Eesti - Saksamaa (13.10.19 @ A. Le Coq Arena)

[rainis007]

Suvalisi tähelepanekuid

* Sakslased panid teiseks poolajaks eestlaste ääred kinni ning sellega nulliti sinisärkide ründemäng ära. Sisuliselt ütles Löw "me ei luba teil enam läbi Liivaku ja Kamsi mängu ehitada" ja Eesti kahjuks ei suutnud keskväljal ülekaalu omanud Ainsalu-Antonov-Kostja midagi teha. Kostja tundus olevat natuke väsinud ja Ainsalu-Antonovile käis lihtsalt mängutempo üle jõu.

* Esimesed väravad võib mõlemad vist Kostja kaela lükata. Esimese värava puhul oli ta Gündoganiga justkui kaasa jooksmas, aga otsustas seisma jääda ja ründesse tagasi minna. Samal ajal Gündogan jooksis värava poole edasi ja lõi ära. Teine värav oli sarnane, ainult sellel korral Kostja tegi ilge spurdi Gündoganini, aga selle asemel, et palli ja mehe vahele astuda, läks ta äärele palli küsima ning jättis mehe täiesti katmata. Saan aru, et Kostja on Kostja ja ta peabki panustama rohkem palli küsimisele, aga Saksamaa vastu peaks siiski alati kaitsesse lõpuni tööd tegema. Kui vastased oleksid üle klassiga, siis sellest saaksin aru ja annaksin andeks, aga kui väravad tulevad selle pealt, et keegi jätab kaitsesse otsustavad sammud ja jooksud tegemata, siis see on lihtsalt kurb.

Noh, tegelikult meeldib või ei meeldi (lollilt esitletud - muidugi tegelikult kellelegi ei meeldi) aga Kostja aeg on kahjuks läbi. Ta ei ole täna enam pooltki see mängija mis paar aastat tagasi. Kahjuks on ta aeglane ja väsinud. Seda on raske tunnistada ja sellega raske leppida. Kõik armastame ju seda väikest lokkis juustega ning armsa aktsendiga mängujuhti. Aga ükskõik kui kõvasti silmad kinni surud ja näpud sügavale kõrva topid, maa pöörleb ikka edasi ja vanus tema passis näitab 35. Paremate päevade tasemel mängiv Kostja oleks Valgevene mängus oma olukorra ära kasutanud ja Saksamaa vastu mitmel korral suutnud palli piisavalt kiiresti omaks saada (+ tagasi kaitsesse töötada). Nüüd jääb juba juuksekarvake puudu enamasti.

Ilmselt kui meil oleks veidigi kvaliteetseid jalgpallureid valikus, keda väljakule saata, siis oleks tema rolliks selline 15-20 minutit mängu lõpus vastaste kaitsjate väsimust ära kasutamas käia, aga seis on selline et Eesti jalgpallurid on Euroopa jalgpallimaastiku mõttes väga-väga halval tehnilisel tasemel ja seega ei lasta vanameistril eakohast rolli sisse võtta. Kahju, lihtsalt kahju.

[Kribenski]

Seda tahaks küll teada, et kelle idee oli võõrsilfännid panna teisele korrusele ja nende alla esimesele korrusele jätta nö tavavaatajad.

See oli juba aastal 2013 kui võõrustasime Hollandi koondist.

[eika]

See oli juba aastal 2013 kui võõrustasime Hollandi koondist.

Seda küll. Lihtsalt kui on ette aimata, et tuleb suurem kari purjus vastasfänne kohale (keda arusaadavalt kontrollida raske, kui mitte võimatu), siis võiks igasugusid jamasid juba eos vältida.

[Wingback]

Käidiga on midagi väga valesti läinud viimasel kahel aastal. Oli tõeliselt lootustandev mängija. 21-aastane jõuaks muidugi veel endaga tööd teha küll.

Ütleks samamoodi, terve see valiksari, temast on justkui väga kahvatu mängija saanud, kes kaob ära, loovus on läinud ja enesekindlust ka vist juba pikka aega pole. Loodame siiski et see on lihtsalt slump, kust saab veel üles tulla, aga jah, nukker olukord.

Eilne mäng all in all - ainult värava ära löömine esimesel poolajal oleks sakslased vb väristama natuke pannud, aga jah, laks nii nagu alati. Baranovi ja kaitseliini käitumine 3manda värava puhul näitas selgelt ära mis tasemel meie koondis siiski on, kui nii AMATÖÖRLIKUD vead sisse tulevad, et sa isegi ei jälgi viimase mehena, kus su vastane on su kõrval. See oli piinlik.

Tore oli tõesti kuulda, et publik viitsis teha lärmi ja vilet, kui vaja.

[sanderk]

Suvalisi tähelepanekuid

* Seda tahaks küll teada, et kelle idee oli võõrsilfännid panna teisele korrusele ja nende alla esimesele korrusele jätta nö tavavaatajad. Veitsa kurb on vaadata neid lapsega mängule tulnud inimesi, kellele ülevalt õlletopsid pähe lendavad. Tundub küll olevat lahendus, kus mingi suurem jama (loe: nt allkorrusele lendab püro) on ainult aja küsimus.

Tegin EJL'le peale Põhja-Iirimaa mängu vastavasisulise päringu. Kirjutasin: "Kindlasti märkasite ka ise, et kui Põhja-Iirimaa võiduvärava lõi, siis tähistasid nende fännid seda poolenisti täis õlletopside alla viskamisega, millele P-Iiri fännisektori all olevad eestlased vastasid P-Iiri lippude alla tõmbamisega. Ei soovi juurelda teemal, milline oleks sobiv reageering sobimatule teole. Tahan lihtsalt avaldada kahetsust, et korraldajad otsustasid müüa Eesti fännidele pileteid otse P-Iiri fännide alla. Eriti kuna staadioni 14 336 istekohast oli alla üheksa tuhande täidetud."

Ja lugupeetud Mihkel Uiboleht vastas: "Vastasfännidega on nii, et neile on tarvis eraldada 5-10% staadioni mahutavusest (sõltuvalt sellest, kas tegu on FIFA või UEFA võistlusega). Fännid tuleb eraldada muust publikust. Selline võimalus (eraldi sissepääs, toitlustus jms) on loodud staadioni Põhjatribüünil ehk nii nagu rahvusvahelised reeglid ette näevad. Küsimus on, kas panna Eesti publik istuma kõrgemale ja külalised madalamale või vastupidi. Madalamal tasemel on VIP sektor, mis tähendab, et Eesti publik on mõistlik panna istuma sinna. Kui panna VIP sektor kinni (mis on väga problemaatiline) ja madalamale korrusele istuma vastasfännid, siis võib samamoodi tekkida olukord (ja on ka tekkinud varasemalt), kus Eesti publik viskab ülevalt vastaste peale midagi. Lahendus on vastastikku lugupidav suhtumine, mida vajadusel turvatöötajad kontrollivad ja sekkuvad. Meil on väga kahju, et selline olukord juhtus ja et inimesed tundsid ennast halvasti."

Nähtavasti on tegu VIP sektoriga, see omamoodi ekstreemne jalgpallifänni SM kogemus vist. Täpsustusi peaks jällegi EJL käest küsima.

EDIT: Pakuks välja ka omapoolse lahenduse - eraldada fännid vertikaalselt. Niimoodi, et kodufännide kohal kodufännid ja võõrsilfännide kohal võõrsilfännid.

[JuriM]

Suvalisi tähelepanekuid

* Täismaja, mängueelne möll, hümn ja kõik muu mänguümber toimunu oli väga tiptop. Seda tahaks küll teada, et kelle idee oli võõrsilfännid panna teisele korrusele ja nende alla esimesele korrusele jätta nö tavavaatajad. Veitsa kurb on vaadata neid lapsega mängule tulnud inimesi, kellele ülevalt õlletopsid pähe lendavad. Tundub küll olevat lahendus, kus mingi suurem jama (loe: nt allkorrusele lendab püro) on ainult aja küsimus.
* Voolaiu kogenematus ja Löwi oskused tulid poolajaga kenasti esile. Sakslased panid teiseks poolajaks eestlaste ääred kinni ning sellega nulliti sinisärkide ründemäng ära. Sisuliselt ütles Löw "me ei luba teil enam läbi Liivaku ja Kamsi mängu ehitada" ja Eesti kahjuks ei suutnud keskväljal ülekaalu omanud Ainsalu-Antonov-Kostja midagi teha. Kostja tundus olevat natuke väsinud ja Ainsalu-Antonovile käis lihtsalt mängutempo üle jõu. Eriti paistis see silma Ainsalu puhul, kellel võttis nii kaitses kui ründes otsuste tegemine liiga kaua aega. Kõik need otsused pallile vastu minna või söötu anda peaksid tulema ilma mõtlemata, sest selle "mis ma nüüd teen" mõttesekundiga on olukord juba eestlase kahjuks.
* Voolaiu vahetuste osas nuriseks ka natuke. 0:2 seisul võinuks ikkagi mingit üritamist näidata. Näiteks Baranov välja, Sorga ründesse, Kams paremkaitsesse, Zenjov äärele. Hetkel tundusid vahetused natuke sellised "hoiame seisu viisakana", mis ülekaalus mängides on natuke totter.
* See küll selline "maitse asi" küsimus, aga ma pole kindel, et kas lahendus, kus ääred vajuvad väga sügavale kaitseliini on kõige mõistlikum lahendus. Liivak näiteks vajus vahepeal kuuendaks meheks kaitseliini. Milleks? Pigem tõmmaku äärekaistja äärele ja las Ainsalu v Antonov vajuvad sügavamale. Eks see oli ka üks põhjuseid, miks Liivak peale esimest 20 minutit mängust täiesti ära kadus.
* Esimesed väravad võib mõlemad vist Kostja kaela lükata. Esimese värava puhul oli ta Gündoganiga justkui kaasa jooksmas, aga otsustas seisma jääda ja ründesse tagasi minna. Samal ajal Gündogan jooksis värava poole edasi ja lõi ära. Teine värav oli sarnane, ainult sellel korral Kostja tegi ilge spurdi Gündoganini, aga selle asemel, et palli ja mehe vahele astuda, läks ta äärele palli küsima ning jättis mehe täiesti katmata. Saan aru, et Kostja on Kostja ja ta peabki panustama rohkem palli küsimisele, aga Saksamaa vastu peaks siiski alati kaitsesse lõpuni tööd tegema. Kui vastased oleksid üle klassiga, siis sellest saaksin aru ja annaksin andeks, aga kui väravad tulevad selle pealt, et keegi jätab kaitsesse otsustavad sammud ja jooksud tegemata, siis see on lihtsalt kurb.
* Sappinenist ma ei saanud üldse aru. Ei küsinud ta palli jooksu peale, ei tulnud ta pallile selg ees vastu ja pikkade pallide puhul ei läinud korralikult võitlusesse. Saan aru küll, et tegu on teist tüüpi mängijaga, aga oli mitu olukorda, kus oli tunne, et Sorga oleks läinud vähemalt lõpuni kaitsjasse sisse ja äkki pannud sellega vastased eksima. Sappinen lihsalt...oli.
* Baranovil oli paremkaitses päris raske päev, sest ilmselgelt polnud ta harjunud seal mängima. 1-1 võeti ette ja tehti ära ning selliseid rumalaid äraunustamisi, nagu selle sakslaste kolmanda värava puhul, hakkas silma.
* Mängu parim eestlane oli...eem...Kams?

Muuga nõustun, aga Ainsalu jäi pigem just positiivselt silma. Lihtsalt tundus, et kui talle anti vabadust liiga palju, ta lihtsalt jäi liiga kindlalt talle antud rolli kinni - Antonov ei liikunud piisavalt palju, et talle sööduliine anda.

Novembris tahaks näha Ainsalu - Krieda kooslust keskel ja äkki isegi seda Flora poissi keskkaitses, kas Metsa või Klavani kõrval. Mehed, kes on näidanud tulevikupotentsiaali võiks saada nüüd võimaluse kokkumängu harjutada. JA antud hetkel Rimo Hundi loogika siin ei toimiks, need mehed on kindlasti oma võimaluse koondises ära teeninud (Ainsalu, Kreida, Kuusk).

[Nurmekas]

Kams küll ei olnud Eesti parim - tõenäoliselt oli hea mõte ta panna äärele, kui Saksa 11:11 üritab oma vasakust äärest tulla.
Aga peale vähemusse jäämist korduvalt Eesti mäng liikus paremasse äärde ja Kams lihtsalt ei oska oma kaitsjast mööda mängida, ta ju ei üritanudki, hoog maha ja sööt Baranovile või Ainsalule.

Aga ma ei saa aru, miks Eesti vähemusse jäänud Saksa vastu keskvälja isegi ei üritanud pressida - 9 sakslast tõid palli sama kergelt Eesti kasti lähedale.
Ja sealsel 4-5 ründajal/poolkaitsjal polnud tõesti enam vahet, kas neid platsil on 9 või 10, sest kastis on ikka Eesti kaitsjaid ja Saksa ründajaid sarnaselt varasemaga.

Vassiljev ainukesene julges keskväljal palliga ümber keerata ja söötu jagada paraku. Tal tekkis ka palju 1:1 olukordi kaitsjatega ja talle mängiti ka ette jooksu peale sööte, aga paraku jalad pole tal enam need, kui kiirus kunagi ta trump üldse on olnud.
Käit oleks võinud seal neid jooksu peale palle pigem noolida.

[eika]

Kams küll ei olnud Eesti parim

Aga kes oli siis? Kaitseliini väga ei tahaks esile tõsta, sest sealt tuldi hooti läbi. Keskpoolikud ka väga ei tootnud. Võrreldes nt Liivakuga võttis Kams (1. poolajal) korralikult vastaseid ette, tegi läbi mängu väga kenasti tööd tagasi ja väga ei saa mu meelest midagi ette heita. See "Kams lihtsalt ei oska oma kaitsjast mööda mängida" võiks nagu argument olla, aga teisalt ütle mulle mõni eestlane, kes eile mõnes sakslasest teisel poolajal niiöelda mööda mängis.

(-e- ahjaa, mulle meeldis see olukord ka, kui Eesti koondis jäi peale Metsa nurgalööki sealt peast kinni hoidma ja ahastama, sellal kui Kams ühe vähesena sprutis täie pasaga kaitsesse tagasi ja samal ajal sõimas kaaslasi, kes ilmselgelt kaitsesse jooksu ära unustasid. Selline kaptenimaterjali tasemel värk)

[nonoh]

Mind ka vahel häirivad meie poolikud, kes eht-reimilikult isegi ei kaalu ümber keeramist või vastase värava poole vaatamist. Liigutakse kasvõi vägisi paralleelselt otsajoonega, isegi kui survet pole. Eile tegid seda sama pulli nii Antonov kui Ainsalu, neljapäeval Kreida.

Kas meil oma liigas pole poisse, kes suht julgelt üles keeravad?


Ja siis noh, mulle torkas ka silma, et keskkaitsjad ei taha üldse äärt vahetada. Sakslaste teinevärav sai alguse Metsa mingist brainfart valessöödust tagantliinist keskele. Aga neid oli veel.

[onoz9]

Olles mängu staadionil näinud, tekkis tahtmine kommenteerida.

Piinlik esitus. Ebapädev oleks jälle taguda seda trummi, et aga Saksamaa on eliit ja nende vastu ongi raske. Esiteks oli Saksamaal mitu olulist puudujat ja ei saa öelda, et nad oleksid enda kohta eriti hästi mänginud. Teiseks - kui ei suudeta kodus täismaja ees ühemehelises enamuses mängides teha üle 2-3 järjestikuse täpse söödu keskväljal/ründes, siis midagi on väga valesti...tundus, et oli ainult üks plaan - bussi parkida ning loota, et äkki tuleb kuskilt mõni võimalus. Kui oli ruumi ja võimalust ise ehitada, joosti kokku. Ootaks mingeid ideid, liikumisi ja kombinatsioone ründefaasis. Kaitse tasemest ei hakka üldse rääkima, sest see on juba mõnda aega olnud täiesti katastroofiline. Lasime lüüa endale 3, aga vabalt oleks võinud olla 5 - Lepmets tegi paar väga ilusat tõrjet. Igaks juhuks mainin, et ei süüdista praegust peatreenerit - tal on vähe aega olnud ja olime sügaval mudas juba Reimi ajal. Positiivne on see, et vähemalt tänane esitus oli natuke parem, kui Reimi aja lõpus ja reaalselt taheti mängida ka. Aga seis ikkagi suht nukker. Veel üks tähelepanek - kes peaks olema koondise kapten? Klavan? Kostja? Head mängijad küll (kuigi vanad juba), aga pole selliseid tüüpe nagu Rüütli ajal olid Piiroja ja Pareiko, kompromissitud võitlejad, kes vajadusel kisasid oma mängijate peale.

Kokkuvõttes pean tunnistama, et kuigi olen üle 10 aasta pea igat koondisemängu jälginud (s.h. lugematu arv kordi staadionil kaasa elanud), siis selle valiktsükli jooksul olen päris mitu mängu vaatamata jätnud ja pole nii kindel, et lähiajal sellisel kellaajal enam staadionile minna viitsin. Lihtsalt pole midagi vaadata. Sellest hetkest alates, kui koondise mänge regulaarselt jälgima hakkasin, ei mäleta nii lootusetut ja kehva seisu nagu käimasoleva valiksarja jooksul on tekkinud.

[eika]

Mind ka vahel häirivad meie poolikud, kes eht-reimilikult isegi ei kaalu ümber keeramist või vastase värava poole vaatamist. Liigutakse kasvõi vägisi paralleelselt otsajoonega, isegi kui survet pole. Eile tegid seda sama pulli nii Antonov kui Ainsalu, neljapäeval Kreida.

Jep, selle unustasin kirjutada. No kurat, kui sul on keskväljal ees vaba ruum, siis võta see pall ja tõuse. Igasugune loogika ütleb, et siis peab keegi sulle vastu tulema, millega tekib kuhugi vaba koondisekaaslane ja millega saab vastase liinid sassi aetud. Paberil tundub natuke mõistlikum lahendus, kui vastase surve all olevale kaaslasele söötmine. Aga miskipärast julges eile nelikust Mets-Tamm-Antonov-Ainsalu palli vedada ainult Mets.

[Tofoa]

Eilsed parimad:

1. Kams
2. Liivak
3. Mets

[Shparkz]

Mis kuradi võrdlus see veel on?

Anier > Käit

kes vastupidi arvab on jobu

[koer]

Olles mängu staadionil näinud, tekkis tahtmine kommenteerida.

Piinlik esitus. Ebapädev oleks jälle taguda seda trummi, et aga Saksamaa on eliit ja nende vastu ongi raske. Esiteks oli Saksamaal mitu olulist puudujat ja ei saa öelda, et nad oleksid enda kohta eriti hästi mänginud. Teiseks - kui ei suudeta kodus täismaja ees ühemehelises enamuses mängides teha üle 2-3 järjestikuse täpse söödu keskväljal/ründes, siis midagi on väga valesti...tundus, et oli ainult üks plaan - bussi parkida ning loota, et äkki tuleb kuskilt mõni võimalus. Kui oli ruumi ja võimalust ise ehitada, joosti kokku. Ootaks mingeid ideid, liikumisi ja kombinatsioone ründefaasis. Kaitse tasemest ei hakka üldse rääkima, sest see on juba mõnda aega olnud täiesti katastroofiline. Lasime lüüa endale 3, aga vabalt oleks võinud olla 5 - Lepmets tegi paar väga ilusat tõrjet. Igaks juhuks mainin, et ei süüdista praegust peatreenerit - tal on vähe aega olnud ja olime sügaval mudas juba Reimi ajal. Positiivne on see, et vähemalt tänane esitus oli natuke parem, kui Reimi aja lõpus ja reaalselt taheti mängida ka. Aga seis ikkagi suht nukker. Veel üks tähelepanek - kes peaks olema koondise kapten? Klavan? Kostja? Head mängijad küll (kuigi vanad juba), aga pole selliseid tüüpe nagu Rüütli ajal olid Piiroja ja Pareiko, kompromissitud võitlejad, kes vajadusel kisasid oma mängijate peale.

Kokkuvõttes pean tunnistama, et kuigi olen üle 10 aasta pea igat koondisemängu jälginud (s.h. lugematu arv kordi staadionil kaasa elanud), siis selle valiktsükli jooksul olen päris mitu mängu vaatamata jätnud ja pole nii kindel, et lähiajal sellisel kellaajal enam staadionile minna viitsin. Lihtsalt pole midagi vaadata. Sellest hetkest alates, kui koondise mänge regulaarselt jälgima hakkasin, ei mäleta nii lootusetut ja kehva seisu nagu käimasoleva valiksarja jooksul on tekkinud.

100% nõus. Kui jätta üks muinasjutuline valik-tsükkel välja, siis tegu on olnud järjestikkuse kohutava vähikäiguga. Sellisel määral, et 25. aastat peale iseseisvuse teket läks omapoolselt kogu süsteem sellise küsimärgi alla, et oma kaks poega võtsin jalgpalli trennist ära ja panin jäähokisse, kus vähemalt üritatakse jäljendada Soome noortetööd.

Reaalsus on see, et noortetöö kvaliteet on väga kõikuv. Näiteks Ojamaa ja Anieri omaaegne Flora noortesats mäletatavasti võitis mingi 6-7a kõik mängud (keskmine skoor vist 8:0) ja kõnealused mängijad olid seal staarid. Asjaolu, et isegi nemad ei jõudnud kõrgustesse on pehmelt öeldes muret-tekitav. Ehksiis hoolimata asjaolust, et rahaliselt on jalgpalli noortetöös ilmselt rohkem raha kui kõikides ülejäänutes harrastatavates alades kokku, siis tõdemus, et Lõvid on jäänud meie riigi tipuks peaks olema tõsiseks küsimuseks kogu jalgpalliliidule ja nende senisele tegevusele treenerite arendamisel/valikul/toetamisel.

Mängu juurde minnes ei saa öelda, et koondise treener on pädev - see on ikka väga suur stretch. Mängupilt oli ju lausa õõvastav. Ülekaalus mängiti nagu vähemuses. Läbivalt küljele ja taha söödud. Eriti karm oli see situatsioon, kus karistuslöök mängiti lahti vastase poolel (maast) ja siis mindi oma poolele (vale suund) üle välja söötu lükkama ja lõpuks suudeti ka seal kaotada. Igal rünnakul liinide vahelised vahed paisusid suureks (rünne / keskväli / kaitse või vasak-äär / parem-äär) e. elementaarsed taktikalised vead, mille tulemusena ei suudetud saavutada platsiosas ülekaalu (mille saavutamine seoses enamusega e. kogu aeg oli meil keegi, kes pidi täiesti vaba olema) oli objektiivselt ülimalt lihtne. Vähemuses mängiv Saksamaa tekitas lokaalse ülekaalu pea igas press-situatsioonis. Üks asi on see, et palliga ei osata mängida (klassivahe), kuid ilma pallita mängus teha vigu, mis peaks U11 vanuseks olema välja juuritud on ikka šokeeriv.

Päeva lõpus jäigi nagu mulje, et ühel pool mängis meeskond ja teisel pool grupp indiviide. Treener, kes ei suuda 11 elukutselist jalgpallurit panna mängima viisil, et ülekaalus suudetaks 3-4 söödu järjest, ei saa jääda siinkohal süüst puhtaks. Täiendavalt olukorras, kus kogu koondises on sisuliselt 4 enamvähem klassiga mängijat (Klavan, Kostja, Ojamaa, Liivak), siis tekitasid ka vahetused küsimusi. Kaitse osas olid vead muidugi piinlikud (olles Arsenali fänn, siis kaitse blackide märkamine on kahjuks osa igapäevast), kuid need prohmakad, mis tehti panid ka Arsenali kaitseliini paistma nagu täieliku world-class kaitse.

Lootusrikkalt alanud jalgpalliõhtu (loe: loteriivõiduga) lõppes kahjuks ootuspäraselt. Kokkuvõtteks on Eesti suurim tragöödia see, et nii suur osakaal meie noori lahkus korvpallist jalgpalli, sest kui esimeses oli maailmaklassi põlvkond, kelle teadmisi saanuks edasi kanda, siis kahjuks jalgpallis on mulje, et noortetöö kvaliteet on hoolimata astronoomiliselt kasvanud mahtudest ja võimalustest jäänud kvaliteedilt jätkuvalt alla sovietiaegsele (Lõvid).

[MNa]

-Ainsalu võib nõrgemate koondiste vastu okei olla, Saksamaa vastu oli minu hinnangul ilmetu
-Käiti probeem tundub olevat see, et mehele pole suudetud positsiooni paika panna. Ei ole ta ründaja, äär ega keskväljamees. Vast loksub paari aasta jooksul paika nii klubis kui koondises.
-Fännide seas põrkub hetkel kaks erinevat loogikat. Ühed tahavad vanad pensile saata ja noored platsile. Teised ütlevad, et noored teenigu koht välja ja üleüldse on liiga palju noori florakaid koondises. Tõde peitub muidugi kusagil keskel nagu alati.