaataja]

38. voor

Kuidas kõik oli?

Milan läks SPALi vastu 1 ja seejärel 2 väravaga juhtima. Tõsi, SPAL mängis ühe värava tagasi. Milan redutas kolmandal kohal.
Atalanta alustas eriti hapult, kui Sassuolo avas skoori. Muinasjutt tundus väga inetul kombel lõppemas. Siiski poolaja lõpus Atalanta viigistas. Ja kuna berardi otsustas poolaja pausil kino teha ning mängust eemalduda, oli kõik Atalanta kätes.

2. poolaeg algas Milani jaoks eriti õnnetult. Kõigepealt lasti SPALil viigistada ning põhimõtteliselt samal ajal läksid nii Atalanta kui ka Inter juhtima. Tundus lootusetu... Siis sai veel Inter penalti, kuid Icardi eksis!

Päikesekiired hakkasid Milani jaoks särama, kui mindi ise ette. Oli vaja vastaste eskimusi! Ja Inter eksiski. Empoli viigistas ja nüüd oli hoopis Inter Meistrite Liigast väljas. Atalanta läks 3-1 juhtima ja Sassuolo sai teisegi punase. Jäänud oli vaid Inter ja Milani omavaheline duell, mida ei peetud omavahel.

Empoli võitles, kuid siiski läks Inter taaskord juhtima. Nüüd lootis Milan vaid imele. Ja see peaaegu juhtus. Üleminutitel sai Empoli üks-ühele, kuid Handanovici tõrje viis Interi Meistrite Liigasse.

Seejuures Empoli, kes Interile kaotas, langes SerieB-sse. Genoa ei mõelnudki Fiorentina vastu rünnata, vaid seal mängiti tuimalt 0-0 peale. Joppas Genoal, see 37. vooru hiline penalti tassis.

Atalanta kolmas, Inter neljas, Milan viies. Euroopa Liigas on veel Roma ja karikavõitja Lazio.

Alla langes Empoli.

Mida ma sellelt hooajalt ootan/loodan?


a) et Itaalia klubid ei flopiks nii palju eurokarikates, ka "mõttetutes" mängudes. Selles mõttes on Atalanta algus positiivne olnud. Lisaks muidugi on Juventus Ronaldo tulekuga nüüd kindlasti CL favoriitide seas. Vähemasti üritatakse veel üks samm sinna suunas teha.


b) et keegi suudab Juventusele tugevat konkurentsi pakkuda. Palju tugevamat, kui viimasel viiel hooajal. Et mingi tiim leiab endas jõudu ja sisemist klappi, et Juvega kaasas käia. Võimalik, et isegi edestada. Itaalia klubijalgpall (tegelikult ka Juventus ise) vajab tiitliheitluses konkurentsi.


c) et keegi üllataja saaks TOP4. Hetkel see tundub utoopiline, sest Atalantal ja Fiorentinal seda jõudu terveks hooajaks pole. Lazio ja Milan ei oleks suurem üllatus. Nõrgematel tiimidel on see praktiliselt võimatu missioon.


d) et keegi uustulnukatest paneks hullu. Kas või alguses, kas või paar kuud. Päris nostalgiline oleks Parmat näiteks novembri alguses kusagil esikolmiku piirimail näha või Frosinonet 5 mängu jutti võitmas.


e) et Klavan saaks stabiilselt mänguaega.


f) et Kanal12 (Eesti Meedia) loobuks LaLiga näitamisest ning ostaks vahelduseks SeriaA õigusi ning näitaks ühe Cagliari + ühe topi mängu per nädal. LaLigat näeme niigi Setanta pealt, Inglise vutt on Viasati peal, Saksa oma on Eurospordist nähtav. Aga Itaalia liigat näeb hetkel Eestis legaalselt saadavast televisioonist ülivähe.


Mis tegelikult juhtub?


a) Juventus läheb üsna raskelt hooaega sisse ning sügisel kaotab mõnes kohas ootamatult punkte. Siiski kevadeks saadakse hoog üles ning võidetakse scudetto. Teise koha peale võitlevad Roma, Inter ja Napoli. Napoli vajub kiiremini ära ning Milan saab neid peaaegu kätte. Lazio on pigem kuues.


b) Torino, Sampdoria ja Genoa on Atalantast ja Fiorentinast veidi nõrgemad ning moodustavad keskklassi. Chievo ei lange ka seekord välja ning on Cagliariga koos umbes seal väljalangemise piirimail, kuid suht safe. Välja langevad SPAL, Frosinone ja Sassuolo.


c) Euroopas ühtegi karikavõitu ei ole, kuigi Juventus saab kuhugi poolfinaali. Ülejäänud ei jõua CL-s 1/8-finaalist kaugemale. Euroopa Liigas tekib jälle Itaalia klubidel kevadine lühis ja keegi isegi 1/8-finaali ei jõua.


d) Klavanil läheb ilmselt okeilt ja novembrikuisetes koondisemängudes on juba aru saada, et poiss on Itaalias ka mänginud.


e) Itaalia liigat näeb ainult Juventuse mänge Setantalt.

a) Itaalia klubid floppisid eurokarikates, Juventusega eesotsas. Samas liigas polnud tiitlile mingit pinget ja Juventus selle suht kergelt vormistas.

b) veidi positiivsem oli siiski karikas, kus finaalis mängisid üllatustiimid Atalanta ja Lazio.

c) Atalanta on üldse ilmselt säravaim täht see hooaeg. Vaatamata kehvale hooajale ja kohutavale realiseerimisele (mis jättis neid ilma ka Euroopa Liiga mängudest) suudeti tasapisi tõusta ning maanduti Meistrite Liiga kohal. Super! Samuti oli ka Torino pikalt eurokarikate peale mängimas.

d) Parma pani vahepeal küll hullu, aga lõpuks peab rahul olema, et püsima jäädi.

e) Setanta näitas küll Itaalia liigat vähe, aga see-eest Kanal12 näitas seda korralikult. Cagliari tiim on kõigile selge. Kahju, et Klavan kogu aeg vigane oli ja ainult 15 mängus osales.

Üldiselt aitäh kõigile, kes kokkuvõtteid lugesid, ja ehk leiab aega ka järgmine hooaeg!

Grazie mille!

[vendetta]

Siin teemas oli hooaja alguses meeskondade palganumbrid. Atalanta oli selles arvestuses oma 27 miljoni kogukuluga liiga nr14, edestades umbes miljoniga Udineset, kes oli nr15. Mõttekoht kõigile klubidele, kes vinguvad, et küll mängiks Scudettole või vähemalt CL kohtadele, aga vaat pole raha häid mehi palgata, sest rikkamad ja suuremad klubid on rikkamad.

[Tofoa]

Tofoa valik hooaja sümboolsesse koosseisu

Alustame tagant. Väravavahtide osakonnas tegid parimad mängud Alessio Cragno (Cag) ja Samir Handanovic (Int), kes sõna otseses mõttes tassis Interi Meistrite Liigasse. Samas oli Cragno läbi hooaja meeletult stabiilne ja hea, kes ise ei küpsetanud ja tegi mitmeid ulmetõrjeid. Sestap minu hääl läheb Sardiinias mängivale väravavahile. Ära võime märkida veel ka Chesney (Juv), Donnarumma (Mil), Gollini (Ata) ja Mirante (Rom), kellest viimane mängis selgelt pingile liiga ühe halvima väravavahi, Olseni (Rom).

Paremkaitses on seisud lihtsad. Joao Cancelo on lihtsalt ulmeliselt hea, kuigi kaitsefaasis on mehel veel vaja õppida. Samuti armastab mees liialt riskeerida söötudega ning sellega ta tekitab ka ohtlikke pallikaotusi. Samas kompenseerib mees oma vead kõige muuga. Ründesuunal on tegu liiga ägedaima äärekaitsjaga. Tänavu pakkus Cancelole konkrentsi Florenzi (Rom), Castagne (Ata), Srna (Cag) ja Milenkovic (Fio). Kuid läbi terve hooaja ei suutnud keegi neist liiga hea olla.

Keskkaitses on tsementeeritud liiga parima kaitsja Kalidou Koulibaly (Nap) koht. Fenomenaalne hooaeg. Napoli olnuks ilma temata tõenäoliselt seal Interi-Milani kandis. Tema kõrvale on mehi aga hulka keerulisem valida. Seal võiksid olla nt Chiellini (Juv), Skriniar (Int), Izzo (Tor) või Criscito (Gen). Aga minu valik on hoopis Alessio Romagnoli (Mil), sest ilma temata ei oleks Milan edastanud Romat, Torinot ega Laziot. Ja noh, keegi võiks ju Milanist ka esindatud olla. Kui peaks võtma kolmemehelise kaitseliini, siis võtaksin Koulibaly ja Romagnoli kõrvale ka Izzo.

Vasakkaitses tänavu enam nii kõva venda ei olnud, kui siin varasemalt Aleksander Kolarov (Rom) või Alex Sandro (Juv). Suuresti on ka tänavune aasta just nende kahe duell, keda siis parimaks pidada võiks. Samas on minu valik selgelt Kolarovi kasuks, sest olgugi, et vanus on mehele peale tulnud, siis väravaid ja resultatiivseid sööte tuleb mehelt endiselt. Kolmanda mehena mainiks ära Cristiano Biraghi (Fio), kes on ka üldiselt päris asjalik olnud.

Alumise poolkaitsja koha peale ei hakka ma valima tänavu mingit konkreetset lõhkuvat poolkaitset. Paneme sinna vana-hea madalal mängiva mängujuhi Miralem Pjanici (Juv), kes on taaskord tõestanud, et Juventus ilma temata on hoopis teistsugune meeskond. Mehi, keda veel võinuks siin kategoorias nimetada on kolm: Brozovic (Int), Bakayoko (Mil) ja liiga parima poolkaitsja tiitli võitnud Milinković-Savić (Laz). Minu maitseelistus on tänavu siiski Pjanic.

Bosnia mehe kõrval teise poolkaitsjana võtaksin ma enda meeskonda kellegi energilise, kes suudab poolkaitses rämedalt tööd teha ning teiste paska lappida. Minu jaoks on selleks ilmselgelt Nicolo Barella (Cag), kes mängis end tänavuse hooaja järel kõikide suurklubide radaritele. Kuhu iganes mees ka ei maanduks, on ta seal selle koha auga välja teeninud. Mina vahetaksin nt Matuidi iga kell Barella vastu välja. Aga olgu. Lisaks Barellale võiks siinkohal äramärkimist saada ka nt Can (Juv), kes oli hooaja teises pooles teatud perioodil Juventuse parim mees, aga ka Kessie (Mil) ja ennekõike Fabian Ruiz (Nap) väärivad samuti äramärkimist.

Ründaja alla positsioonile on konkurents kõige tihedam. Ma ei hakka ühtegi Juve meest siin kategoorias välja tooma, sest minu jaoks esinesid nad kõik alla ootuste. Küll aga oli hämmastavalt hea hooaeg Rodrigo de Paulil (Udi), kes ilmselt ainuisikuliselt päästis Udinese hooaja kõrgliigas ja hea oli ka Zaniolo (Rom), kuid üle ega ümber ei saa Alejandro "Papu" Gomezist (Ata), kes oma klubi tõelise legendi ja kaptenina oli tänavu suurepärane lüües tähtsaid väravaid ja andes resultatiivseid sööte. Tema paneb Atalanta mängu käima. Ilma temata, ei ole Atalanta see, mis peaks.

Paremale äärele oli konkurents samuti tihe. Hea mulje jätsid nii Suso (Mil), Chiesa (Fio), Bernardeschi (Juv) kui ka Candreva (Int). Lol. Selle viimase mehe osas tegin nalja. Ta oli liiga halvim mängija. Aga kuigi Suso võinuks hooaja esimese poole järel siin koha ära tsementeerida, siis kuhugi tuleb Dries Mertens (Nap) ju mahutada ja seetõttu panen ma belglase just sellele positsioonile. Kahekohaline arv väravaid ja resultatiivseid sööte on igal juhul Serie A-s muljetavaldav saavutus.

Vasakule äärele pakkusid peamiselt konkurentsi El Shaarawy (Rom) ja kuhugi tuleks mingisuguses formatsioonis mahutada ka Josip Ilicic (Ata), kuid kuna liigas mängis ka tema ise, ehk Cristiano Ronaldo (Juv), kes valiti liiga parimaks mängijaks ning kelle rolli Juventuses tänavu kindlasti alahinnata ei tasuks, siis paneme selle positsiooni lukku just Juve staarmängijaga.

Tipuründesse on samuti konkurents tihe. Häid ründajaid jagus paljudele tiimidele. Genoa ja Milani eest paugutas Piatek, Cagliari eest Pavoletti, Atalanta eest Zapata ja Napoli eest Milik. Immobile (Laz), Belotti (Tor), Džeko (Rom) ja Mandzukici (Juv) hooajad ei olnud niivõrd head, aga oma töö tegid nemadki ära. Caputo (Emp) ja Petagna (SPAL) olid väikeklubide eest ka head. Icardi (Int) ja Dybala (Juv) olid suured pettumused. Samas ei saanud mitte keegi vastu liiga parimale väravakütile ja ründajale Fabio Quagliarellale (Sam), kes paugutas uskumatult palju väravaid 36-aastasena.

Kogu seda kaadervärki paneksin mina juhtima aga Atalanta peatreeneri Gian Piero Gasperini, kes juhtis selle klubi ajaloo esimestele medalitele ja Meistrite Liiga turniirile. Formatsiooniks aga vana hea 4231.

tl;dr



Kindlasti olnuks alternatiive ja äramainimist väärinuks mitmedki teised nimed, aga kogu tööd ei taha ma ise ka ära teha. Jätan midagi eikale ja teistele Serie A huntidele ka.

[eika]

Hilinenult, aga siiski. Hoiame traditsioone elus.

Võtame 18/19 hooaja kokku klassikalise sümboolse koosseisuga. Esiteks mainin ära, et ma ilmselgelt võtan üht suvalist foorumipostitust liiga tõsiselt. Seegi kord sai igale positsioonile läbi kaalutud mitmeid mängijaid, neid koosseisust edasi-tagasi sisse-välja tõstetud ja vajadusel statistikasse süvenetud. Eks ta idiootne ajakasutus on, kui sa mitu minutit:
* … vaatad Zapata-Piateki väravate jaotust, et leida kohta rohkem vääriv ründaja (lõpuks tuli ikkagi sisuliselt mündivise)
* ...kaalud, kas lugeda olulisemaks Cancelo üldisi oskusi või Lazzari olulisust oma tiimile (ja ma pole ikka kindel, et kumba eelistada)
* ...proovid numbritest välja lugeda, et miks sinu silmis täiesti kahvatu hooaja teinud Milinkovic-Savic valiti liiga parima poolkaitsjaks (ei saa siiani aru)
* ...proovid leida formatsiooni, et kõik mainimisväärsed mängijad mainitud saaksid (vist õnnestus)
* … proovida leida koosseisu, et valitud üksteist meest kajastaksid hooaega piisavalt kenasti, et mõne aasta möödudes meenuks, mis hooaeg see üldjoontes oli (vist õnnestus)

Teiseks. Tuleb mainida, et tänavu oli valimine erakordselt keerukas. Eelnevatel aastatel võis üsna kindlalt öelda, et enamik koosseisu valitud mehi väärisid 100% omi kohti. Tänavu on raudkindlaid valikuid vähem. Hooaeg kujunes selliseks, et Juventus-Napoli lasid hooaja teise poole autopiloodil, ülejäänud Euroopa kohtadele madistanud tiimid olid ühtlased (ühtlaselt keskpärased?) ning ilma säravate staarideta ning tabeli teise poole meeskondade esilekerkijad ei suutnud seda teha läbi hooaja. Kui keegi ütleb ”mängija x asemel peaks olema mängija y” või “ma paneks koosseisu 11 muud mängijat”, siis ma isegi väga ei vaidleks. Valikud jäid pahatihti kinni pisiasjadesse.

Aga mis seal ikka. Eelneva kaheksa hooaja sümboolsed koosseisud leiate huvi korral siit altpoolt ja alustame. Kuna hooaja käigus liiga palju Serie Ast rääkinud pole, siis vol9 tuleb mõnevõrra põhjalikum kui varasematel aastatel, et kogunenud mõtted ja tähelepanekud kenasti kirja saaks.

 

__________________________Abbiati
Maggio__________Nesta______________Thiago Silva_____Balzaretti
___________Hernanes______Cambiasso____Hamsik______ _________
_________Eto`o____________Cavani_______Di Natale____________
Peatreener: Guidolin


http://foorum.soccernet.ee/showthrea...=1#post1305274

 

____________________Buffon
Maicon______Barzagli_________T.Silva______Chiellin i
_____De Rossi_________Pirlo__________Vidal
_____Di Natale________Zlatan________Cavani
Peatreener: Conte

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?10212-Serie-A-2011-2012&p=1409695&viewfull=1#post1409695

 

_____________________Marchetti
_____Barzagli__________Bonucci__________Chiellini
Cuadrado_____Vidal_____Montolivo___Hamsik____Asamo ah
_____________Totti_______________Cavani
Peatreener: Conte


http://foorum.soccernet.ee/showthrea...=1#post1519449

 

_____________________Buffon
_____Albiol___________Benatia__________Chiellini
Cuadrado_____Vidal___Strootman___Pjanic____Asamoah
_____________Tevez___________Immobile
Peatreener: Conte

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?12631-Serie-A-2013-2014&p=1600646&viewfull=1#post1600646

 

_____________________Buffon
Lichtsteiner____Bonucci_______deVrij_______Holebas
______Pjanic_________Marchiso______Parolo(/Pogba)
______Tevez___________Toni________Candreva(/Anderson)
Peatreener: Allegri

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?13210-Serie-A-2014-2015&p=1693393&viewfull=1#post1693393

 

________________________Buffon
Vrjsalko________Bonucci__________Manolas_____Alex Sandro
___Nainggolan____________Pogba__________Hamsik
_____Dybala_____________Higuain_________Insigne
Peatreener: Allegri

http://foorum.soccernet.ee/showthread.php?13628-Serie-A-2015-2016&p=1762719&viewfull=1#post1762719

 

___________Buffon
Conti__Caldara___Fazio__Sandro
_______Pjanic___Hamsik
Salah______Gomez______Mertens
___________Dzeko
Peatreener: Gasperini


http://foorum.soccernet.ee/showthrea...=1#post1827976

 

_____________Alisson
Hysaj____Škriniar___Koulibaly___Kolarov
______Allan___Pjanic___Sergej
D.Costa______Immobile______Dybala
Peatreener: Allegri


https://foorum.soccernet.ee/showthre...=1#post1883910

Väravavaht
Peale Gigi Buffoni lahkumist oli väravavahi kuningatroon teist hooaega järjest vaba. Eelmisel aastal tõusis selgelt esile Roma Allison ja peab möönma, et tänavu nii head ja selget kandidaati polnud. Juventuse kaitse ebakõlades süüdistan ma ositi ka Szczesnyt ja tema kandidatuuri välistan juba eos. Napolis mängis postide vahel kolm erinevat meest ja ega seal suurt vahet polnud, mis nimega mees endale kindad kätte ajas. Sama jutt ka Atalanta osas, kus mänguaeg jagunes kahe väravavahi vahel. Mingid argumendid võiksid olla Torino Sirigul, kuid ma pole kunagi olnud suur Sirigu talendi austaja. Pealinna vaadates oli Lazio Strakosha enam-vähem okei ja Roma Olsen täielik käkk. Olsenile läheb ka aasta kõige sitema ülemineku tiitel! Õnnitlused Monchile hea töö eest!

Aga teema juurde naastes. Jääb alles neli meest, kellel minu silmis on argumente parima väravavahti tiitlile:
* Sepe (Parma). Igasuguse statistika põhjal liiga üks parimaid väravavahte. Mis on muidugi totaalne üllatus, sest vend on täielik mittekeegi. Kuid tema kandidatuuri kriipsutab maha asjaolu, et minu nähtud mängudes ta erilist muljet ei jätnud. Kuna see on minu sümboolne koosseis, siis see on olulisim argument. Kui Klavan mänginuks tänavu Parmas ja maailma kõige parem telekanal ehk kanal12 näidanuks kõiki nende mänge, siis võinuks Sepe muidugi pärjatu olla.
* Donnarumma (Milan). Vaikselt hakkab tunduma, et Donnarumma ongi see, mis ta on. Joonel ja tõrjetel geniaalne, väljatulekutel ja jalamängus [mõtlen sõna, mis Milani fänne närvi ei ajaks] keskpärane. Parimalt väravavahilt ootaksin natuke paremaid üldsooritusi ja küll tuleb ka Donnarumma aeg. Äkki.
* Handanovic (Inter). Hea näide sellest, et mulje väravavahi sooritustest oleneb hirmus palju kaitseliinist. Üle aastate sai Samir enda ette pädeva keskkaitseduo ja koheselt tegi sloveen üle aastate korraliku hooaja. Aga siiski meeldis mulle üks mängija tänavu hästi-hästi natuke rohkem ehk parima väravavahi tiitel läheb tänavu Sardiiniasse.
* Cragno (Cagliari). Jah, Cagliari mänge sai tänuvu nähtud rohkem kui teiste tiimide mänge. Jah, tänu sellele võib tegu olla ülehindamisega. Kuid see ei vähenda fakti, et Cragno oli tänavu maailmaklassiline. Pea igas mängus jäi tema arvele 2-3 supertõrjet, noormees oli üllatavalt kindel väljatulekutes ning väga suuri prohmakaid ei mäletagi. Silmaga nähtut toetab 100% ka statistika, sest Cragno on (olevanalt allikast) tänavu enim tõrjeid teinud ja parima tõrjeprotsendiga väravavaht.

[eika]

Paremkaitse
See aastast-aastasse toimuv paremkaitsjate saaga pole enam naljakas. Kui ma oleks tippmängija ja mulle öeldaks “sul on võimalus minna Serie Asse”, siis ma ütleks kiiresti “ei”. Milleks riskida? Sama hästi võiks ise endal põlve ristisidemed või kondid haamriga puruks peksta. Vaatame kasvõi tipptiimides toimuvat. Tood endale Vrsjalko, aga ikka pead mängitama D`Ambrosiot. Sul on tiimis suurte lootustega Conti ja Calabria, aga ikka pead suures mängus mängitama Abatet. Sul on tiimis Karsdorp ja Florenzi, aga mängudele pead ikka peale minema Santoniga. Ei teagi, kas Juventuse fännina naerda Inter-Milan-Roma üle või kaastundest nutta. Umbes sama, et su armeel on 2 draakonit, aga selle asemel lähed kuradi jalaväega lahingusse. Ega teistelgi suurtiimidel seis parem pole. Eelmiste hooaegade üks stabiilsemaid paremkaitsjaid Hysaj jäi Napolis Malculti varju ja Lazio mängitas hooaja lõpus paremal Romulot, kes sobib tipptiimi paremkaitsesse sama hästi nagu Kert Kingo väliskaubandusministriks. Neetud positsioon, pole midagi öelda. Aga neli meest tõstaks siiski esile:
* Milenkovic (Fiorentina). Viola täiesti kohutava hooaja baasilt jäi nende tiimist positiivselt silma kolm meest: Chiesa, Biraghi ja Milenkovic. 195cm mängumees paremkaitses näha on vaieldamatult harjumatu (mängis noormees muidugi ka rohkelt keskkaitses), aga midagi selles serblases on. Suur koll kellest on võimatu mööda minna, kes jõuab joosta ja kelle esimene samm on üllatavalt kiire ning kes oma tehnikaga ka väga häbisse ei jää. Justkui Branko Ivanovic oleks steroidide peal üles kasvatatud.
* Hateboer (Atalanta). Atalanta meestega on häda, et enam ei saagi aru, kas mängijad tunduvad ägedad kuna nad on ägedad või on Gasperini süsteem nii geniaalseks lihvitud, et seal suudavad särada ka keskpärased mängijad. Vaatame kasvõi Atalanta müükide listi:
Gagliardini: € 22 millions.
Caldara: €19 millions.
Kessie: €28 millions.
Conti: € 24 millions.
Cristante: € 30 millions.

Üks feil teise otsa ja keegi pole uues klubis suutnud taset hoida. Hateboeri töötamine paremal äärel jäi vaieldamatult meelde ja eriti äge oli, kuidas ta sügavalt tõustes suutis vastaste kasti hiilida. Ja ega tal kaitseski midagi häda pole. Kuid siiski on tunne, et see kõik oli tänu süsteemile.
* Lazzari (SPAL). Minu üks selle hooaja suuri lemmikuid, kelle puhul ma ei saa siiani aru, et miks teda iga Itaalia suurklubiga ei seostata. Muidugi on wingbackina lihtsam silma paista kui “päris” paremkaitsjal, aga Lazzari oli SPALi peamine mootor läbi kelle käisid kõik rünnakud, kes samal ajal suutis alati ka kaitsesse jõuda ja kes olenemata oma väiksusest ei lase vastaste ründemängijatel end ära suruda.
* Cancelo (Juventus). Ilmselgelt ja suure vahega parim paremkaitsja liigas. Siin pole isegi küsimust. Kaitses saab viisakalt hakkama ja palli võites suudab selle väga kiiresti ründesse edasi viia. Lisaks muidugi suudab igas mängus teha paar liigutust, mille peale ütled “wow”. Siiski polnud valik Lazzari ja Cancelo vahel lihtne. Lazzari on kindlasti oma meeskonnale mõõdetamatult väärtuslikum ja ilma temata võinuks SPAL olla relegatsiooni tsoonis. Aga Cancelo on lihtsalt nii palju parema tasemega mängumees. Raske südamega ja Lazzari ees vabandades läheb sümboolsesse tiimi Cancelo.

Keskkaitse
Kummalisel kombel andsid tipptiimid tänavu kaitses mõnevõrra tagasi. Kui eelmisel aastal suutis neli tiimi vastased hooajal 30 või vähema värava peal hoida, siis tänavu suutis seda ainult Juventus. Ja sedagi napimast napimalt. Sestap on väga keeruline kedagi selgelt edasi tõsta. Tippmeeskondade kaitseliinid liiga säravad ja vigade vabad just polnud. Kuigi Juventusel oli liiga pidavaim kaitseliin, siis sealt on keeruline kedagi esile tõsta. Bonucci oli üldjoontes pask, Rugani väristav ja Chiellini on jõudnud sinna ikka, kus valib mänge, kus 100% endast andab. Ehk siis peab vaatama mujale.

Kaaslinlaste Torino kaitseliin oli liigahooaja lõpuks üks pidavaimaid ja suur roll oli selles nii Izzol kui ka Nkouloul, kes mõlemad näivad olevat jõudnud oma parimasse mängijaikka ja mänguvormi. Eriti sümpaatse mulje jättis neist esimene, kes jõudis ära teha oma Itaalia koondise debüüdi ja kelle puhul ei välistaks mõne suurema tiimiga liitumist. Oleks riski väärt küll minu silmis. Väga sümpaatse tagasituleku liigasse tegi ka Criscito, kes Genoas nii keskkaitses kui ka vasakkaitses mängides näitas, et taseme poolest võiks ta mängida mõnes Meistrite Liiga kohta soovivas klubis. Mitte relegatsiooniga võitlevas klubis. Aga eks iga mees teeb ise omad valikud ja eks selline südameklubi eelistamine suurklubidele on sümpaatne. Mingid positiivsed mälestused seonduvad ka Atalanta Mancini ja Lazio Acerbiga, kuigi ega neil reaalset võimalust sümboolsesse koosseisu saamiseks pole, sest minu jaoks tõusis esile kolm meest. Milani Romagnoli tegi minu silmis selge sammu edasi. Mees oli järjepidevalt igal pool, möllas ja üritas. Võiks öelda, et Romagnoli on leidnud üles oma sisemise Chiellini ja selliselt mängides on ta juba päris peagi maailma parimate keskkaitsjate seas. Sellest jäi siiski väheks, et kahe valitu sekka saada, sest teist hooaega järjest on kaks parimat keskkaitsjat samad. Napoli Koulibaly on muutunud tangiks, kellest on võimatu mööda minnaja Inter Škriniar näitab järjepidevalt erakordselt külma pead. (möönan, et kui Milan oleks end CLi vedanud, siis visanuks Romagnoli tiimi).

Vasakkaitse
Ega vasakkaitses midagi põnevat rääkida pole, sest peamised kandidaadid on üsna sarnased eelmise aastaga. Tabeli teise poole satsidest meeldis taas Biraghi, kes oli Fiorentinas minu meelest väga silmapaistev. Tipptiimide vasakkaitsjad jätsid üldiselt okei mulje, ei enamat. Kuid siiski olid Juventuse Sandro, Napoli dRui/Ghoulam, Interi Asamoah täiesti viisakad. Ühtegi väga suurt pärli kahjuks polnud, kui jätta kõrvale Roma Kolarov. Serblane oli vast silmapaistvaim Roma kaitsemängija kaitses. Mis ei ütle küll väga palju, sest Roma kaitse oli üldiselt pask. Kuid seda säravam oli mees ründemängus, kus ta lõi suuresti tänu filigraansetele karistuslöökidele kaheksa väravat ja tegi ka muidu aktiivset tööd omal äärel. Kas on võimalik, et mees tegi 32-aastaselt oma parima hooaja? Ei välistaks.

[eika]

Keskpoolkaitse
Kuna keskpoolkaitses ülisäravaid mängijaid esile ei tõusnud, siis läheneme natuke teisiti. Eelmise liigahooaja kaks säravaimat poolkaitsjat olid Juventuse Pjanic ja Napoli Allan, kes tegid tänavu eelmisega võrreldeva hooaja. Niisiis vaatame, kas keegi suutis antud duo koosseisust välja lükata.
* Milinkovic-Savic (Lazio). Serblane oli eelmise aasta sümboolses kooseisus poolkaitse kolmas liige ja valiti tänavu liiga parimaks poolkaitsjaks. Võiks justkui olla väga loogiline valik. Kuid ma ei saa siiani aru, et mille poolest SMS liiga parim poolkaitsja võiks olla. Mängudes on ta märgatavalt vähem silmapaistev ja sisuliselt on ta tagasi andnud igas statistilises mõõtmes ja olukorras, kus Lazio vajanuks liigas meeskonna vedajat kadus serblane pigem ära. Sesmõttes muidugi sümpaatne, et võrdlus Pogbaga pädeb siiani. Kui on meest vaja, siis pole teda kuskil. Aga minu top6 poolkaitsja sekka SMS ei mahu.
* Brozovic (Inter). Tursk on aastaid rääkinud, et Brozovic on geniaalne mängumees ja ma olen aastaid mõelnud, et ma vist olen jalgpalli osas imbetsill, sest ma küll temas midagi ei näe. Pean möönma, et sel aastal jättis Brozovic päris sümpaatse mulje. Nüüd olen rohkem segaduses, et kas olen hakanud jalgpallist paremini aru saama või tegigi horvaat varasematest parema hooaja. Aga olenemata sellest oli ta siiski pigem vaese mehe Pjanic, ei rohkemat.
* Kessie ja Bakayoko (Milan). Nende kahe mehega on mul teine mure. Milani fännid ja mitte-Milani fännid kiidavad, aga minu meelest on mõlemad null-intelligentsiga mängijad. Ei saagi aru, et kas EKRE hea töö on vilja kandnud ja minus on rassist tärganud või ongi mõlemad üsna debiilsed mängumehed. Loodan teist optsiooni.
* Ruiz ja Zielinski (Napoli) võinuks natukene rohkem stabiilsust ja tulemuslikkust näidata ning olnuks tõsised kandidaadid. Aga tänavu jäi natuke puudu. Nagu kogu Napolil muidugi. Kuigi Ruizi korraks oli mustandis algkooseisus sees küll.
* de Rossi (Roma). Ilmselgelt pole tegu reaalse kandidaadiga parimate poolkaitsjate sekka, kuid kui ma hakkasin mõtlema, et mis mul Roma poolkaitsest tänavu positiivselt meelde jäi, siis just DDRi viimase hetke päästmised ja hingega mäng. Ühest küljest näitab ära, et kui nukker oli Roma tänavune keskväli, kuid teisalt näitab ära, et kui suure tahtega ja äge mängija De Rossi oli. Mina jään teda igatahes igatsema.
* Barella (Cagliari). Tofoa suur-suur lemmik, kelle osas minul on probleeme. Vaieldamatult on Barella silmapaistev, töötab 90 minutit täisgaasil ja on igas mängus igal pool. Kuid nii suures ründavas rollis olev mängija peab lõpetama parema saldoga kui üks värav + 3 väravasöötu. Jah, tippmängija potentsiaal on noormehes olemas, kui selle hooaja parimate sekka teda veel ei loeks. Väiketiimides säranutest rääkidest tooks välja pigem...
* de Paul (Udinese). Sarnane mängija Barellaga. Suudab mängida igal pool, teeb tööd, möllab, aga kõigele lisaks suutis tänavu olukordi luua ja skoorida. Kui olnuks natuke parem suurmängudes ja olnuks Udinese tabelis vähegi talutaval kohal, siis olnuks kandidaat küll üheteistkümne sekka.

Kuid üldjoontes jäid Pjanic ja Allan omale kohale ning keegi neid troonilt tõugata ei suutnud. Pjanic on liiga parim mänguehitaja ja Allan on liiga parim lõhkuja. Olid eemisel aastal ja olid ka tänavu.

Ääred ja Ründajad
Ühe nimega on lihtne. Fabio Quagliarella on 36-aastaselt tegemas uskumatut ümbersündi. Varasemas karjääris oli mehe liigahooaja parimaks väravasaldoks 13 väravat kuni ta eelmisel aastal selle numbri suurelt ületas. Toona löödud 19 väravat oli juba sügavat kummardust väärt sooritus, aga sellel hooajal suutis Fabio veel rohkem skoorida. 26 väravat oli 3 rohkem kui järgmisel mehel ja karjääri esimene capocannoniere kujuke on mehel kaminasimsil. Aga see pole veel kõik. Lisaks suutis Quagliarella anda 8 väravasöötu ja sai enda nimele liigahooaja seksikaima värava, kui ta võidumängus Napoli vastu lõi sellise mammu

Kahe järgmise mehe osas mul pole ka kahtlusi. Kuigi Ronaldo 21+8 saldo pole tema skaalal midagi erilist, siis reaalsuses vedas 34-aastane portugallane Juventust järjepidevalt oma seljas. Tänavune Juventus võitis liiga nii suurelt ainult ja ainult tänu sellele, et Ronaldo läbi ussimunni olematu mängupildiga mängudes 3 punkti ära suutis tuua. Seda, et vanameistrid on kõvad tõestas ka 31-aastane Papu Gomez. Argentina veteranmängija oli Atalanta (ründe)mängu vaieldamatu liider. Jah, mehe saldo 7 väravat + 11 söötu pole võrreldav teiste meestega, kuid need numbrid ei näita, kui palju Bergamo meeskonna mäng läbi tema käis, kui palju ruumi tekitas ta pallita liikudes ja kui palju ta kaaslastele olukordi tekitas. Võimas hooaeg temaltki.

Neljanda nimega on juba keerulisem. Mõneti meeldis mulle nii Mertensi kui Miliku mäng, aga teisalt jäi neil mõlemal mingi seletamatu miski ka puudu. Pavoletti võib ära mainida, kui terve maailma ohtlikeim peamängija. Atalanta Ilicic vääriks äramainimist, sest mees tegi vist oma karjääri stabiilseima hooaja, kus polnud mõne kuu pikkust ärakukkumist. Aga reaalsuses võitlevad viimasele kohale Genoa/Milani Piatek ja kolmas Atalanta ründemängija Zapata. Zapata kasuks räägib Atalanta kolmas koht, üks enamlöödud värav, eeltööd kaaslaste väravatele. Zapata vastu räägib, et 23st väravast 14 lõi mees kaheksa mängu jooksul ja suvakotikute vastu. Piateki kasuks räägib Genoa totaalne ärakukkumine peale poolaka lahkumist, mõnevõrra stabiilsem skoorimine peaaegu hooaja lõpuni ja liiga seksikaim väravatähistus. Piateki vastu räägib null väravasöötu ja hooaja kõige ostustavam faasis sisuliselt kuival olemine (viimases 7 mängus 1 värav). Väike, aga samas selge edu Zapatale.

Peatreener
Gasperini. Siin peaks sõnad olema üleliigsed? Kes Atalanta mänge tänavu nägi saab aru ja ega ükski muu treener ei tule isegi korraks kaalumisele.

Ehk siis kokkuvõtvalt Tl;dr Jasperile
________________Cragno
Cancelo___Koulibaly_____Skriniar_____Kolarov
__________Allan__________Pjanic
Gomez___________________________Ronaldo
_________Zapata________Quagliarella
peatreener: Gasperini

[eika]

Zapata väravate nö kuhjumise tekitas see, et mehel läks 10 mängu jala valgeks saamiseks. Aga siis kui kaane maha sai, siis sai selle korralikult maha.

[cannuman]

Vasakkaitse
Ega vasakkaitses midagi põnevat rääkida pole, sest peamised kandidaadid on üsna sarnased eelmise aastaga. Tabeli teise poole satsidest meeldis taas Biraghi, kes oli Fiorentinas minu meelest väga silmapaistev. Tipptiimide vasakkaitsjad jätsid üldiselt okei mulje, ei enamat. Kuid siiski olid Juventuse Sandro, Napoli dRui/Ghoulam, Interi Asamoah täiesti viisakad. Ühtegi väga suurt pärli kahjuks polnud, kui jätta kõrvale Roma Kolarov. Serblane oli vast silmapaistvaim Roma kaitsemängija kaitses. Mis ei ütle küll väga palju, sest Roma kaitse oli üldiselt pask. Kuid seda säravam oli mees ründemängus, kus ta lõi suuresti tänu filigraansetele karistuslöökidele kaheksa väravat ja tegi ka muidu aktiivset tööd omal äärel. Kas on võimalik, et mees tegi 32-aastaselt oma parima hooaja? Ei välistaks.

Minu arvamus Kolaroma kohta. Väravate hulk muidugi muljetavaldav, aga muus osas tugevalt nõrgem kui eelmisel aastal.

[keenjus250]

* Kessie ja Bakayoko (Milan). Nende kahe mehega on mul teine mure. Milani fännid ja mitte-Milani fännid kiidavad, aga minu meelest on mõlemad null-intelligentsiga mängijad. Ei saagi aru, et kas EKRE hea töö on vilja kandnud ja minus on rassist tärganud või ongi mõlemad üsna debiilsed mängumehed. Loodan teist optsiooni.

Kessie kohta - pigem teda ei kiideta kui kiidetakse ja tema väljatoomine kuskil hooaja listides on täiesti põhjendamatu. Bakayoko ja debiilne samas ei nõustu.