btw, kas Soome Vs. Eesti mänguga tegeled sina betsafes?
Eesti koeff et löövad ühe värava @1.94!? :O
Eesti koeff et löövad ühe värava @1.94!? :O
-
-
Huvi pärast küsiks sellist asja, et mis summaga beti saaks lüüa Meistriliigas ütleme näiteks Levadia-Flora mängule esimese panustajana?
Kas need limiidid on erinevad eri mängudel ja kas tohid äkki paljastada, et mis suurusjärgus käivet/panuseid kohaliku liigamängude peale bettitakse tavaliselt?Joga Bonito!!!Kommentaar
-
Need limiidid käivad ikka panustaja järgi, pakun, et nii umbes 10k€ avo viiolile, 2€ max romariole.Kommentaar
-
Puhas PR-värk. Mida rohkem tähelepanu sellega kontor saab, seda parem. Kasum ei ole antud kontekstis esmatähtis. Ja mina isiklikult õppisin nendelt valimistelt väga palju. Meie kontor ei olnud plussis sellega, aga seda ennekõike seepärast, et pakkusime ka kõige rohkem liine.Algselt postitas LaRaBla Vaata postitustKommentaar
-
Rahvusvahelised jalkamängud ei ole minu tegeleda. Vahel harva võin mingeid lisapanuseid Eesti koondisele lisada. Sellega kõik piirdubki.Algselt postitas Navas Vaata postitustKommentaar
-
Konkreetsetest numbritest ma rääkida kahjuks ei saa. See on juba ärisaladus. Ärisaladus on ka klientide arv ja panuste hulk.Algselt postitas 2mSööt3mMööda Vaata postitust
Limiidid erinevad nii liigade kui ka turgude osas. Kõige kõrgemad on tavaliselt 1x2 turul.
Liigade näitel, on kõige suurem limiit Meistriliigal, Esiliigal oluliselt väiksem ja Esiliigast veidi väiksem on Esiliiga B-l.
Esimese panuse saad teha täpselt samasuure, kui seda liigalimiit lubab. Küll aga kasutaja esimene panus, mille suurus ületab teatud summat, satub kohe vastavasse süsteemi ja ananb teadaannet.Kommentaar
-
Kasutajatest räägin ma ühes järgnevas osas, varuge kannatust.Algselt postitas rahvaspordipäev Vaata postitustKommentaar
-
4. Osa
Kaotatud põlvkond
Kallid lugejad, ma luban endale siinkohal veidi teemast kõrvale põigata ning puudutada teemat, mis on mulle elu lõpuni jälje jätnud. See on mu isiklik vimm, võivad paljud öelda, aga mingid asjad vajavad rääkimist ja kui juba vabas vormis hakata kirjutama, siis ei pea ju ainult panustamisest rääkima. Ja pealegi, kes ütleb, et spordil ei ole ühtegi seost panustamisega? See lugu, mis ma räägin on rohkem kui 11 aastat vana ja kindlasti olid siis kõigil rasked ajad ja kindlsati on kõik paremuse poole liikunud. Kuid keda see huvitab? Sellel hetkel (või sellel aastal) kadus kübeke jalgpalliarmastust minust. Paljud asjad said elus selgemaks, nooruslik naiivsus oli haihtunud...
On 27. oktoober ja aasta on 2006. On reedene päev ja õues sajab, ei mis sajab, õues kallab külma hilissügist vihma, mis on pooleldi vist isegi lumi. Aga vahet ei ole. 10. klassi õpilasena lõppesid mul tunnid ära ning sammusin kell 6 õhtul algavale U17 Eesti koondise mängule. Olin tõesti ootuses, sest lisaks sellele, et mulle meeldib jalgpall ja meeldib enda koondist igal võimalusel toetada, mängivad seal ka mu eakaaslased. Needsamad poisid, kelle vastu ma olen mitmed korrad, mitmed aastad mänginud...
Milline fantasitiline algus. Tegelikkust ma ju juba teadsin. Ma ju nägin, keda sinna koondisesse kutsuti ja milline uskumatu fopaa see kõik oli. Aastal 2006 oli 90. sündinud poiste seas 3 väga tugevat võistkonda: Flora, Tammeka ja TJK (ehk Tallinna Jalgpalliklubi, mis baseerus Wismaris ja mille hiljem Legion ära ostis). Hooajal 2006 olid eriti tugevad Tammeka ja TJK ning Flora oli... noh ütleme selgelt kolmas tol hooajal. Loomulikult olid mõned poisid ka sellised, kes mängisid endast vanematega (näiteks Viktor Tolbuzov eluaeg Levadia89 eest mänginud), kuid nad olid pigem erandiks.
Niisiis kui koondise esialgne nimekiri avaldati, olid paljud adekvaatsed inimesed loomulikult hämmingus. TJK-st oli 1 mängija, Tammekast 1 (kellele lisandus hiljem Mait Toom, kuna meie vanuseklassis ei olnud lihtsalt silmapaistvaid väravavahte) ning Florast oli 5 mängijat. Kogu olukorra traagika seisnes selles, et koondisekandidaatide 1. kohtumine määrati 30. augustile. Kas teate, mis sel päeval toimus? TJK ja Tammeka otsustav mäng Tartus. See oli kullamäng, kõik teadsid seda ja selleks see osutuski. Aga ilmselt koondist juhendatavatele inimestele ei läinud see piisavalt korda.
Muide see treeningkogunemine lükati hiljem nii meie kui ka Tammeka palvel edasi, viimasel hetkel... Aga see hämmastab, kuidas koondise treener ja jalgpalliliidu inimesed isegi ei jälginud liigat, kust peaksid tulema need pojad, kes riigiau kaitsma peaksid? Mitu korda tollane U17 treener meie mänge vaatamas käis? 0. Kas ta vaatas vähemalt korra tabelisse? Ma kahtlen selles. Tolle hooaja võitis siis Tammeka. Tammeka 90 poisid said omal ajal Arnold Jädalilt super söödukooli. Ma pole varem ega hiljem (mitte ühelgi turniiril - ka välismaal) näinud, et üks noortetiim on nii söödumängus kinni. Tagantjärgi mõeldes, viis Arnold Jädal Tammekaga läbi tikitaka eksperimendi, mis lõppes minu hinnangul suurepäraselt. Tolles võistkonnas olid publikule tuntumatest nimedest ehk Albert Prosa, Mait Toom, Reio Laabus, Mikk Laas, Siim Tenno, Siim Rinken... 2006. aastal oli nende treeneriks Norbert Hurt. Üldiselt oli kriminaalne, et sellisest võistkonnast omaealiste koondisesse kutsuti 2 (ok, võib-olla 3) mängijat.
Kriminaalne on ka see, mis tehti TJK-ga. Vaatamata Tammeka võidule, oli tugevaim kaitse siiski TJK-l. Keskkaitsjate paar Külm + (ja Härra tagasihoidlikkus) telekavaataja oli raudselt parim liigas. Lisaks oli mõlemal selleks ajaks hooajapikkune kogemus 2. liigas. Üldse meesteliigas mängimine annab noorele jalgpallurile väga palju juurde ja tol hetkel tähendas 2. liiga sisuliselt Esiliiga B oma tasemelt. Aga kedagi sellest keskkaitsjate paarist isegi ei kaalutud koondisesse kordagi. Ilmselt ei sobinud vms. Küll aga sobisid suurepäraselt SC Reali 2 füüsiliselt oluliselt nõrgemat (tol hetkel) poissi. Kas asi võis olla, et nende taga oli Tiiduse-nimeline treener? Ei hakka spekuleerima. Fakt on see, et koondise põhikeskkaitsja paar oli 91 sündinud poisid, kui 90-liiga parim paar ei sobinud. Oh well...
Oli TJK-s veelgi enam andekaid poisse, aga nagu ma aru sain või nagu meile peenelt vihjati, on TJK kvoot 1 mängija. Alguses oli vähemalt seegi hea, et selleks üheks mängijaks osutus Aleksander Savtšenko. Aleksandr oli jumala äge sell, kes mängis TJK-s kaitsva poolkaitsja rolli. Ta oli Aleksandr Dmitrijev nr.2 ja kui Savtšenkot oleks koondisesse kutsutud ja lastud tal normaalselt areneda, oleks meie koondisel ehk rohkem valikut praegu keskpoolkaitsesse. Sorri Antonov Iljuša, aga Savtšenko oli sinust andekam. Savtšenko kahjuks tuli Hispaaniast tagasi Paponov, kes viibis pool aastat Palencia jalgpalli internaatkoolis ja kus temas mingisugust annet ei nähtud (milline üllatus). Ja kohe, kui Paponov tagasi tuli, kadus järsku Savtšenko anne ära ja meie võistkonnast sai ainult Paponov koondisse.
Paponov Maksimist olen ka siin foorumis juba pikemalt rääkinud ja ilmselt te arvate, et ta on mul pinnuks silmas. Võimalik, et ongi. Aga ainult seepärast, et ta on jalgpallis mingeid asju saavutanud ainult tänu oma isa tutvustele. Ta ise oli nimelt Katsevi käe all ENSV ajal mänginud. Hea tutvus. Katsev Joosep on suur nina Jalgpalliliidus. Savtšenko elas kahjuks ainult oma emaga ning ta ema (kuigi võimalusel käis ikka vaatamas) oli kõigest med- tööline ja liiga suuri jalgpallilisi kontakte ei omanud. Milline ebaõnn, milline faking ebaõnn kaotada koondise jaoks superandekas kaitsev poolik, sest et pole tutvusi... Muideks Aleksandr oli jumala eestimeelne tüüp (tervitused Paponovile), kelle ainukeseks miinuseks oli ehk ManU fännamine.
ManU-t fännas ka Martin Klasen, kellega koos, lisaks ka Hardi Vilt ja Jürgen Pallo, me seda õnnetut Eesti Horvaatia mängu vaatasime. Me vaatasime, kuidas Eesti koondis imeb üksteise järel väravaid. 7-1 jäi see mäng. U17 koondise eesmärk oli treeneritel oma pojad sisse nihverdada, et nad võimalusel end näitaksid ja äkki saaks müüa. Ma ei tea, mida nendest Reali poistest sealt loodeti, ainuke, mis nad said oli psühholoogiline trauma. Henrik Ojamaa isetses end ilusti välisakadeemiasse ja ülejäänud olid lihtsalt saamatuse hunnik. See mäng oli lihtsalt üks totaalne pask.
Koju sõites, juba täiesti läbimärjana, formuleerisin ma endale paar põhimõtet või lubadust, või nimetage, kuidas tahate.
1. Kui sa midagi teed või lubad või hakkad tegema, tee pühendunult ja anna endast 100% selleks. Vastasel juhul ära tee.
2. Kui Paponov peaks kunagi A-koondise eest kas või kutsutud olema, lõpetan igasuguse Eesti jalgpalli jälgimise ära. Maksim Paponov on kui sümbol sellest, mis kõik noortejalgpallis valesti on. Õnneks ta oli veel rumalam kui ma arvasin ning langes kokkumängu petturite küüsi.
1. osa: sissejuhatus- kuidas telekavaataja pääses Betsafe?
2. osa: kontrastide maailm
3. osa - mida teeb telekavaataja Betsafe'sKommentaar
-
Kogu aeg on mul väga sarnased mõtted peast läbi käinud. Mõtlen siis just seda mängijatega tegelemist, et kuskil kellegi tuttav saab sisse ja palju andekam vend jääb ukse taha. Okei, mul endal selliseid kogemusi nagu sul ei ole (teadmisi) aga sügaval sisimas saab see minu mõttemaailm hetkel ainult jõudu juurde. Kahju, et selline jama toimub. Head kirjutised!Kommentaar
-
Põnevad lugemised, keep going!
"Ajakirjaniku eelis on see, et tema saab oma arvamuse avaldamise eest raha, tavainimene aga peksa."Kommentaar
-
23.59 Honduras - Austraalia
Austraalia lööb esimesena värava @2,45
Kuigi mul polnud plaan liiga palju panustele keskenduda selle koondisemängude pausi ajal, siiski mängin veidi kaasa.
Niisiis antud mängu puhul on tegu enam-vähem võrdsete võistkonnatega (mängijatevaliku poolest võib Austraaliale edu anda). Jah, Honduras on kodus ja ilmselt omab suuremat vaimset edu selleks mänguks. Aga mingit suuremat sorti eelist ei tohiks olla ja esimest väravat võivad mõlemad lüüa. Järelikult valime Austraalia!Kommentaar
-
Seepärast vist ei tasu nendesse play-offidesse oma nina toppida. Esimese mängu 0-0 sobib enam-vähem kõigile.Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
September/ Oktoober: -8.75
November: -8.15
Kontojääk: 83.10
Hispaania: 0/3
Prantsusmaa: 2/5
Saksamaa: 1/2
Venemaa: 1/3
Holland: 1/1
Inglismaa: 1/1
Eurokarikad: 3/8
Koondised: 4/7Kommentaar
-
Kuna tegu on väga igava perioodiga Euroopa jalgpallis, proovin natuke jätkata oma blogi kirjanduslikku poolt. Enne aga tahaksin ühe tähelepaneku välja tuua:
Jah, selle aasta novembris juhtus siis nii, et mu blogi sai 4 aastat täis ning 200 000 pealeklikkamist. Alles 16. jaanuaril saavutas blogi 100 000. Ehk siis pooled klikid tulid viimase aastaga. Aga noh, eks see blogi oli vahepeal inaktiivne ka pikka aega.
Ma tahaksin tänada kõiki, kes viitsivad lugeda, kaasa mõelda. Eraldi tänan kõiki, kes mu jaburustega kaasa lähevad, need ideed, mida me koos proovime ning seeläbi panustamise alafoorumit mitmekesistame.
Lisaks tahaksin uskuda, et olen läbi oma blogi olnud vähemalt natukenegi kellelegi eeskujuks ning aidanud selle maailmaga valutumalt tutvuda. Hetkeseisuga jätkub blogi kindlasti hooaja lõpuni. Mis MM-järgne aeg toob, öelda veel ei oska.Kommentaar
-
5. Osa
Kuidas sünnib koefitsient?
Vabandan ette ja taha, et eelmises osas veidi endale kõrvale hüpata lubasin. Teisalt seda hakkab juhtuma, sest nii mõnedki jalgpallilised kogemused on kavas kirja panna. Neid õnneks ei ole liiga palju, seega väga tihti seda ei näe.
Aga asume siis ilmselt kõige põnevama küsimuse juurde. Kuidas tekivad need numbrid, millega kasutajate oletatavat võitu läbi korrutatakse.
Igal esmaspäeval, ja olgu selleks asukohaks minu kodudiivan või kontorilaud, planeerin ma ette nädala. Kõik sündmused, mille koefitsientide eest vastutama pean. Mul ei ole selleks mingit eraldi ägedat programmi, vaid iga päev pop-upivad meeldetuletused kalendris. Niisiis täna pop-uppis teade, et Venemaal on käsipalliliiga lahing. Sisuliselt on see täna mu ainuke mäng. Teemegi siis selle näitel.
a) lebo variant
Keegi on koefitsiendi minu eest juba ära teinud. Mida see tähendab? Hommikul mängule asudes ma avastan, et keegi (Vene käsipalli puhul tormab Marathonbet) on see koefitsiendi juba välja kalkuleerinud ning mul puudub eriline arvamus selle mängu kohta. Ehk siis mul pole ei siseinfot, minu nägemus mängule ühtib juba üleslaetud koefitsientiga. Ma lähen safe teed pidi ja ühtin turuga. Edasi on vaja vaid jälgida koefitsientide võimalikku muutust ning vajadusel korrigeerida.
Siinkohal muide tasub väga tähelepanelik olla, kuna teatud bookiedel on aegajalt harjumuseks välja panna idiootseid liine minimaalsete limiitidega ja seejärel kopeerivaid konkurente sellega karistada.
b) poollebo variant
Keegi on koefitsiendi ära teinud, kuid mingitel põhjustel ma pole sellega üldse või osaliselt nõus. Nüüd on vaja vaid aru saada, kui kindel ma enda arvamuses olen. Kui oma olen 100% kindel, siis ma hoian oma koefitsienti erinevana turust kuni mänguni ning luban surewinneritel (surewinner - mängijad, kes elatuvad arbitraažist) hullata. Kui ma pigem arvan, et nii ei juhtu, siis hoian end veidi kõrgemal/madalamal turust ning jälgin liikumisi. Vene käsipalliliigaga on seda raskem teha, aga Eesti spordis on suur hulk kasutajaid, kes on väga heaks lakmusepaberiks. On juhtumeid, kus ma lähen üldse kõigi vastu (seda siiski harva).
Ehk siis antud stsenaariumi puhul, kui ma arvan, et kodumeeskond on suurem favoriit, siis tõstan AH liine ning alandan kodumeeskonna võidukoefi...
c) töövariant - kõige põnevam
Mitte kellelgi ei ole koefitsienti väljas ja ma pean turgu avama. Mõningate sündmuste puhul ma võingi jääda ainukeseks, siiski üldiselt tullakse enamike spordialadega järgi.
Nullist väljatöötatud koefitsiendi retsept:
a) oma arvamus, intuitsioon
b) statistika, võistkondade vorm (seejuures on abiks paar programmi, mis ei ole tegelikult midagi erilist, lihtsalt on kasutajasõbralikumad kui mingid Soccerway-d jne).
c) Siseinfo ehk teine arvamus
d) Aimdus, kuhupoole panused liikuma hakkavad. Näiteks ütlen teile ühe "suure" saladuse välja, aga inimeste psühholoogia on niiviisi välja arenenud, et overisse usutakse palju enam ning panustatakse.
Seejuures, kui ma koefitsiente nullist arvutan, isis mina lähtun ikkagi tõenäosusest, mitte numbritest. Ehk siis mitu mängu minu hinnangul lõppeb kahe meeskonna vahel over2,5 tulemusega.
Kui need punktid enam-vähem läbi käin, siis sisenen turule koefitsientidega. Tegelikult mulle väga meeldib olla turul esimesena ja vaadata, kas teised ka kaasa lähevad. Kunagi oli üks keiss, mida ChelseaFC ka tähele pani, et me läksime turule koefitsiendiga 1.88, ülejäänud kontorid tulid hiljem välja 1.33-ga ja siis me vähendasime. Tegelikult tol hetkel ma küll hindasin neid koefitsiente, aga ei jätnud ülejäänud kolleegidele sellest ühtegi märku ega sõna ning sellisel juhul korrigeeriti (kuna ma olin offline) automaatselt turuväärtusele.
Lõpetuseks (ilmselt päris segasele jutule) lisan vaid, et loomulikult on mu arvutused viidud miinimumini. Üldiselt töötan programmis, mis kalkuleerib mulle ülejäänud koefitsiente, kui ühed juba sisestatud ning arvestab sisse juba margini (margin- see osa, mida kontor endale omistab igalt panuselt). Aga sedasorti seadmed on igas kihlveokontoris, selles pole kahtlustki...
1. osa: sissejuhatus- kuidas telekavaataja pääses Betsafe?
2. osa: kontrastide maailm
3. osa - mida teeb telekavaataja Betsafe's
4. osa - kaotatud põlvkondKommentaar
-
Kui palju neid automaaatselt kalkuleeritud ülejäänud koefe veel manuaalselt korrigeeritakse?Algselt postitas telekavaataja Vaata postitustKommentaar
Kommentaar