Ojamaa ja koondisest üldiselt
Põhimõtteliselt kiirust on, millega loob ärevust vastaste kaitsjates, aga hetkel pole Rüütli suutnud teda meie mänguplaanis parimalt ära kasutada/teised koondislased ei taju biiti - kui mees läheb äärelt kaitsjatest mööda, siis peaks keegi värava alla ka liikuma, pall ise ei teleporteeru väravasse, muidu jookseb mees lihtsalt tühja ja ilma asjata väsitab ennast (nagu nägime eelmises mängus, aga samas mees näitas kõigile, et tal on kiirust ja tehnikat). Seepärast ma arvan, et kindlasti tasub proovida 2 kiiret ründajat - Ojamaa ja Zenjov (või nt Anier).
Rüütli on aga uskumatult sitt vahetuste tegija, vb omamoodi vanakooli mees - st et ta paneb ründesse pigem pikemaid mehi (Ahjupera), mis absoluutselt tulu ei too (vähemasti siis kui vastasmeeskonnas on kogenud kaitsjad. kuigi isegi fääridest karjakasvatajate vastu ei toonud see tulu). Niiet nahhui seda Ahjupera meil koondises vaja on, see et ta klubi eest väravaid lööb ei tähenda et ta meie koondisele midagi juurde annab. Hea näide on ka Kink, kui ta Ungaris väravaid kõmmutas, siis koondise eest ei suutnud ühtegi lüüa; Levadias mängides lõi koondise eest 4 väravat, peale Ungariskäiku 3 väravat... Ungaris õppis ta aint isetsema, kuna sealne liiga oli lihtsalt piisavalt sitt et seal andis üksi väravaid taguda. Kink saagu oma enesekindlus tagasi ja otsigu omale normaalne klubi, kuigi praegu on ta isegi seal teisejärguline mängija. Kahtlen et Ahjupera midagi meie koondisele kasulikku juurde on õppinud, mina kasutaksin teda ainult sõprusmängudes või väga nõrkade vastaste vastu.
Võiduks (antud vastase vastu on ka viik hea tulemus) on vaja:
1)enda mäng vastse mängust lähtuvalt üles ehitada, kuna ka vastsed on ka näinud meie mängu videoid ja teavad mida oodata. Alati on hea kui suudetakse millegagi üllatada ja Ojamaa ning Zenjov seda suudavad.
2)terve mäng täiega panna, ja mitte sekunditki mänguaega anda neile, kes seda väärt pole. Õnneks ei ole sõprusmäng ja Rüütlil pole üle 3 vahetuse. Siiski tuletan Rüütlile meelde, et kõikide vahetuste ära kasutamine pole kohustuslik ja iga mäng pole vaja testida ja jalgratast leiutada.
3)võimalused ära lüüa, kuna jalgpallis võidab see kes lööb rohkem väravaid, mitte see kes on kõige tugevam/pikem/kiirem.
4)kaitses kõva hoida (nagu Sõber ütleb). Päris tihti sünnivad vastaste väravad individuaalsetest eksimustest. Siin on raske treenerit või meeskonda süüdistada, aga kui meil satub kõik hästi minema, siis on ka võimalus hea tulemus koju tuua.
Vassiljev - meie koondise ENDINE? raudvara, kas probleemiks võib olla motivatsiooni puudumine, sai ta ju näiteks oma hiilgeajal kõikvõimalikud autasud juba kätte (mis on meie riigis üleüldine probleem, mu meelest võiks karjääri lõpus autasustada, siis on vähemalt teada mida ta korda saatis, mitte mida ta veel tulevikus korda võib saata) Või on mängupraktikast puudu, või lihtsalt oskas Rüütli ta talendi raisku lasta. Või lihtsalt ei soovi mees enam kandvat rolli täita. Peatreener peab olema selline, kes võtab alati mängijatest maksimumi, mitte ei anna neile vabad käed, pigistagu nad kasvõi sidruniks. Tulen jälle selle teema juurde et anyway on meil uut treenerit vaja, üks inimene ei saa kuni surmani seal istuda, tehku ta üks hooaeg suurt ajalugu või mitte, järgmise sita hooaja järel lastakse lahti (või varem nagu mujal maailmas). Ka midagi rubriiki "ainult Eestis" on eluaegne Tallinna linnapea, eluaegne jalgpalliliidu president, eluaegne jalkakoondise peatreener jne.
Rohkem ei viitsi seletada. Kui üle pingutasin, siis ainult selleks et inimestele paremini point kohale jõuaks ja kui teemast kõrvale kaldusin, siis mitte meelega. </minu 2 senti>
Ahjaa lisaks veel seda, et meie suurim saavutus play-offi jõudmine sai teoks vaid läbi kauglöökide ja õnne. Kui meil neid poleks olnud, siis me poleks sinna jõudnud. Seepärast tekkis ka mõnel inimesel vale arusaam, et meil on nüüd mingi maailma tasemel koondis ja igast asendist võime vastaseid võita. Play-offis toodi mõned targemad maa peale tagasi, teised jäid ainult kohtunikku süüdistama. Kuigi tegelikult ei olnudki meie koondise koht EM-il, arvestades et arvatavasti oleksime seal täiega tappa saanud (vastasteks Hispaania, Itaalia ja Horvaatia). Iseenesest on EM-ilegi jõudmine saavutus, aga loodetavasti jõuame me sinna siis kui me seda tõesti väärime ning seal häbisse ei jää. (Lätil see nt õnnestus, aga soomlased pole meiegi saavutuseni jõudnud).
Niiet järgmine valikgrupp uue treeneriga (rohkem meeskondi kui 2012. aastal) võib tulla edukam, äkki vastased taaskord ei oska meie kauglööke oodata. Ja uus põlvkond on heas vanuses (Ojamaa, Zenjov, Reintam, Morozov, Teniste ja ehk isegi Klavan veel tasemel, ja mõni väravavaht lööb taas laineid.) Kahju on aga sellest et legendaarsed vennad nagu Poom, Reim, Zelinski, Oper, Piiroja, Pareiko erinevatel põhjustel koondisega EM-ile ei jõudnud.
Pohlak oleks võinud Brasiilia asemel korraliku välistreeneri palgata (või noori arendada), tema aga tegi teoks oma unistuse ning sellega kaasnes ka pooltele fännidele (k.a. minule) tünga tegemine. Kunagi ta lubas ka Argentiina siia kohale vedada, loodame et seda ei juhtu. Pohlak võib ju heade kavatsustega ja aus mees olla, aga see ei tähenda, et kõik mis ta teeb on kuld. Mees 100 ametiga kõike ka ei jõua. Muutust on meie jalgpallimaailma vaja!
Algselt postitas martn26
Vaata postitust
Nagu ütles Läti koondise peatreener "Mäng oli enam-vähem, probleeme tekitas vaid see suur kiilakas noormees äärel, ei tea kes ta oligi?" 
Rüütli on aga uskumatult sitt vahetuste tegija, vb omamoodi vanakooli mees - st et ta paneb ründesse pigem pikemaid mehi (Ahjupera), mis absoluutselt tulu ei too (vähemasti siis kui vastasmeeskonnas on kogenud kaitsjad. kuigi isegi fääridest karjakasvatajate vastu ei toonud see tulu). Niiet nahhui seda Ahjupera meil koondises vaja on, see et ta klubi eest väravaid lööb ei tähenda et ta meie koondisele midagi juurde annab. Hea näide on ka Kink, kui ta Ungaris väravaid kõmmutas, siis koondise eest ei suutnud ühtegi lüüa; Levadias mängides lõi koondise eest 4 väravat, peale Ungariskäiku 3 väravat... Ungaris õppis ta aint isetsema, kuna sealne liiga oli lihtsalt piisavalt sitt et seal andis üksi väravaid taguda. Kink saagu oma enesekindlus tagasi ja otsigu omale normaalne klubi, kuigi praegu on ta isegi seal teisejärguline mängija. Kahtlen et Ahjupera midagi meie koondisele kasulikku juurde on õppinud, mina kasutaksin teda ainult sõprusmängudes või väga nõrkade vastaste vastu.
Võiduks (antud vastase vastu on ka viik hea tulemus) on vaja:
1)enda mäng vastse mängust lähtuvalt üles ehitada, kuna ka vastsed on ka näinud meie mängu videoid ja teavad mida oodata. Alati on hea kui suudetakse millegagi üllatada ja Ojamaa ning Zenjov seda suudavad.
2)terve mäng täiega panna, ja mitte sekunditki mänguaega anda neile, kes seda väärt pole. Õnneks ei ole sõprusmäng ja Rüütlil pole üle 3 vahetuse. Siiski tuletan Rüütlile meelde, et kõikide vahetuste ära kasutamine pole kohustuslik ja iga mäng pole vaja testida ja jalgratast leiutada.
3)võimalused ära lüüa, kuna jalgpallis võidab see kes lööb rohkem väravaid, mitte see kes on kõige tugevam/pikem/kiirem.
4)kaitses kõva hoida (nagu Sõber ütleb). Päris tihti sünnivad vastaste väravad individuaalsetest eksimustest. Siin on raske treenerit või meeskonda süüdistada, aga kui meil satub kõik hästi minema, siis on ka võimalus hea tulemus koju tuua.
Vassiljev - meie koondise ENDINE? raudvara, kas probleemiks võib olla motivatsiooni puudumine, sai ta ju näiteks oma hiilgeajal kõikvõimalikud autasud juba kätte (mis on meie riigis üleüldine probleem, mu meelest võiks karjääri lõpus autasustada, siis on vähemalt teada mida ta korda saatis, mitte mida ta veel tulevikus korda võib saata) Või on mängupraktikast puudu, või lihtsalt oskas Rüütli ta talendi raisku lasta. Või lihtsalt ei soovi mees enam kandvat rolli täita. Peatreener peab olema selline, kes võtab alati mängijatest maksimumi, mitte ei anna neile vabad käed, pigistagu nad kasvõi sidruniks. Tulen jälle selle teema juurde et anyway on meil uut treenerit vaja, üks inimene ei saa kuni surmani seal istuda, tehku ta üks hooaeg suurt ajalugu või mitte, järgmise sita hooaja järel lastakse lahti (või varem nagu mujal maailmas). Ka midagi rubriiki "ainult Eestis" on eluaegne Tallinna linnapea, eluaegne jalgpalliliidu president, eluaegne jalkakoondise peatreener jne.
Rohkem ei viitsi seletada. Kui üle pingutasin, siis ainult selleks et inimestele paremini point kohale jõuaks ja kui teemast kõrvale kaldusin, siis mitte meelega. </minu 2 senti>
Ahjaa lisaks veel seda, et meie suurim saavutus play-offi jõudmine sai teoks vaid läbi kauglöökide ja õnne. Kui meil neid poleks olnud, siis me poleks sinna jõudnud. Seepärast tekkis ka mõnel inimesel vale arusaam, et meil on nüüd mingi maailma tasemel koondis ja igast asendist võime vastaseid võita. Play-offis toodi mõned targemad maa peale tagasi, teised jäid ainult kohtunikku süüdistama. Kuigi tegelikult ei olnudki meie koondise koht EM-il, arvestades et arvatavasti oleksime seal täiega tappa saanud (vastasteks Hispaania, Itaalia ja Horvaatia). Iseenesest on EM-ilegi jõudmine saavutus, aga loodetavasti jõuame me sinna siis kui me seda tõesti väärime ning seal häbisse ei jää. (Lätil see nt õnnestus, aga soomlased pole meiegi saavutuseni jõudnud).
Niiet järgmine valikgrupp uue treeneriga (rohkem meeskondi kui 2012. aastal) võib tulla edukam, äkki vastased taaskord ei oska meie kauglööke oodata. Ja uus põlvkond on heas vanuses (Ojamaa, Zenjov, Reintam, Morozov, Teniste ja ehk isegi Klavan veel tasemel, ja mõni väravavaht lööb taas laineid.) Kahju on aga sellest et legendaarsed vennad nagu Poom, Reim, Zelinski, Oper, Piiroja, Pareiko erinevatel põhjustel koondisega EM-ile ei jõudnud.
Pohlak oleks võinud Brasiilia asemel korraliku välistreeneri palgata (või noori arendada), tema aga tegi teoks oma unistuse ning sellega kaasnes ka pooltele fännidele (k.a. minule) tünga tegemine. Kunagi ta lubas ka Argentiina siia kohale vedada, loodame et seda ei juhtu. Pohlak võib ju heade kavatsustega ja aus mees olla, aga see ei tähenda, et kõik mis ta teeb on kuld. Mees 100 ametiga kõike ka ei jõua. Muutust on meie jalgpallimaailma vaja!
Kommentaar