Gibraltar - Eesti (26.03.2019 @Victoria Stadium, Gibraltar)

[vaikiv mees]

Mille eest?

https://soccernet.ee/artikkel/vassiljevi-karistuslook-andis-eestile-gibraltaril-voidu

Kristjan Remmelkoor: 7. minutil andis Vihmann ebaõnnestunud tagasisöödu ja Aksalu jooksis kastist väljaspool vastaste ründajale sisse. Aksalu sai kollase, kuigi publik tahtis punast.

[orbitaaljaam]

No tegelikult oli selline väga 50/50, et joppas. Teisel poolajal suutis veel ühe brainfart väljajooksu teha.

[fcfloraforever]

https://soccernet.ee/artikkel/vassil...raltaril-voidu

Kristjan Remmelkoor: 7. minutil andis Vihmann ebaõnnestunud tagasisöödu ja Aksalu jooksis kastist väljaspool vastaste ründajale sisse. Aksalu sai kollase, kuigi publik tahtis punast.

Ründaja lükkas palli külje joone suunas ehk väravast eemale. Kollane igati korrektne otsus.

[nonoh]

Kõik ju teavad, et see oleks pidanud tegelikult viik olema.

Sa vist vihjad sellele suluseisu väravale, mis tegelikult polnud suluseis ja kohtunik eksis.

Samas, sarnaselt eksis kohtunik esimese poolaja alguses, kus gibraltari mees virutas ilmselgelt Roosnupule(?) kastis küünarnukiga molli. Selge penaltikoht, aga sama joonekohtunik ei näinud. Nii et... oleks-poleks-toleks.

[MNa]

No võtan siis mängu kokku siin kui lubate. Tulemus okei, mäng pasavõitu.

[Sambaz]

Pohlakul telefoninumber veel alles?

[MNa]

Kui Rüütli toodaks nostalgia vaimus tagasi(mida muidugi ei juhtu), siis pakun, et lühiajaline mõju oleks positiivne(Vassiljevid ja muud vanurid veel rivis kes sellest emotsionaalselt võidaks vb), aga pikemas perspektiivis oleks lüke leebelt öeldes kasutu.

Pigem anda Reimile aega tsükli lõpuni ja siis teha otsuseid. Vb leiabki välismaalt miski laheda treeneri kes positiivset jalkat harrastab?

[Tofoa]

Kui Rüütli toodaks nostalgia vaimus tagasi(mida muidugi ei juhtu), siis pakun, et lühiajaline mõju oleks positiivne(Vassiljevid ja muud vanurid veel rivis kes sellest emotsionaalselt võidaks vb), aga pikemas perspektiivis oleks lüke leebelt öeldes kasutu.

Pigem anda Reimile aega tsükli lõpuni ja siis teha otsuseid. Vb leiabki välismaalt miski laheda treeneri kes positiivset jalkat harrastab?

Ma usun, et see on päris selge, et Rüütli kolmandat perioodi ei tule. Reim saab kindlasti selle valiktsükli lõpuni puldis olla. Küllap siis otsustatakse õunte pealt, mis saab edasi.

Ehk teisisõnu - see sama värk, mis sa kirja panid - võid selle peale mürki ka võtta.

[Nasfal]

Meil neid endiseid koondislasi, kellel võiks olla midagi pakkuda on ju veel. Oliver Konsa, Voskoboinikov või Šišov on vaid mõned näited, et ehk ei tasuks liiga pingsalt ühte treenerisse kinni jääda.

[Thugie]

Oliver Konsaga ainult see probleem, et eestis pole arvatavasti piisavas koguses kokaiini et tema lepingu nõudmisi täita.
Nali naljaks.

Reimi koondis mängib ju täpselt samamoodi nagu ta ise koondises mängis. Söödan vasakule, söödan paremale, söödan tagasi, ja ette ainult silmad kinni palvetades kui enam rohkem tagasi mängida ei kannata. Safe and forever safe. Väga kahju et me gibraltarit ebaõiglaselt võitsime, sest nüüd peab ta end diego simeoneks kes ka ju ainult 1-0 võidab.

Koondislaste pealt kommenteeriks ainult Tamme ja Metsa. Tõeliselt kohutavad kaitsjad ja absoluutselt ei saa aru kuidas nad niipaljusid inimesi on ära suutnud petta, et lepingud hollandis/poolas/rootsis/norras teenida. Nende tüüpidega ei hoiaks ka Shapovalovi/Neemelo vastu nulli (15a/37a,kiire,aeglane,tugev, nõrk etc)

Mida varem aru saadaks et nad ei ole head kaitsjad seda parem.
Tõsiselt loodan et miski muutub, aga hetkel ei näe mitte kuskilt selles grupis punkte tulemas.

[Mehhanisaator]

Üritades emotsioonid kõrvale jätta, proovin välja tuua mõned enese mõtted mis ja miks on Meie A-koondise seisukord selline nagu ta on.

Alustame mängijatest. Järvela ja nii mõne teisegi arvates on meie hetke probleemid just mängumeestes. Või siis nende mitte olemises. Täpsemalt siis ebapiisav tase mängimaks jalgpalli rahvusvahelisel tasemel. Mis minuarvates on täiesti meelevaldne väide. Miks?
On klubid meeste nimede taga samal tasemel. Saavad mehed enamvähem sarnaselt mänguaega nagu alati. Kes mängib koguaeg, kes nii ja naa, ning alati on meil koosseisus mehi kelle praktika platsil on pehmelt öeldes puudulik. Pea alati on ka kodusest vutiliigast mõni mees. Oli seda nii ennem Rüütlit. Tema ajal, kui ka hiljem.
Jah, olen nõus sellega, et osad mängijad on oma tippvanusest möödas ja ei suuda näidata levelit mis oli nt. too aasta kui Eesti play-offis mängis. Aga samas on tulnud mõned uued. Ning vanad kes alles, pole kindlasti kukkunud piltlikult Serbia tasemelt Gibraltari tasemele. Jah, olen ka nõus, et nii mõnelgi mehel pole head momentumit mille pealt tulla tegema. Tuletaks meelde siin juures Sisovi ja muid tegelasi.
Ons meil kunagi olnud situatsioon kus koondisesse kuuluvad mehed on kõik välisliigadest, saavad koguaeg mänguaega ja on suutnud 2 aastast vigastustest hoiduda? Ei ole ja ilmselt tänu meie väiksusele ei ole seda ka kunagi tulemas. Kuigi tõsi on, et on hetkel koondises kutte kes sinna kuuluma ei peaks. Kuigi see ei ole minuarust isegi peamine põhjus madalseisus. Aga need kes ei tohiks olla paneks kahte rühma.
Esiteks osad vanemad kelle tase on läbi aastate stabiilselt sitt olnud ning kellelt arengut näha on võimatu.( Anier, Zenjov, Artjom Dmitrijev jne.) Teiseks nooremad kes on näidanud stabiilselt sitta taset aga kes võiks kuuluda koosseisu kui nad teevad sammu välismaale ja tõstavad taset või juba olles välismaal tõstavad taset (Liivak, Vihmann, Sapi(kuigi temajaoks on ilmselt ka hetkeline koondise taktika vale), Lepistu jne.). Nimetatute asemel just nendest samadest U-tiimidest tuua noori(päris noori, mitte Eesti noori ehk kuni 26aastased) põhisatsi vanadega matchima. Vaadates juba järgmisesse või ülejärgmisesse valiktsüklisse. Sest on ju siililegi selge, et olemasolevad meid kuhugi turniirile ei vii, peale Balti oma. Miks mitte anda võimalust, kogemust ja mingisugust arusaama maailma tasemest mis neid on ootamas aastakese paari pärast. Midagi hullemat ei juhtu kui, et mõne 1 või 2-0 asemel saame 3 4-0 kaotuse. Mis hetkeseisu vaadates ei oma erilist tähtsust.

Teine põhjus ja palju olulisem on siiski see kaabel mis seal varumeeste pingi otsa peal ripub.
Miks? Esiteks kui ma rääkisin mängijatest siis treeneri ülesanne on panna tähele, kes kuidas mängib, kus juurde pannud, kus järgi andnud. Sellest johtuvalt teha taktika(sobitada taktikasse), kutsuda ja panna keegi kuskile mängima.
Veel mis on silma jäänud. Kas keegi saab aru meie mängu vaadates kuidas peaks värav tulema ? Mina kahjuks ei saa. Kunagi nagu omaarust sain. Enam mitte. Mina näen meie taktikat selles, et lükkame risti taga paarsöötu(mida osad mehed ei suuda ilma surveta ka täpselt anda) ja siis kütame plönni ette, ning loodame, et keegi individuaalselt sähvatab. Mis on jällegi pikasplaanis täiesti mitte jätkusuutlik ettevõtmine.
Kaitsev osa nagu pealevaadates tundub isegi mingilmääral arusaadav. Seda muidugi seniks kuni toimub rivis seismine. Sel hetkel kui tuleb survet teha meeskondlikult või vahetada meeest vms. Siis tekib peata olek ja vastastele head võimalused. Lisaks standard olukorrad. Kus tihti jääb silma, kuidas peale palli esmast klaarimist on mehed kaitses täiesti kaootiliselt, üldjuhul puntras. Andes jällegi vastastele häid situatsioone. See kõik on treeneri töö teha selgeks kuidas ja miks ja millal peavad mehed kuskile liikuma. See tuleb teha selgeks ka arusaadavalt.
Jõudes nüüd konkreetsemalt treeneriteni. Siis meil tuleb endale tunnistada, et see ei toimi. On küll romantiline ja nostalgiline ja tore kui Opi, Poom ja Reim seal figureerivad aga see ei toimi. Muidugi ma pole kindel kes taktikalise plaani kokku paneb. Eeldan, et Reim koos Kivisillaga. Ja nüüd jõudes Kivisillani siis treenripinik puhtaks lüües tuleks ka talle käsi pihku lüüa, tänada ja saata tegema midagi uut. On ta seisnud koondisejuures nagu pühalehm, kellest jääb mulje kui kivisseraiutud nimest kes on aegadest aegadeni Eesti koondise abitreeneri rollis.
Lisaks veel treenerite kohapealt. Ma ei kujuta ette mida garderoobis räägitakse. Aga kui mehed tulevad välja nägudega nagu oleks just Prinsi käest tundaega sõimata saanud ja sunnitööle saadetud siis pole see ka päris õige. Ehk motiveeriv osa on nullilähedane ja lõppeks kandub ka Reimi jutt, et peame kaitsma ja kannatama ja konkurendid on kohutavalt tugevamaks läinud ja meil on raske üle mängijatele mis paneb ka kuskil sisimas tundma ja tunnetama, et kurat äkki me olemegi nii pasad. Treener on ju tark ja juht ja tema teab. Mis nt. Rüütli ajal oli vastupidine. Kus treener küttis eneseusu lakke. Ei rääkinud P-Iirima või Gibraltari vastu minnes, et tore kui viigisaame. Vaid rääkis ka Hollandi vastu minnes, et tuleb poistele anda vabadust rünnata. Ehk mentaalselt me anname juba mängu käest ja mängu ajal seda eneseusku naljalt ei taasta. Eriti veel olukorras kus ei saada aru kus miks ja kuidas peab paiknema, ning asjad ebaõnnestuvad.

Kokkuvõtteks tuleks meil leida uus treenerite brigaad. Saada aru ja panna paika Eesti koondise taktika. Annulleerida osad mängijad ja tuua värsket verd, ehk alustada tugeva verevahetusega.

Lõpetuseks Ilusaid sõnu ütleks U-tiimide positiivsete emotsioonide eest. Tõesti tublid. Eriti meeldis U-17 kättemaks.

Tegelikult polnud plaanis foorumis enam postitada aga sellist libestita anaali vaadates ja manguajal peakätel täiesti ahastuses olemine tekitas tunde, et on vaja.

Pöial üles veel Gibraltari fännidele kes on sellesvallas ka järgi nühkinud. Õnneks sesosas on meil fännidel mingid plaanid ja võimalused olemas.

E: Kui me oleks mänginud tipp tiimidega poleks nagu hullugi. Aga just me mängisime kaks mängu endale täiesti jõukohaste vastastega. Võib isegi öelda, et võrdse ja tunduvalt nõrgema tiimiga.

[Jormma]

Üritades emotsioonid kõrvale jätta, proovin välja tuua mõned enese mõtted mis ja miks on Meie A-koondise seisukord selline nagu ta on.

Alustame mängijatest. Järvela ja nii mõne teisegi arvates on meie hetke probleemid just mängumeestes. Või siis nende mitte olemises. Täpsemalt siis ebapiisav tase mängimaks jalgpalli rahvusvahelisel tasemel. Mis minuarvates on täiesti meelevaldne väide. Miks?
On klubid meeste nimede taga samal tasemel. Saavad mehed enamvähem sarnaselt mänguaega nagu alati. Kes mängib koguaeg, kes nii ja naa, ning alati on meil koosseisus mehi kelle praktika platsil on pehmelt öeldes puudulik. Pea alati on ka kodusest vutiliigast mõni mees. Oli seda nii ennem Rüütlit. Tema ajal, kui ka hiljem.
Jah, olen nõus sellega, et osad mängijad on oma tippvanusest möödas ja ei suuda näidata levelit mis oli nt. too aasta kui Eesti play-offis mängis. Aga samas on tulnud mõned uued. Ning vanad kes alles, pole kindlasti kukkunud piltlikult Serbia tasemelt Gibraltari tasemele. Jah, olen ka nõus, et nii mõnelgi mehel pole head momentumit mille pealt tulla tegema. Tuletaks meelde siin juures Sisovi ja muid tegelasi.
Ons meil kunagi olnud situatsioon kus koondisesse kuuluvad mehed on kõik välisliigadest, saavad koguaeg mänguaega ja on suutnud 2 aastast vigastustest hoiduda? Ei ole ja ilmselt tänu meie väiksusele ei ole seda ka kunagi tulemas. Kuigi tõsi on, et on hetkel koondises kutte kes sinna kuuluma ei peaks. Kuigi see ei ole minuarust isegi peamine põhjus madalseisus. Aga need kes ei tohiks olla paneks kahte rühma.
Esiteks osad vanemad kelle tase on läbi aastate stabiilselt sitt olnud ning kellelt arengut näha on võimatu.( Anier, Zenjov, Artjom Dmitrijev jne.) Teiseks nooremad kes on näidanud stabiilselt sitta taset aga kes võiks kuuluda koosseisu kui nad teevad sammu välismaale ja tõstavad taset või juba olles välismaal tõstavad taset (Liivak, Vihmann, Sapi(kuigi temajaoks on ilmselt ka hetkeline koondise taktika vale), Lepistu jne.). Nimetatute asemel just nendest samadest U-tiimidest tuua noori(päris noori, mitte Eesti noori ehk kuni 26aastased) põhisatsi vanadega matchima. Vaadates juba järgmisesse või ülejärgmisesse valiktsüklisse. Sest on ju siililegi selge, et olemasolevad meid kuhugi turniirile ei vii, peale Balti oma. Miks mitte anda võimalust, kogemust ja mingisugust arusaama maailma tasemest mis neid on ootamas aastakese paari pärast. Midagi hullemat ei juhtu kui, et mõne 1 või 2-0 asemel saame 3 4-0 kaotuse. Mis hetkeseisu vaadates ei oma erilist tähtsust.

Teine põhjus ja palju olulisem on siiski see kaabel mis seal varumeeste pingi otsa peal ripub.
Miks? Esiteks kui ma rääkisin mängijatest siis treeneri ülesanne on panna tähele, kes kuidas mängib, kus juurde pannud, kus järgi andnud. Sellest johtuvalt teha taktika(sobitada taktikasse), kutsuda ja panna keegi kuskile mängima.
Veel mis on silma jäänud. Kas keegi saab aru meie mängu vaadates kuidas peaks värav tulema ? Mina kahjuks ei saa. Kunagi nagu omaarust sain. Enam mitte. Mina näen meie taktikat selles, et lükkame risti taga paarsöötu(mida osad mehed ei suuda ilma surveta ka täpselt anda) ja siis kütame plönni ette, ning loodame, et keegi individuaalselt sähvatab. Mis on jällegi pikasplaanis täiesti mitte jätkusuutlik ettevõtmine.
Kaitsev osa nagu pealevaadates tundub isegi mingilmääral arusaadav. Seda muidugi seniks kuni toimub rivis seismine. Sel hetkel kui tuleb survet teha meeskondlikult või vahetada meeest vms. Siis tekib peata olek ja vastastele head võimalused. Lisaks standard olukorrad. Kus tihti jääb silma, kuidas peale palli esmast klaarimist on mehed kaitses täiesti kaootiliselt, üldjuhul puntras. Andes jällegi vastastele häid situatsioone. See kõik on treeneri töö teha selgeks kuidas ja miks ja millal peavad mehed kuskile liikuma. See tuleb teha selgeks ka arusaadavalt.
Jõudes nüüd konkreetsemalt treeneriteni. Siis meil tuleb endale tunnistada, et see ei toimi. On küll romantiline ja nostalgiline ja tore kui Opi, Poom ja Reim seal figureerivad aga see ei toimi. Muidugi ma pole kindel kes taktikalise plaani kokku paneb. Eeldan, et Reim koos Kivisillaga. Ja nüüd jõudes Kivisillani siis treenripinik puhtaks lüües tuleks ka talle käsi pihku lüüa, tänada ja saata tegema midagi uut. On ta seisnud koondisejuures nagu pühalehm, kellest jääb mulje kui kivisseraiutud nimest kes on aegadest aegadeni Eesti koondise abitreeneri rollis.
Lisaks veel treenerite kohapealt. Ma ei kujuta ette mida garderoobis räägitakse. Aga kui mehed tulevad välja nägudega nagu oleks just Prinsi käest tundaega sõimata saanud ja sunnitööle saadetud siis pole see ka päris õige. Ehk motiveeriv osa on nullilähedane ja lõppeks kandub ka Reimi jutt, et peame kaitsma ja kannatama ja konkurendid on kohutavalt tugevamaks läinud ja meil on raske üle mängijatele mis paneb ka kuskil sisimas tundma ja tunnetama, et kurat äkki me olemegi nii pasad. Treener on ju tark ja juht ja tema teab. Mis nt. Rüütli ajal oli vastupidine. Kus treener küttis eneseusu lakke. Ei rääkinud P-Iirima või Gibraltari vastu minnes, et tore kui viigisaame. Vaid rääkis ka Hollandi vastu minnes, et tuleb poistele anda vabadust rünnata. Ehk mentaalselt me anname juba mängu käest ja mängu ajal seda eneseusku naljalt ei taasta. Eriti veel olukorras kus ei saada aru kus miks ja kuidas peab paiknema, ning asjad ebaõnnestuvad.

Kokkuvõtteks tuleks meil leida uus treenerite brigaad. Saada aru ja panna paika Eesti koondise taktika. Annulleerida osad mängijad ja tuua värsket verd, ehk alustada tugeva verevahetusega.

Lõpetuseks Ilusaid sõnu ütleks U-tiimide positiivsete emotsioonide eest. Tõesti tublid. Eriti meeldis U-17 kättemaks.

Tegelikult polnud plaanis foorumis enam postitada aga sellist libestita anaali vaadates ja manguajal peakätel täiesti ahastuses olemine tekitas tunde, et on vaja.

Pöial üles veel Gibraltari fännidele kes on sellesvallas ka järgi nühkinud. Õnneks sesosas on meil fännidel mingid plaanid ja võimalused olemas.

E: Kui me oleks mänginud tipp tiimidega poleks nagu hullugi. Aga just me mängisime kaks mängu endale täiesti jõukohaste vastastega. Võib isegi öelda, et võrdse ja tunduvalt nõrgema tiimiga.

+1 nõus