Premium liiga 2015

[pallimees]

ma olen ka samal arvamusel, et meistriks võiks pidada kõiki mängijaid, kes on vähemasti korra ikkagi väljakul käinud. Piirata see mingi kindla arvuga ei oleks õige. Pingil olijate kohta võib muidugi arutada, kuid ka nemad on protokollis olnuna mängus osalenud. Kas nemad ka ise ennast sedasi medaliomanikuks peavad on iseasi. ESBL'i ja sport24 ei tasuks kindlasti aluseks võtta.

[kesa]

Meistriks võiks jah pidada kõiki, kes vähemalt korra väljakule pääsenud aga kindlasti mitte mängijaid, kes on enne hooaja lõppu klubist lahkunud või välja laenatud.
Samuti võiks meistriks pidada duublisse registreeritud mängijaid, kes on esindusmeeskonna eest väljakule pääsenud.

Nt. võiks eeskujuks võtta Rootsi jalkaliidu poolt paika pandud kord, kus Vaikla ei saa Rootsi meistriks tulla, sest ta pole hooajal kordagi väljakule pääsenud, samas pingil on olnud 10 korda. Vaikla tuleks aga Rootsi meistriks kui ta mingi ime läbi viimases otsustavas mängus väljakule lastakse.

[kesa]

Mille poolest see rohkem meister on, kes poole hooaja pealt liitub, kui see, kes poole hooaja pealt lahkub? Eriti kui see lahkuja veel korralikult paugutas, nagu Post omal ajal? Ning liituja mängis ühe mängu, vahetusest? Oskad millegagi põhjendada seda anomaaliat? See on veel eraldi teema, et mõni mängija saab siis 2 erinevat karva medalit. :P

Tegelikult tõesti, Inglismaal on alates 2012/13 hooajast kriteeriumiks 5 liigamängu (enne oli 10). Mourinho kutsus spetsiaalselt hooaja keskel Chelseast Wolfsburgi müüdud aga enne üleminekut Chelsea eest 14 korda platsile pääsenud Andre Schürrle Chelsea PL hooaja viimaseks mänguks kohale, et üle anda talle tiitlimedal.

Selle loogika järgi saaks, enne Paidesse laenule saatmist Flora eest 14 mängu kirja saanud, Luigend Paide hooaja viimases liigamängus Flora vastu mängu lõpuvile kõlades koos teiste florakatega rõõmutantsu vihtuda

UEFA reeglite järgi ei saa Champions League ega Europa League meistrimedalit mängija, kes pole väljakule üheski mängus pääsenud.
Barcelona mängija Vermaelen pidi 2015 a.-l medali tagastama, kuna ei saanud üheski CL mängus väljakule.

Saksamaal loetakse meistriteks mängijad, kes on hooaja lõpus klubi koosseisus ja saanud Bundesligas klubi eest kirja vähemalt ühe mängu, samuti duublisse regatud mängijad, kes vähemalt korra Bundesligas väljakule pääsenud.

[willane]

hooaja lõpus peab ikka klubi nimekirjas olema. ja väljakul vähemalt korra käima. ei pea ju kõiki 30 medalit välja jagama. see pole eesmärk omaette.
kui ma mäletan õigesti, siis Junolainen sai Levadias kulla 1 mängu lisaminutil vahetuse eest?

[chac]

pareiko "lahkumismängu" järgselt hakkasin nagu mõtlema, kes üldse rüütliaegsestest ässadest-väljamaalt kojunaasjatest nagu sel hooajal posittivse mulje on jätnud?
purje võib vist ainsana plusspoolele kanda. kes tõesti andis meeskonnale midagi juurde.
miinustest pareiko (ei olnud ju eelmise aasta smiško'st parem, vist?), kink, saag, subbotin. artjunin?
lindpere'lt vist ka oodati palju enamat? rähnid ahjuperad voskod šisovid jms üldse pildilt kadunud.
kruglov - vist nii ja naa? dmitriev -?
vunk jääb ka ilmselt plussi, tassis pärnu ikka väga konkreetsest väljalangejast meistriliigasse tagasi.

[gd77]

Kams on hea olnud. Jääger oli ka.

[dareth]

Kams on hea olnud. Jääger oli ka.

+luts

[Tofoa]

Kes väljamaalt kojunaasjatest sel hooajal positiivse mulje on jätnud?

Hea küsimus. Minu hinnangul:

Positiivsed:
1. Kams - tiitlivõitja kapten, millest me räägime?
2. Luts - paljud kandsid mehe aasta tagasi sisuliselt maha. Sel aastal täielikult ümber sündinud.
3. Purje - kogu liiga üks parimaid mängumehi koos eelnimetatud meestega.
4. Vunk - Pärnu LMi parim mees, tõenäoliselt kogu liiga üks parimaid keskväljasõdureid.
5. Jääger - Mänginuks terve hooaja Floras, olnuks ilmselt liiga parim kaitsja. Aga kuna mees on selgelt kõrgemast kvaliteedist, siis pääses uuesti välismaale.
6. Tamm - Aastaid välismaal kadunud Tamm leidis end sel hooajal uuesti ning mängis end vähemalt koduliigas asjalike ründajate hulka. Kahjuks hooaja teine pool Floras nii edukas pole olnud.

Neutraalsed:
1. Kruglov - tegi korraliku hooaja. Mitte enam nii hea, kui eelmisel aastal, kuid siiski kvaliteetne mängumees.
2. Lindpere - ilmselt mehelt oodati vähe enam, kuid siiski on mees liigale värvi ja glamuuri juurde andmas.
3. Pareiko - ilma viimase insidendita olnuks ehk isegi positiivses nimekirjas. Taandareng on mehe puhul märgatav, kuid Meistriliiga jaoks siiski väärt kindamees.

Negatiivsed:
1. Saag - minul ei olnud mehe suhtes absoluutselt mingeid ootusi, kuid Kristalit ja Levadiat vedas mees totaalselt alt.
2. Kink - suurte ootustega mees Levadiasse naasis, kuid reaalsuses leiab end pigem pingilt kui platsilt.
3. Subbotin - paar aastat tagasi Meistriliigas lammutanud mängumehest on alles vaid vari. Samas usun, et korralik hooaja ettevalmistusperiood Levadias toob mehe tõelise taseme järgmisel hooajal taas välja.
4. Artjunin - sama nagu Subbotin.

Rääkides meestest, kes tegelikult juba ka eelmisel hooajal Eestis mängisid, siis:
Dmitrijev on jätkuvalt tasemel. Minu arvates liiga kolme-nelja parima poolkaitsja hulgas. Šišov on juba mõnda aega Eestis, kuid tema üleminek Sillamäele on kindlasti üks aasta õnnetumaid. Ei ole mehel enam mitte mingisugust taset. Rähni taandareng on samuti korraliku hooga käinud. Ei ole absoluutselt imekspandav, et Flora ekskoondislase välja praakis. Ahjupera ja Voskoboinikov oleks tõenäoliselt Meistriliigas väga asjalikud ründajad kui vigastustont neid ei kimbutaks nõnda palju. Ilmselt mõlema mehe kõrgliigakarjäär saab käimasoleva hooajaga ka läbi.

Unustasin kellegi?

[Nahkpea]

Üldiselt Tofoaga meeste hindamisel nõus, aga Vunki ma nüüd päris liiga parimaks keskväljasõduriks ka ei peaks. Samas pole ma muidugi ka kõiki Pärnu mänge näinud.

[gd77]

Üldiselt Tofoaga meeste hindamisel nõus, aga Vunki ma nüüd päris liiga parimaks keskväljasõduriks ka ei peaks. Samas pole ma muidugi ka kõiki Pärnu mänge näinud.

Keda pead siis?

[Nahkpea]

Keda pead siis?

Hea küsimus, peaks kohe mõtlema.

Kui nüüd mõelda, siis ma pole kindel, et see hooaeg nii eredalt eristuvat keskväljamängijat üldse on olnud.

[gd77]

Hea küsimus, peaks kohe mõtlema.

Kui nüüd mõelda, siis ma pole kindel, et see hooaeg nii eredalt eristuvat keskväljamängijat üldse on olnud.

Jah, selle tõttu küsisingi - pole mullegi keegi klassikaline keskpoolik silma jäänud. Ründavatest mõned kutid ikka säravad - Sappinen ja Wakui näiteks. Ei tea täpselt kui ründav või kaitsev või vahepeal ta on, aga äkki Andre Frolov?

[Nahkpea]

Jah, selle tõttu küsisingi - pole mullegi keegi klassikaline keskpoolik silma jäänud. Ründavatest mõned kutid ikka säravad - Sappinen ja Wakui näiteks. Ei tea täpselt kui ründav või kaitsev või vahepeal ta on, aga äkki Andre Frolov?

Sappinen läheb sel aastal tõenäoliselt puhtal kujul ründajate kategooriasse. Eks see ülejäänud seltskond on suhteliselt maitseasi, pärnakatele meeldib Vunk, kaljukatele Wakui, florakatele kes-iganes, kasvõi Frolov ja teistele keegi teine.

Eelmine aasta oli ses osas lihtsam, minu silmis, vähemalt lõhkuvate keskpoolikute osas. Ses vallas oli Reginald üsna ülekaakult liiga parim, aga see aasta misiganes põhjustel andis järele.

[vincent]

Paneks ka mingi eepose kirja. Täielikult subjektiivne.

Väravavahtidest oli selgelt parim Toom. Ei meenu ühtegi tõeliselt halba mängu, tegelikult isegi hoobilt ei meenu ühtegi ränka eksimust. Äärmiselt stabiilne hooaeg. Kindlalt teisel kohal või isegi Toomiga konkureerimas oleks Lavrentjev, kui ta ei oleks väga karvastel hetkedel paari väga lapsikut kala sisse lasknud. Selles mõttes tal vedas roppu moodi, et iga kord, kui ta pingile tõsteti ja Igonen üle võttis, sai too kohe vigastada. Muidu oleks ilmselt märksa rohkem mänge saanud kõrvalt vaadata.

Noortest jättis mulle isiklikult Tamme Pärnus päris hea mulje, samuti tegelikult Viljandis Nõmm. Viimane oli veidi ebastabiilsem, ilusate esituste hulka tuli ka mitu korralikku kärna. Aga nii noor mees, las õpib, ja meeskonnasisese konkurendi suutis auti mängida, plusspunkt selle eest. Starodubtsev, Teleš, Smiško näitasid seda, mida eeldada võis. Transil on hooaja viimastes kusjuures Matrossov üllatavalt head mängu näidanud, seega pakuks, et jätkatakse ukrainlaseta.

Negatiivset – Pareiko hooaeg ei olnud tegelikult nii läbinisti kehv, nagu võiks tunduda, samas mänge allpool tema tegelikku taset tuli ikka päris palju sisse. Põhiprobleemi osas on viimastel päevadel kõikvõimalikud ristlõiked ja ruutpesitsianalüüsid ära tehtud, lisada polegi midagi. Vv lihtsalt ei saa olla meeskonna kõige närvilisem lüli, kogu lugu.

Niinepuu oli kokkuvõttes päris okei, kuigi meeskonnas konkurents puudus. Kütt ja Pechter – meh, ei midagi imelist, ei midagi otseselt halba. Pigem imes kaitseliin vilinal kui et seal midagi vv taha jäi. Keegi peab kahjuks siiski flopp ka olema ja tänavu oli selleks Vabrit – Vessenbergi keha, kuid ilma skillita.

Keskkaitsjatest tõstaks positiivselt esile viis-kuus nime. Esmalt Kalimullin ja ka nt portaali eelvalikust üldse välja jäänud Avilov, väga tõhusalt töötav paar. Jääger oleks tõsine kandidaat liiga üleüldse parima mängija tiitlile, kui poleks lahkunud. Baranov üllatavalt hea ka pärast kogenud partnerita jäämist, suvistest jamadest tuli välja pealtnäha veel enesekindlamana. Tehnika poolest keskkaitsjatest liiga parim.

Levadia õnnestuja oli Rahmanov, kõrvalt käis igasugu mehi läbi, kõik kokkuvõttes keskpärased. Tšeminava jäi klubi väga niru hooaja valguses tagaplaanile, aga klass hakkas sel hooajal lõpuks paistma. Dudarev seal kõrval ei vedanud välja. Pigem kiita kui laita võib tegelikult ka Nesterovskit. Bärengrub ja Jorge – sinna kolmanda koha peale võib nendega mängida, tiitlile kahjuks enam mitte.

Pettumuste nimekirja võib alustada Pürgiga – kui saaks näiteks võtta Järvalt killukese egost vähemaks ja anda talle… Palatult ja Tutkilt oodanuks veidi kindlamaid esitusi, Paidel ja Transil jõudis keskel igasugu mehi mängida, Jahhimovitšist loodetud tegijat ei olnud. Tulevikus oli Posti kamraadidel viisakalt öeldes «kogemuste omandamise hooaeg». Tammekal kärises väga palju ürituse pealt iga hinna eest palliga mängida, positiivsemat äramärkimist vääriks kaitsjatest hooaja teise poole tõttu ehk vaid Paju.

Millega jõuabki äärekaitsjate juurde. Paremal vaieldamatu number üks Kams, meeskonna hing, kohati ebareaalsena tunduva töövõimega. Teiseks Mööl, füüsis on kõva ja erinevalt nii mõnestki konkurendist kehamängu ei karda, aga midagi jääb veel justkui puudu, et samm edasi teha.

Isiklikult kahju, et Berggren ei saanud täit aastat mängida, esimeses pooles jättis oma enesekindlusega küll ülimalt sümpaatse mulje. Noortest võtaks veel kiita Lilanderi esimest hooaega sel tasemel, tubli oli. Sarapuu tõuseb iseenesest hästi, aga vajab rohkem eneseusku, kohati liiga arglik. Tamberg, Cinikas, Volodin – kõigilt korralik «neli pluss» hooaeg, tegid oma ära. Laitinen suutis end mängida potentsiaalselt liiga ühest suuremast flopist (Juuso, no johhhhhaidii!!!) täiesti talutavaks kaitsjaks, samas uuel aastal näeks sellel kohal parema meelega Ojamaad arenemas.

Vasakkaitse on vist küll kogu liiga peale kõige kvaliteetsemalt mehitatud positsioon. Selge esinumber Pikk, kellele Kallaste tänavu alla jäi – mitte tingimata oskuste, vaid mängutuju poolest, mitugi esitust läks täiega lappama. Pikk lasi seevastu väga profilt hooaja algusest lõpuni. Sealt edasi on Elhi, Jürgenson ja Sidorenkov, oma klubi jaoks ülikindlad mehed kõik kolm, aga sammuke jääb kahest esimesest puudu. Elhi peab rünnakul kõvasti juurde panema, üks värav ja üks sööt on 32 mängu teinud mehe kohta ilmselgelt liiga vähe. Kahelt viimaselt mõistagi mingit arenguhüpet raske veel näha. Otsest feilijat nagu ei olnudki, kui jätta kõrvale mõned Pärnu hädakatsetused sel positsioonil. (edit: Galpin ununes)

Lõhkuvad poolkaitsjad Dmitrijev ja Reginald tegid oma tööd hästi, kuigi viimane ei olnud nii hea kui mullu. Vungi osas tahaks sarnaselt paljudele teistele miskipärast esimese hooga Tofoale vastu vaielda, aga rahulikult mõeldes tõepoolest – keda temast ettepoole tõsta? Roll meeskonna mängu arenemises oli silmnähtav. Hooaja ühe suurema universaalina tooks esile veel muide Kaljumäe, kes olude sunnil mängis igasugustel kohtadel nii kaitseliinis kui ka poolikus, aga sai alati hakkama.

Negatiivset: Sillamäe üritused Tjapkinist midagi vormida ei kipu ikka vilja kandma, Infonet lootis kindlasti Aidaralt enamat. Paljukirutud Topici osas kasutaks kuldlauset ajast, kui üks lugupeetud Eesti ekskoondislane kunagi Soomes testimas käis ja sealne peatreener pärast ajalehes resümeeris, et no kyllä selvästi kyseessä on pelimies, mutta mies oli aivan paskassa kunnossa.

Kui ründavamaid mehi vaadata, siis Sappinen viis pluss. Ratnikovilt võttis Ugarovi kontrate stiil mängurõõmu ära ja hoopis Silitš tõusis silmapaistvamaks, Transis tegi Zils kokkuvõttes igati korraliku hooaja. Wakuil oli häid ja halbu päevi üsna võrdselt, sama käib tegelikult Lindpere kohta. Antonovilt olude sunnil tema kohta keskpärane hooaeg, Kruglov ei ole lihtsalt keskpoolik. Peetson võis hooaja passiivsevõitu teise poolega oma koha Mutsole kaotada, kui veel uuel aastal Raudsepp ka tagasi tuleb. Mutso muidugi superleid. Tammekal tegi Miller üsnagi korraliku hooaja, Tulevik ootas ilmselt sama Maarilt, aga vigastuse järel vajus aasta teine pool täiesti ära.

Ääred. Hooaja parima mängija peaks vist tegelikult valima võitjameeskonnast, aga minu jaoks on see mees Luts. Saliste ja Gussev ilmselged esiletõusjad, tervest peast oli ka Alliku tähtis lüli. Tulevikus oli Ilvese sugust kogenud meest hea vaadata oma oskusi suht maksimaalselt ära kasutamas, puhas kaptenimaterjal. Sama võib Varendi kohta öelda. Tammekas tõusis Koskor hooaja teise poolega kenasti pildile, põhikonkurent Rääbis on ehe Ronaldo ühes sellega, et kui välja tuleb, on staar, kui ei, sõimavad kõik alustades omadest. Teisalt mulle meeldib, kui mõni vend reaalselt ette ka võtab, neid halle hiirekesi on niigi piisavalt.

Lati alt läbi – Infonet ootas kindlasti enamat Mašitševilt, Sillamäe omakorda Toometilt. Russo tuli suvel võimsa pauguga, aga mida lõpupoole, seda harvemaks head esitused jäid. Elhussieny kiitmisest ei saa isiklikult aru, äärel/alumise ründajana mängivalt mehelt ootaks ikka väravaid või sööte ka natuke. Puhas rollimängija, mitte midagi enamat. Täielik pettumus oli Škinjov, samas hooaja üks ägedamaid üllatajaid 18-aastane Sinjavski, kes elus esimest korda MLi mängu põhis alustades lõikas umbes kolmandal minutil Levadia vastu kohe äärelt sisse ja pani hirmsa litri põiklatti. Ei olnud juhus, selgus hiljem, väga mõnusalt ja julgelt mängis kogu selle pooliku hooaja, mis anti.

Negatiivse poole pealt veel Levadia tagasitulijad, no comments. Kalju noored – Listmanni on kõvasti tambitud kui KTM-reegli kohatäitjat, mulle samas meeldis. Kaldma ja Järva näitasid ka üht-teist lubavat, viimane muidugi peab suhtumist kõvasti muutma, sest ei ole eriti normaalne 18-aastasel mängijal hakata kahe väravasöödu pealt väljavahetamise järel lihtsalt heast peast Tompat perse saatma platsi ääres. Põrujaid veel – Hajdari. Mängida kutt nagu mõistab, ise hirmsasti püüab ka, aga tulemus on täiesti mööda. Tundub mees otsekui Football Managerist, kus punktisumma poolest tiptop oskuste kogum kahjuks ei anna platsil pärismängijat kokku.

Ründajate osas puhas vanameistrite aasta, kuigi Purjet on kindlasti veel ülekohtune sinna kategooriasse liigitada. Raiskab toorelt palju, aga klassi on kõvasti, üks väheseid mehi liigas, kes endale ise võimalused suudab tekitada. Teever lõi väga paljudes mängudes, samas hooaja lõpus, kui kõige rohkem vajati… Head aastat siiski ei varjuta. Slava – kui vähegi viitsib, on tegija. Superpuude, paremat liigas ei ole kellelgi. Vana tõde, et kui sul on mees, kes ära lööb, on tagumise otsa heitluses trumbid sinu käes. Ka Neemelo suutis oma rolli väga hästi täita, sama teinud Laurits oli selgelt parim «kuues mees».

Kvassovi analoogia on captain obviousi varasalvest ehk vaese mehe Kabajev, selle erinevusega, et seekord tabeli teisel poolel puuri täis peksmine ei viinud kuskile. Pärnakatel kadus Kirss suve järel ootamatult täiesti pildilt, alates juuli lõpust mitte ainsatki väravat. Rättel ei suutnud võimalust kasutada, Tamm Florasse ei klappinud ja Tulevikus veedetud aja osas märgiks ära, et üheksast väravast viis tulid kahe mänguga Paide vastu. Tõsi, klassi poolest tõusis muidugi selles satsis esile, aga kas see nüüd oli tema headus või…

Infonet, võta üks ja viska teist. Kozlovs sai siiski enamvähem numbrid kirja, samas kui Ivanov saabus Usbekistanist pmtslt otse mängimast ja teatas siis järsku, et pole vormis, arusaamatu. Esimene liigavärav eelviimases voorus, selge pettumus. Väliselt kõvasti mehemaks muutunud Golovljov ei suutnud ka esiliiga supervormi ja mulluse igati korraliku debüüthooaja pealt hämmastaval kombel kõrgliigas tänavu mitte midagi korda saata. Ehk siis uuel aastal. Ja last but not least, Saag pakkus ilmselt ülekaalukalt halvima hooaja, mida üks parimas mängumehe eas Eestisse naasnud ekskoondislane üldse kunagi siinmail on teinud.

[vincent]

Ja kokkuvõtteks. Üllatajad-esiletõusjad:

• Luts
• Sappinen
• Toom
• Saliste
• Mutso
• Sinjavski
• Lilander
• Berggren
• Miller
• edit: algselt ununenud Listmann ka teenitult siia

Ebaõnnesõdurid:

• Prosa
• Jevdokimov
• Voskoboinikov
• Lepistu
• Lipin
• Igonen
• Raudsepp
• Ahjupera

Põrujad:

• Galpin. Mängida üleliia ei osanud, aga see-eest oli suhtumine kehv.
• Dacosta. Hooaja ägedaim üleminek.
• Kimbaloula. Viripill par excellence.
• Saag. Õudukas, aga mitte just päris selles mõttes nagu fääridele.
• Pecha. Palju raha mitte millegi eest.
• Rättel. Sai võimaluse tagasi pildile tulla, ei kasutanud.
• Leliuga, Miceika. Kas ir kodėl?
• Škinjov. Burdakov arvas kevadel pärast poisi käiku HSV juurde, et nüüd nägi ja sai aru, mida peab tegema, et tippu jõuda. Ilmselt käis tegelikult vaid van der Vaartilt autogrammi küsimas.
• Paur. Kadunud.
• Hajdari. Pärisjalgpall ei ole naigi akadeemia.
• Kase. Minuteid Viljandis 1271, väravaid null.

(Viimase kategooria special mention: Dubõkin. Tont.)