EM 2020 C-valikgrupp

[Kasper]

Ja siis lopetuseks, et see valiktsükkel läheme grupi kolmandale mängima Võibolla tõesti on tegelikult olnud jutt ühteauku aga isiklikult ma ei màleta, et mõni treener oleks poolaastat ennem turniiri algust püssipõõsasse visanud.

Tõele au andes pole varem ka sellist gruppi olnud ju, kus esimesest kahest potist tulevad kaks sellist koondist. Oleks sealt tulnud mingi Poola ja Tšehhi või Rootsi, oleks tõenäoliselt vähe julgemad oldud oma sõnavõttudes.

Praegu oldi kommentaare jagades kaine meelega.

"Loomulikult võime hüüda välja, et lähme igat mängu võitma ja tahame edasipääsu, aga realistlik eesmärk on olla Valgevenest ja Põhja-Iirimaast eespool. See on see, mille nimel me alguses hakkame mängima. See ei tähenda, et me Hollandi ja Saksamaa vastu lähme punkte ära andma, aga arvan, et ei ole mõtet välja hüüda, et lähme teist kohta püüdma. See on naiivne.

Eks Holland ja Saksamaa on sarnased. Peame oma mängijate hetkevormi täpselt teadma, et kuidas neile vastu hakata. Kodumängus on kõik võimalik. Seda on Eesti ka enne näidanud, et Hollandilt on punkte võetud."

[dareth]

Ja siis lopetuseks, et see valiktsükkel läheme grupi kolmandale mängima Võibolla tõesti on tegelikult olnud jutt ühteauku aga isiklikult ma ei màleta, et mõni treener oleks poolaastat ennem turniiri algust püssipõõsasse visanud.

aitäh, sa oled oma seisukoha juba mitu korda selgeks teinud siin

Oeh. Toon siis Reimilt ka näited. See on sama jutt. Kõik mängueelsed jutud on pea alati suures plaanis samad - need on täis viisakusi, austust ja tõdemust, et endast antakse parim.

Enne oma esimest mängu Kreekaga kodus:
Enne võõrsil Belgiaga:
Enne kodumängu Horvaatiaga:
Enne kodumängu Belgiaga:
Enne kodumängu Bosniaga:
Enne kodumängu Marokoga:
Enne kodumängu Ungariga:
Enne võõrsilmängu Ungariga:

Enne võõrsilmängu Kreekaga:

Ja siis lopetuseks, et see valiktsükkel läheme grupi kolmandale mängima Võibolla tõesti on tegelikult olnud jutt ühteauku aga isiklikult ma ei màleta, et mõni treener oleks poolaastat ennem turniiri algust püssipõõsasse visanud.

[Kasper]

Oeh. Toon siis Reimilt ka näited. See on sama jutt. Kõik mängueelsed jutud on pea alati suures plaanis samad - need on täis viisakusi, austust ja tõdemust, et endast antakse parim.

Enne oma esimest mängu Kreekaga kodus:

"Peame olema valmis ja hästi hakkama saada. Neil on ka nõrku kohti, kus on võimalik nõelata. Kaitses peame mängima kompaktselt ja panustama ka rünnakule."

Enne võõrsil Belgiaga:

"Loomulikult teame, et võõrsil mängides peab kaitse korras olema, aga kindel on see, et kui jääme ainult kaitsesse, ei ole kerge siit punkte röövida."

"On mõtteid ja ideid, mida oleme proovinud ja harjutanud, et olla ise ohtlikud, aga homme näeb, kui tugevad me oleme. Meie eesmärk on palli vallates väravat lüüa - on mõtteid, kuidas oma rünnakut ehitada ja neid käike leida."

"Muidugi tuleb väga raske mäng meie jaoks. Loodan, et ka Belgia jaoks - teen kõik, et see oleks raske ka kodumeeskonna jaoks. Belgia koondises on hiljuti toimunud muudatusi. Viimase paari mänguga on võtmemängijaid vigastustega välja langenud ja on uusi mängijaid, kes on stiililt teistsugused. Kvalifikatsiooni algus ei olnud meie poolt väga hea ja peame järgmistes mängudes väga hästi esinema, et tulla tagasi võitlusesse [edasipääsu nimel]."

Enne kodumängu Horvaatiaga:

"Kindlasti on see üks võimalus proovida, kuidas me suudame sellise tugeva vastase vastu mängida."

Enne kodumängu Belgiaga:

"Ma ei saa garanteerida mingisugust tulemust, aga me teeme kõik selleks, et taga oleks ilus ümmargune null ja ees rohkem kui null. Kuidas see õnnestub, näeb pärast mängu."

Enne kodumängu Bosniaga:

"Peame oma mängule mõtlema ja oma motivatsiooniga peavad nad ise tegelema. See on aasta viimane kodumäng. Tahame vääriliselt oma toetajad tänada. Kuidas vastane mängima tuleb, mis olukorras, sellele me isegi ei mõtle."

Enne kodumängu Marokoga:

"Me ei alahinda kedagi ja lähme maksimumi püüdma, aga homne mäng lähtub kindlasti korralikust kaitsest ja siis oma võimaluste leidmisest."

Enne kodumängu Ungariga:

"Oleme kolm kohtumist kaotanud ja pole väravaid löönud - see on suurim probleem. Kui sa ei löö väravaid, ei saa mänge võita. Meie suurim väljakutse on efektiivsem olla. Kui suudame oma latti tõsta, on võimalik punkte teenida."

Enne võõrsilmängu Ungariga:

"Lõime [Tallinnas] palju rohkem võimalusi ja skoorisime. Me peame valmistuma nüüd veelgi rohkem - mitte tõsisemalt, aga tegema vähem vigu kaitses, sest kolm väravat sisse lasta pole ühegi tiimi jaoks hea. Alustame sellest.

Loomulikult on see väga tähtis mäng meie jaoks, aga me teadsime seda juba enne turniiri algust, et see grupp ja iga mäng on meie jaoks raske. Arvan, et on hea, et oleme endiselt mängus. Kõik sõltub meie homsest tulemusest, kas jääme ellu või on meie koht tase madalamal.

Peame siin mängus püsima. 0:0 jätaks mingisuguse võimaluse viimases voorus, aga väga õhkõrna. Peame üritama väravaid lüüa. See annab märku, milliseks mäng võib kujuneda."

Enne võõrsilmängu Kreekaga:

"Kindlasti on meie soov seda viimast mängu sellisel tasemel mängida väga väärikalt ja anda kõva lahing. Väljakule lähme plaani ja mõtetega, kuidas seda mängu võita."

[$$$]

Minu arust ka Kasper pigem tõestas mida mehhakas püüab öelda.

Meeletu romantism on sellest Rüütli perioodist.

Lihtsalt mingeid tsitaate tollest ajast.

Enne võõrsilmängu Itaaliaga:
Enne võõrsilmängu Sloveeniaga:
Enne kodumängu Serbiaga:
Enne võõrsilmängu Serbiaga:
Enne kodumängu Itaaliaga:

Ja veel varasemast.

Enne kodumängu Belgiaga, mille võitsime:

Enne kodumängu Bosniaga:

Ehk siis Eesti treenereid on alati iseloomustanud reaalsustaju. Muidugi tahetakse võita, sellepärast ju jalkat mängitaksegi, keegi ei lähe kaotama, aga meedias ei ole mõtet narri ka mängida.

On ju selgelt positiivsem. Eriti need ennem Itaaliat ja Sloveeniat ja Serbiat.
Vaatasin pullipärast mis Rüütli ennem Hollandi viimast mängu arvas.
"Üritan vältida olukorda, kus mehed ei saa enda avada. Pean andma neil võimalusi, mitte neid takistama. Avantüürile ei lähe, aga väike kiusatus on, tahaks anda meestele võimaluse olla loov. Amsterdamis tulid väravad osalt individuaalsete eksimuste pealt, eks püüame neid vältida ja ise ka natuke teravamad olla."
Samuti selgelt positiivne. Lisaks enne turniiri ei väitnud Rüütli, et mängime neljanda kohapeale.

[telekavaataja]

[Kasper]

Rüütli ei teatanud selle peale, et me lähme neljanda kohapeale mängima.

Meeletu romantism on sellest Rüütli perioodist.

Lihtsalt mingeid tsitaate tollest ajast.

Enne võõrsilmängu Itaaliaga:

"Kui juhuslikult peaks see mäng viiki jääma, siis oleks see meie jaoks väike võit ja nende jaoks igal juhul suur kaotus."

Enne võõrsilmängu Sloveeniaga:

"Sloveenia surub meid tõenäoliselt meie jaoks harjumuspärasesse rolli. Keegi ei vaata enne mängu tabelisse ning läheme oma mängu mängima. See on profijalgpallurite jaoks tavapärane olukord - väljakul tuleb endast kõik anda."

Enne kodumängu Serbiaga:

"Praegu pole mõtet tabeliseisule mõelda - see ei muuda midagi."

Enne võõrsilmängu Serbiaga:

"Artistlikkuse poolest hindan Itaaliat kõrgemalt, aga Serbia on väga võimas ja mingil hetkel võid seal teerulli alla jääda."

Enne kodumängu Itaaliaga:

"Olen kindel, et tuleb väga raske mäng ja kõik peavad andma endast kõik, mis sees on, ja ka sellest ei pruugi piisata punkti võtmiseks."

Ja veel varasemast.

Enne kodumängu Belgiaga, mille võitsime:

Mida fännidele öelda? Vähemalt niipalju saame lubada neile, et magama nad seal tribüüni peal ei jää. Kas resultaat sinna taha tuleb, ei saa me garanteerida, eriti mängus Belgia vastu, aga me teeme kõik selle nimel. Kas on kellelgi põhjust öelda, et peame kindlasti Belgiat võitma? Muidu oleme käkerdised? Kes nii arvab, see võib minu poolest ka koju jääda. Tulge nautige mängu ja otsige sellest positiivset!"

"Peame olema valmis alla neelama kõik, mida sunnitakse alla neelama, ja püüdma kogu aeg edasi vaadata," lisas ta kodumängude väravapõuast rääkides. "Banaalne väljend, aga see on sport, see on jalgpall ja nii see elu käib. Kord oled üleval, kord all, kord või sees ja kord mitte. Võtke kas või Argentina ja küsige siis Maradona käest, kui masendunud tema on."

Enne kodumängu Bosniaga:

"Meie tasemel peaks pigem vist palli minema peksma ja koopaid kaevama."
"Ma arvan, et selle meeskonna vastu on viik hea tulemus ja võit väga hea."

Ehk siis Eesti treenereid on alati iseloomustanud reaalsustaju. Muidugi tahetakse võita, sellepärast ju jalkat mängitaksegi, keegi ei lähe kaotama, aga meedias ei ole mõtet narri ka mängida.

Praktika on näidanud, et meie koondise suurimad võidud siin Serbia, Sloveenia,Uruguay,Horvaatia üle ning tugevad tulemused kodus Itaalia-Hollandi ja kasvõi viimane mäng Kreeka vastu, siis kui me ennast ise ülesse ei küta meeletult ja ei looda ei tea mida ning koondis saab rahulikult teha enda asja ja truud fännid kaasa elada. Sellised meeletud ülessekütmised ja must win mängud, kus pinge on peal on kulmineerunud viikidega San Marinodele ja Gibraltaritele ja kaotustega Fääri Saartele.

Point on selles, et ehk meie koondist ei olegi mõtet hakata meeletult Rocky muusika saatel üles kütma, vaid tasa ja targu reaalsusega harjutada ning siis tehakse ka parimad etteasted.

Mingit üleskütmist polegi vaja. Pigem ei tasuks ennem püssinurka visata kui aeg käes pole. Tol hetkel kui me peaaegu onnestunud valiksarja tegime. Miks me oleks pidanud Itaaliast, Serbiast, Sloveeniast ehk isegi Pöhja Iirimaast parem olema. Paberil kindlasti mitte. Rüütli ei teatanud selle peale, et me lähme neljanda kohapeale mängima.

Keegi töi veel tegelikult ühe pointi välja. Kui treener jne. juba avalikult edasipääsu mahamatab ja jutujärgi seda väga puudma ei lahegi. Siis Eesti inimene motleb kah, et kui niikuinii midagi ei tule, mis ma sinna statale ikka ronin. Ja jargmine aasta vaatame 2-3k inimesega jalgpalli ja sügamekukalt miks nii.

[Nasfal]

+1 Noole jutule. Latt seatakse juba eos madalale.
Väga tabavalt ütles selle parimat andma kohta. Küll olümpia kontekstis aga selle võib samahästi jalgpalli ülekanda. Kas on üldse mingit muud võimalust valiksarja minna mängima, kui mitte parimat andma. Pigem tuleks võtta selline hoiak, et me läheme ennast ületama.

Praktika on näidanud, et meie koondise suurimad võidud siin Serbia, Sloveenia,Uruguay,Horvaatia üle ning tugevad tulemused kodus Itaalia-Hollandi ja kasvõi viimane mäng Kreeka vastu, siis kui me ennast ise ülesse ei küta meeletult ja ei looda ei tea mida ning koondis saab rahulikult teha enda asja ja truud fännid kaasa elada. Sellised meeletud ülessekütmised ja must win mängud, kus pinge on peal on kulmineerunud viikidega San Marinodele ja Gibraltaritele ja kaotustega Fääri Saartele.

Point on selles, et ehk meie koondist ei olegi mõtet hakata meeletult Rocky muusika saatel üles kütma, vaid tasa ja targu reaalsusega harjutada ning siis tehakse ka parimad etteasted.

Publiku huvi tekitamiseks võiks enne mänge meediale küll vähe positiivsemates toonides intervjuud anda.

Tasub üle korrata ka Erki Noole kuldsed sõnad: http://sport.delfi.ee/archive/om-stu...ma?id=81188321

+1 Noole jutule. Latt seatakse juba eos madalale.
Väga tabavalt ütles selle parimat andma kohta. Küll olümpia kontekstis aga selle võib samahästi jalgpalli ülekanda. Kas on üldse mingit muud võimalust valiksarja minna mängima, kui mitte parimat andma. Pigem tuleks võtta selline hoiak, et me läheme ennast ületama.

[Wingback]

Absoluutselt, aitab sellest "olge rahul ja valmis kaotuseks, sest meie oleme ju väiksemad". Fuck this shit! Kas Islandi suhtumine oli/on selline?
Milleks siis üldse tippsporti järjepidevalt teha? Raha pärast?

[dnb]

Publiku huvi tekitamiseks võiks enne mänge meediale küll vähe positiivsemates toonides intervjuud anda.

Tasub üle korrata ka Erki Noole kuldsed sõnad: http://sport.delfi.ee/archive/om-stu...ma?id=81188321

Minagi kuulasin eile Spordireporterit ja kui kuulsin, et osad jalgpallifännid panevad pahaks, et Reim ei lubanudki suurte sõnadega kahe hulka pääseda, siis imestasin, kes need küll on. Tulin siia foorumisse ja, üllatus, üllatus, ikka samad valveklounid. Uskumatu, et inimesed tõsimeeli arvavad, et kui treener hoiab avalikkuse ees rahulikku joont, siis järelikult ta ei tahagi edasi pääseda, küllap räägib ka riietusruumis, et ah, mängime lihtsalt mängu ära jne.

Kloun oled sa ise. Sobite Tofoaga hästi kokku. Ei imestaks kui te kooseluseaduse valguses leivad ühtekappi lükkaksite. Minge olge edasi sellised nagu te olete ja ma olen edasi selline nagu ma olen.

Kuidas ma nüüd seda seletan.
Okei alustan siis endast. Kui ma pidin võistlema sportlasega kellel oli võrreldes minuga nt. 5 või 10 korda rohkem võistlusi ja mingeid nö. nimekamate võistluste tiitleid. Või raskem turniir, siis treener mulle küll ei ütelnud, et kuule võita NIIKUINII pole võimalik. Et oled tubli kui ennast esimeses raundis nokki ei lase luua. Tegelesin küll individuaalspordiga aga sellegi poolest. Sellise mentaliteediga kus ennem matsi/turniiri treener annab juba alla ei hakka me kunagi kuskile jõudma. Ei mäleta küll, et Rüütli oleks ennem mängu või valiksarja öelnud vsjo, kolmas või ulihealkorral viik on meie lagi.


Sama nagu tatina naabrehoovi poistega kakeldes kui neid tuleb 10 asemel 20. Siis tostad kaed üles ja paned kadjama? Ei pane ju. Võitled ikka igahinna eest. Kasvõi kahe või kolme eest.

Isegi kui Reim tegelikult usub ja loodab edasipääsu. Võiks ju seda kuskilt natuke välja ka näidata. Või see on see eestlaslik tagasihoidlikus. Et jumala eest ei luba nüüd midagi mis paberipeal tundub ebaloomulik.
Pärast veel keegi naerab või näitab näpuga. Oh seda häbi siis. No andke andeks. Sellise tagasihoidlikusega on üldse võimalik vutti mängida?

Selliselt talitades peaks enamvähem 98% mängudest treener juba paarpäeva ennem ära ütlema, et kui me siit viigi saame või sisse ei lase lüüa, oleme sigahästi teinud. Sest paberipeal on meist enamus tiimid paremad.

Minuarust suured asjad maailmas ongi aluse saanud meeletust usust ja tahtmisest ja sellenimel pingutamisest. Reim oleks võinud selle ka kokku võtta niiviisi. Et on raske aga läheme püüdma edasipääsu. Kodus on healpäeval võimalus kõigiga kui võrdnevõrdselt mängida ja väljas tuleb lihtsalt verininast väljas pingutada ja siis sügisel vaatame kus me oleme.

Mis veel mõnuvälja toi, et mangijad ei lähe kaotama. Aga treeneri suhtumine üldjuhul kandub edasi ka mängumeestele.

Aga olge rõõmsad ja igaettevõtmine või raskus mis teil ettetuleb. Tõstke kohe käed üles ja öelge, et ma ei saa sellega hakkama. See paistab teie mentaliteet olevat. Kindlasti jõuate megakaugele niiviisi.

E: Mis ma veel tahtsin lisada. Kui mul oleks koondise fännina sama mentaliteet, et see valiksari saame jälle niikuinii põske. Siis ilmselt ma ei käiks jalgpalli või üldse sporti vaatamas. Reaalselt ma saan muidugi aru , et võimalus on õhkõrn, isegi väiksem veel. Aga niikaua kui on kasvõi 0,000000000000001% võimalust. Ma ei lase küll käsi alla ja ütle, et me lähme healjuhul kolmandat kohta püüdma. See pole ju spordimehe hing.

[Gallacher]

Minagi kuulasin eile Spordireporterit ja kui kuulsin, et osad jalgpallifännid panevad pahaks, et Reim ei lubanudki suurte sõnadega kahe hulka pääseda, siis imestasin, kes need küll on. Tulin siia foorumisse ja, üllatus, üllatus, ikka samad valveklounid. Uskumatu, et inimesed tõsimeeli arvavad, et kui treener hoiab avalikkuse ees rahulikku joont, siis järelikult ta ei tahagi edasi pääseda, küllap räägib ka riietusruumis, et ah, mängime lihtsalt mängu ära jne.