Algselt postitas Silver
Vaata postitust
Kui olin noorem, ütleme 15-20 aastat tagasi ja märksa varemgi, siis olid need Flora fänni ja koondise toetaja rollid mul omavahel läbinisti põimunud. Ma ei suutnud kuidagi neid omavahel lahutada. Tekkis selline absurdselt konfliktne olukord, kus koondise mängudes oli mulle oma klubi mängijate hea esitus märksa olulisem kui mingi neetud rivaali mängija oma. Ma küll ei näidanud seda otseselt staadionil või seltskonnas mängu vaadates välja, aga südames tilkus mõnigi verepiisk kui rivaalitseva klubi mängija lõi näiteks koondise eest värava ja kerkis õhtu kangelaseks. Koondise võidu üle tervikuna oli mul muidugi siis hea meel, aga selles oli tubli annus tõrvaplärakat meepotis.
Aga mida vanemaks, seda pehmomaks...vist. Nüüdseks seisavad need ammu muidugi täiesti lahus. See klubiline kuuluvus on minus nagu täiesti välja lülitunud. Kohe totaalselt. Minupärast jooksku või 11 Legioni mängijat sinisärkides platsile kui see koondisele edu tagab.
Kui keegi minult küsib, et kas sellest klubist on liiga palju või tollest liiga vähe, siis ei oska ma isegi sellistele küsimustele vastata, sest minujaoks on see muutunud niivõrd sekundaarseks, millele ei oska nagu enam tähelepanugi pöörata.
Kommentaar