Algselt postitas Gallacher
Vaata postitust
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Aivar Pohlak - kasulik või kahjulik?
Collapse
X
-
Algselt postitas Gallacher Vaata postitustToo parem näiteid mida konkreetselt tuleks paremini teha.
Näiteks, ma võin ju argumenteerida, et ma poleks näiteks ehitanud Lilleküla suurt staadionit ja sinna pappi selliselt matnud. Samas, suhteliselt mõttetu jutt, sest jällegi reaalsed andmed puuduvad.
Samuti võib ju targutada, et EJL võikski nõuda mingeid noortesüsteeme, et need mängiks ja õpetaks kindlas stiilis ja neid näiteks toetatakse ning siis ka kontrollitakse täpsemalt. Põhimõtteliselt midagi sellist, mida Marko Kristal "Kolmandas poolajas" selgitas Valencia näitel.
Et mõtted maailmas otsa ei lõppe.
Aga samal ajal on selge, et see organisatsioon on Aivar Pohlaku nägu nii heas kui halvas, teisiti poleks mõeldav. Eks sellises organisatsioonis on järgmine inimene kindlasti keegi süsteemist seest (vt esimest lõiku).
Aga võib olla ka täiesti kindel, et mingit jalgpalli lõppu ei saabu pärast teda või oleks jalgpall Eestis olematu ilma temata.When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!
Kommentaar
-
point on selles, et tuleb vaadata pilti laiemalt - ratnikovi postitus iseloomustas väga hästi tänapäeva ühiskonda, kus mõned inimesed arvavad, et ainult nende loosungid on prohvetlikud ja vat nii tuleb teha. Loosungitega süsteemi ei arenda.
üks näide - ktm
kes on kõige suuremad ktm-i kirujad? mingid lambised kalju fanboyd, kelle jaoks ongi tähtis ainult feim ja sull ning kelle enda süsteem lonkab kahte jalga ja kui ei (taheta) saada antud oludes hakkama, siis on mingid illuminatid a la pohlakud süüdi
mis kasu on varasemalt mainitud valgevene, läti jalgpallile olnud mängimine euroopa liiga alagrupiturniiridel, kui koosseisu moodustavad 75% võõramaalased, sest kohalik maffiajalgpall seda lubab. Läti jalgpall on venestumas, leedus on tavaline kui igal hooajal paneb mingi klubi KÕRGLIIGAS keset hooaega pillid kotti. Miks valgevene koondis siis eilse seisuga oma grupis ikka veel nulli peal oli?
teine näide - klubide enda väljavaated
siin juba mainitud nõmme united ja legion on suurepärased näited klubidest, kellele võiks anda mingi ordeni selle eest, et tänu neile eesti noortejalgpall üldse mingil arvestataval tasemel on. Viimasel ajal on meeldima hakanud ka JK Järve ja Paide ideoloogiad, kus tuuakse läbi heade kontaktide siia mängijaid ja siis lähevad edasi tase kõrgemale. Ka sellised reklaamid on eesti jalgpalli kontekstis ülitänuväärsed, kuna mida rohkem on pildis klubivutt agentide jm seas, seda paremaks muutub ka valik ja piirangud sunnivad ka võõrmängijate enda vahel konkureerima. Selline väljund koosluses noorte arendamisega on nagu ülim, mida eesti kontekstis (hetkel) näha saab. Kahju on vaadata ainult kaljut, kes kunagi lendas peale sama mõttega, aga mingi aferist on valinud teise tee ja on muutnud selle sillamäe kalevi ajalooliselt poolametlikuks järglaseks.
Kommentaar
-
Algselt postitas ekspert Vaata postitustmis kasu on varasemalt mainitud valgevene, läti jalgpallile olnud mängimine euroopa liiga alagrupiturniiridel, kui koosseisu moodustavad 75% võõramaalased, sest kohalik maffiajalgpall seda lubab.
Algselt postitas ekspert Vaata postitustleedus on tavaline kui igal hooajal paneb mingi klubi KÕRGLIIGAS keset hooaega pillid kotti.
Kommentaar
-
Külaline
Algselt postitas Jaan95 Vaata postitustSaa mingi klubi esindajaks! Organiseeri endale toetajaskond! Hakka ise või leia kedagi konkureerima Aivariga! Ainult nii saad midagi muuta. Siin üleskutsed ei aita.
Ma olen enam kui kindel, et Pohlak hea meelega kuulaks ära kõik need konstruktiivsed ettepanekud, mis jalgpalliinimestel võiksid tekkida ja kindlasti need ideed, mida saab realiseerida, saaksid ühel või teisel moel ellu viia...
Paraku Pohlaku vastaste tase jääb suhteliselt lumpenproletariaatlikuks, see tähendab seda, et pole tähtis, mida see uus toob, peaasi, et praegune by default on vale, sest konkreetne indiviid ei tunne mingist asjast rõõmu või mõnu mõnest asjast või olukorrast. Seega tekib väärettekujutus, et uuega tuleb parem, ehkki see uus võib-olla infonetne ja visioonita.
See on see nagu meile kõigile meeldib valitsust/ülemust kiruda - ok, praegune valitsus ongi m***ide kogu, aga kui sulle ei meeldi su elutase siis kõik on su enda käes. Miks inimesed lahkuvad palgatöökohtadelt ja sukelduvad äridesse. Sest neile ei meeldi süsteem ja nad tahavad süsteemi ehk oma elu muuta ja olla ise otsustajad.....
Paraku ajalugu oli näinud neid lumpenrevolutsiooni, kus võimule pääsenud revolutsiooniliselt meelestatud madrused ja soldatid esimese asjana asusid viinaladusid tühjendama....
Kommentaar
-
Algselt postitas Gallacher Vaata postitustSee pole argument, et 25 aastat. Too parem näiteid mida konkreetselt tuleks paremini teha. Näiteks ühe asja julgeks isegi välja tuua - vaja oleks luua midagi sellist, mis teistel pallimängudel on Audentese näol - ehk midagi akadeemia sarnast, kus tehakse trenni kaks korda päevas, on parimad taustajõud ja treenerid jne. Ideaalis võiks neid muidugi mitu olla. Kuni tehakse 3-4 korda nädalas trenni, ei saagi midagi loota.
1. Taristu.
1.1 Sisehallide puudumine on ammu teada probleem ning hetkel on Eestis 3 peale tõmmatavat kilehalli (Männiku, Lasnamäe ja Sõle) ja üks täismõõtmetes sisehall (Lillekülas). Erinevate andmete kohaselt peaks Kalevi kunstmuru ka omale kile talveks peale saama.
Kõige põletavam on probleem väljakute/harrastajate suhte kohaselt Tartus ja Ida-Virumaal. Tartu suuna pealt töö käib, aga viimase uudise koha pealt hakkab EJL koostöös omavalitsustega ehitama sisehalle Haapsallu (wtf?), Raplasse (wtf?) ja Viljandisse. Esimeses kahes neist puudub Eesti mõistes tipp-jalgpall (loe ML ja EL ja ELB).
Eesti spordiregistri andmetel on Tartus linnas 2240 registreeritud harrastajat, millest 1881 on noored. Tartus on liigajalgpalli jaoks sobivaid väljakuid 4 - Annelinna kunst, Sepa kunst, Tamme stata kunst ja Tamme muru. Muru peale ei lasta, see on esindusstaadion, seega jäävad järgi 3 täisväljakus kunstmuru 2200 harrastaja peale. Tartus on mõned väiksemates mõõtmetes kunstmuruväljakuid veel, aga see on vaid piisk selles mida reaalselt vaja on. Talviseks trennitegemiseks on hetkel vaid Tartu Kalevi pisikene hall mis on pigem Aastalõputurniiri väljaku mõõtmetega.
Järeldus? Tartusse on kiiremas korras jalgpallihalli vaja.
Ida- ja Lääne-Virumaal on kahepeale kokku 2633 registreeritud harrastajat. Läänemaal on vaid 165 jalgpalli harrastajat.
1.2
Koostöös omavalitsustega tuleks luua poole väljaku mõõtmetes (ca 60x50) mõõtmetes väljakuid ning anda ka lastele/noortele võimalus neid ka reaalselt kasutada, mitte ei aeta esimesel võimalusel kui huligaane neid minema. Igas alevis/alevikus võiks üks väljak kindlasti olla, linnades ja suuremate linnade linnaosades vähemalt 1-2 väljakut linnaosa peale. Näieks Nõmme linnaosas elab 38500 inimest, kuid jalgpallistaadione on 2. Hiiu staadion ja Männiku staadion, väljakutest veel Hiiu stata miniväljak ja Hiiu PK miniväljak.
2. Noortetreenerid
2.1
EJL Treenerite koolitus.
EJL treenereid koolitavad treenerid kellel ei ole tulemust ette näidata. Karel Voolaid oli enne A-koondise peatreeneriks asumist Eesti treenerite koolitaja ning tema statistika klubitreeneri ja koondisetreenerina on igatepidi alla arvestust. Kaljuga oli ta mängupilt kohutav, U21 koondisega 1-6-9, U19 koondisega 2-3-10.
Kuidas võtta koolitajat kui autoriteeti, kui tal puudub oskus mänge võita?
Pigem tuleks välja mõelda milline peaks olema see jalgpall mida Eesti mängida tahab, mis on selle tugevused/nõrkused ja selle pealt kutsuda tugevaid ennast tõestanud endiseid treenereid koolitama meie noortetreenereid.
2.2
EJL Treenerite tase
Nagu Ratnikov ja Telekavaataja mainisid, siis treeneriks võib põhimõtteliselt hakata suvaline vend tänavalt, teeb oma esimese paberi ära ja lubatakse kohe laste jalgpallioskuste kallale.
Selline treener rikub juba eos ära andekamate poiste võimalused absoluutsesse tippjalgpalli jõuda. Tsiteerides Erki Noolt, siis "Iga päev sünnib Eestis üks Messi või Ronaldo, aga Eesti treenerid teevad neist TVMK tasemel mängijad".
Mõistlik oleks kohustada laste trenne andma vähemalt UEFA B tasemega treenerid, kus siis nooremad treenerid saavad kõrvalt õppida. Lisaks jaotuks treenerite vahel koormus ja ülesanded ning mängijatele saab rohkem individuaalselt läheneda. Kui sul 20+ last trennis on, siis paratamatult jääb ühel treeneril aega puudu kõigiga tegelemiseks.
2.3
EJL otsustas alustada hooajast 2020 eurosarjades välja jäävate klubide toetamist, et klubid saaksid mängijad palga peale suunata, st rohkem fookust jalgpallile, mitte 9-17 kestvale tööpäevale. Iseenesest tore plaan, sest Eesti on Euroopas suurima suhtarvuga riik kus tippjalgpalli mängimine lõpetatakse enne 23(?) eluaastat.
Mina isiklikult suunaksin need toetussummad klubide noortetreeneritesse, et hoida UEFA A ja B klassiga treenereid klubide juures. Et neil oleks motivatsiooni ja tahtmist aidata lastel ja uutel noortel treeneritel nende kõrval areneda.
-----------------------------
Algselt postitas ekspert Vaata postitustüks näide - ktm
kes on kõige suuremad ktm-i kirujad? mingid lambised kalju fanboyd, kelle jaoks ongi tähtis ainult feim ja sull ning kelle enda süsteem lonkab kahte jalga ja kui ei (taheta) saada antud oludes hakkama, siis on mingid illuminatid a la pohlakud süüdi
mis kasu on varasemalt mainitud valgevene, läti jalgpallile olnud mängimine euroopa liiga alagrupiturniiridel, kui koosseisu moodustavad 75% võõramaalased, sest kohalik maffiajalgpall seda lubab. Läti jalgpall on venestumas, leedus on tavaline kui igal hooajal panneb mingi klubi KÕRGLIIGAS keset hooaega pillid kotti. Miks valgevene koondis siis eilse seisuga oma grupis ikka veel nulli peal oli?
KTM-reegel loodi selleks, et klubid näeksid rohkem vaeva noortetööga ja et andekamad noormängijad saaksid esindusmeeskonnas mängida, kuna välismaalased võtsid neilt mänguvõimaluse ära.
Miks välismaalased võtsid kohad ära? Sest enne KTM ja ETM reegli loomist kehtis punkt, et võistkond võib mängukoosseisu panna kuni 4 (3 põhis + 1 varus) Non-EU majandusvööndi passiga mängijat. Sillamäe ja Narva olid selle suurimad probleemid, sest nemad tõid neid teise-kolmandajärgulisi lätlaseid-leedukaid Eestisse. See probleem aga on lahendatud põhimõtteliselt ETM reegliga ära kus mängukoosseisus ei tohi olla rohkem kui 5 mitte-ETM mängijat. Praegu peavad klubid tugevalt valima keda nad omale väljast tuua tahavad, sest selline mängija oleks kohustatud andma kvaliteeti juurde. Kas mõni klubi seda ka suudab, jääb juba klubide enda taha.
Aga mida kasulikku on praegu KTM reegel toonud?
U-21 koondis on KTM-reegli jõustumisest alates mänginud 39 mängu, kaotanud 24 ja saanud viimase valikmänguvõidu San Marino üle 4 aastat tagasi.
U-19 koondis on mänginud 60 mängu, kaotanud neist 40. Lisaks käidi nüüd kääbus-saarte riikidega Okeaanias mängimas ja tuldi tagasi häbiväärsete 0:1, 1:1 ja 1:0 tulemustega.
Paide on näiteks päris nõutu selle KTM-reegli tõttu. On head välismaalased, on head eestlased, aga tugevaimat koosseisu ei saa selle totaka reegli pärast väjakule panna.
Kokkuvõttes pärsib see reegel klubisisest ausat konkurentsi, sest võistkond ei saa panna väljakule oma tugevaimat koosseisu.
Kommentaar
-
Külaline
Rallikas,
Ma olen treenerite suhtes Suga väga ja väga nõus. Taristu osas, kui tohib, siis natuke vaidleks.
Minu teada Haapsalu oli väga huvitatud sellest halliprojektist, mitte aga näiteks Narva, kus on omad teatud yanatoomilikud probleemid - seega Haapsalu sai halli, Narva aga ei saa, kuni see on nn riik riigis, nagu terve Ida-Viru. Ida-Virus muideks tegutseb selline FC nagu Fööniks või Phoenix - ühesõnaga endine Lokomotiv.
Selle klubi peamine probleem ongi KOV, kes ei viitsi õlga panna klubile tema soovis rajada halli või kunstmuru.
Ning pole see taas Pohlaku süü, et Tartus/Narvas pole vajalike tingimusi - järelikult pole piisavalt KOV'i ja või kohaliku kapitali toetust. On ju kõik rahas kinni...
Miks Sa ei taha, et need hallid tekkisid Haapsallu või Raplasse? Raplas ja Haapsus klubid ja koolid täitsa olemas. Haapsalu on linn, kuhu näiteks kolitakse elama, ka meie siin naisega kaalume, et varsti meil peres lisa ja meeldib Haapsalu ja tahaksime sinna kolida, sorry romantika eest.
Kommentaar
-
Aivar Pohlak kuulab kõiki ideid väga tähelepanelikult. Võin enda kogemusest kinnitada. Kas ta peaks kogu aeg teiste meele järgi olema? Kindlasti mitte. Aga sellega peab ka leppima, et üles ehitatud süsteemi eest vastutab lõpuks selle looja. Ja see on aus.
Küsimused stiilis "tee siis ise paremini" või "paku kedagi paremat" on sama irrelevantsed kui argumendid stiilis "seal on parem/halvem".
Enda ideed olen jalgpalli fännina mitmeid kordi arutanud ja valmus ka edaspidi argumenteeritult arutlema. Kahjuks on siinne foorum selleks vale platform,sest laskutakse samale tasemele, mis mul eelmises lõigus jutumärkides oli.
Üldiselt on Aivar legendaarne inimene, kelle kirest on paljud asjad Eesti jalgpallis juhtunud. Aga ainult sellele ei saa seisma jääda, aga Aivar teab seda väga hästi.
Kommentaar
-
Algselt postitas Ratnikov Vaata postitustRallikas,
Ma olen treenerite suhtes Suga väga ja väga nõus. Taristu osas, kui tohib, siis natuke vaidleks.
Minu teada Haapsalu oli väga huvitatud sellest halliprojektist, mitte aga näiteks Narva, kus on omad teatud yanatoomilikud probleemid - seega Haapsalu sai halli, Narva aga ei saa, kuni see on nn riik riigis, nagu terve Ida-Viru. Ida-Virus muideks tegutseb selline FC nagu Fööniks või Phoenix - ühesõnaga endine Lokomotiv.
Selle klubi peamine probleem ongi KOV, kes ei viitsi õlga panna klubile tema soovis rajada halli või kunstmuru.
Ning pole see taas Pohlaku süü, et Tartus/Narvas pole vajalike tingimusi - järelikult pole piisavalt KOV'i ja või kohaliku kapitali toetust. On ju kõik rahas kinni...
Miks Sa ei taha, et need hallid tekkisid Haapsallu või Raplasse? Raplas ja Haapsus klubid ja koolid täitsa olemas. Haapsalu on linn, kuhu näiteks kolitakse elama, ka meie siin naisega kaalume, et varsti meil peres lisa ja meeldib Haapsalu ja tahaksime sinna kolida, sorry romantika eest.
Kommentaar
-
Paar tähelepanekut ka treenerite alase kriitika kohta, taristu ja rahastamise teemad juba kenasti toodi välja.
Algselt postitas rallikas Vaata postitustAga okei.
2.2
EJL Treenerite tase
Nagu Ratnikov ja Telekavaataja mainisid, siis treeneriks võib põhimõtteliselt hakata suvaline vend tänavalt, teeb oma esimese paberi ära ja lubatakse kohe laste jalgpallioskuste kallale.
Selline treener rikub juba eos ära andekamate poiste võimalused absoluutsesse tippjalgpalli jõuda. Tsiteerides Erki Noolt, siis "Iga päev sünnib Eestis üks Messi või Ronaldo, aga Eesti treenerid teevad neist TVMK tasemel mängijad".
Mõistlik oleks kohustada laste trenne andma vähemalt UEFA B tasemega treenerid, kus siis nooremad treenerid saavad kõrvalt õppida.
Lisaks jaotuks treenerite vahel koormus ja ülesanded ning mängijatele saab rohkem individuaalselt läheneda. Kui sul 20+ last trennis on, siis paratamatult jääb ühel treeneril aega puudu kõigiga tegelemiseks.
Kommentaar
-
Vana hea Islandi võrdlus jälle. 2003 aasta polnud neil mitte ühtegi Uefa tasemega treenerit, praeguseks on vähemalt UEFA B tasemega treenereid 669, meil on see number hetkel 353. Tugevuselt kahe esimese liiga ja ka paljude madalamate liigade klubide iga noortegrupi juures on vähemalt UEFA tasemega treener. Ning kõik noortegruppide abitreenerid peavad olema läbinud noorte treenimise kursuse.
Kommentaar
-
selle pika arutelu ja konkreetse persooni osas taandub tegelikult asi väga lihtsalt küsimusele - kas soovime süsteemseid ja strateegilisi muutuseid jalgpalliliidu tegevuskavas ja strateegias või mitte.
Kui soovime, siis juhtimisteoreetiliselt ja puhtalt inimpsühholoogiast lähtudes on väga optimistlik kauaaegselt juhilt oodata tõsist pivotit. Tegemist ei ole startupiga, kus tegevusplaanis selgelt ja aktsepteeritavalt strateegia: "kui see plaan ei õnnestu, proovime uut". Meil on hetkel juht kindla visiooniga ning siit edasi minnes oodata visiooni muutust on küllaltki naiivne. Lisaks tuleb vastu siin ka inimpsühholoogia - sa ei saa teha asja ühte moodi nt 10 aastat ning siis tõdeda, et "see ei õnnestunud, proovime nüüd teisiti ja kellegi teise loodud mudelit. Teoreetiliselt on see võimalik, aga see nõuab ikka väga tugevat personaalset hoiakute muutust ja tunnistamist, et varasemalt tehtu on vale. Arvestades mastaape ja konteksti kus tegutsetakse - kas te näete, et üks juht, kes 25 aastat enda plaani järgi talitlenud, suudaks selgelt ja ammendavalt varasemast strateegiast lahti öelda ?
Lisaks - kui soovime muutuseid, siis muutused muutuste pärast on külaltki ohtlikud. Ja siit tuleb nüüd minu põhipoint - esmalt ikka ideed ja strateegiad ning siis sobiv juht neid ellu viima. Mitte teistpidi. Siin avaldub aga selgelt jalgpalliliidu suurim probleem kõrvalt vaatest - idee ja strateegiat ei pane paika mitte juhti määrav "ühendus", vaid juht. Loomult on see süsteem aga lähedasem juba ettevõttele, kus juht ja omanik on ühes isiksuses ning sellisel juhul ei ole reaalset vahet. Jalgpalliliidule aga selline strukturaalne lähenemine lihtsalt ei sobi ega ole ka õige. Jah, tõsi, kindlas juriidilises plaanis see ei ole nii, kuid sisuliselt ju siiski on.
See kõik on aga küllaltki tähtsusetu, sest siit lugedes erilisi ideid küll lagedale toodud ei ole. Jah, kriitikat küll, aga kriitika ei lahenda probleeme ega too kaasa muutuseid kvaliteedis. Ma siin küll kunagi naersin ja ironiseerisin tõsiselt nõmme kalju piletihinna heitereid, kuid antud kontekstis näitab see selgelt ära klubide nägemuse ja tunnetatud vastutuse Eesti jalgpallis. No ikka väga selgelt. Siin nõuda Pohlakult, et ta paneks päitsed pähe eraomandile on ka selline peale 10. õlut toimuv sisutühi jutt.
Kommentaar
-
Algselt postitas StokAga kust võtta piisav arv UEFA B treenereid, kui Sa praegused EJL B treenerid laste juurest ära ajad?
Kommentaar
-
Greg Clarke, Noel La Graet, Reinhard Rauball, Gabriele Gravina, Luis Rubiales.
Khaldoon Al Mubarak / šeik Mansour, Nasser Al-Khelaifi, Uli Hoeness, Andrea Agnelli, Josep Bartomeu.
Üleval esimeses reas on TOP5 liigade jalgpalliliitude presidendid, selle all nende samade riikide valitsevate meiserklubide presidendid või samalaadsed isikud. Ma ütleks, et iga riigi jalgpall on ikkagi eelkõige nende klubide näoga. Klubid on need, kes tegelevad igapäevaselt kohaliku jalgpalli arendamisega. Mu arust Eestis me unustame selle pidevalt ära ja ootame, et jalkaliit tegeleks sellega. Ootus tuleneb ilmselt sellest, et EJL on läbi aastate päris palju klubide tegematajätmiste tõttu püüdnud initsiatiivi võtta erinevate solidaarsusmehhanismide loomisega jne.
Sellest tulenevalt tundub mulle, et kohati klubid nüüd juba isegi ootavad, et liit nende eest jalgpalli arendaks, kuigi see on tegelikult nende enda asi. See on klubi enda asi oma noortele kvaliteetseid treeninguid pakkuda, klubi sees ühtne filosoofia luua, tekitada noortele võimalused tippjalgpalli jõudmiseks, oma esindusvõistkonnale tingimused tagada ja lõppeks kõiki neid asju kokku pannes karikaid võita, mängijaid välismaale müüa jne. Kui EJL peab klubidele palkama noortetööjuhid, siis mis kuradi tasemel me oleme või mida me üldse oodata saame?
Eesti jalgpall on ikkagi meie klubide näoga. See on Kuno Tehva teene, et Nõmme Kalju on suutnud mitmel hooajal kokku panna võistkonna, mis on Euroopas Eesti kohta võrdlemisi hästi esinenud. See on Aivar Pohlaku teene, et FC Flora on Eesti jalgpalluritele panustav klubi, kes üritab kohalikke talente kokku noppides edukaks saada. See on Mart Poomi teene, et Nõmme United keskendub noorte arendamisele ja on eesmärgiks seadnud kvaliteedi, mitte kvantiteedi.
EJL võib vahetada presidenti palju tahes, aga Eesti jalgpall hakkab arenema, kui klubides normaalselt tööd hakatakse tegema. Ja mul on tegelikult hea meel, et see viimane on viimastel aastatel väga palju paremaks läinud ning mitmel pool tehakse juba väga head tööd. Aga sellest saavad ka kõik Islandi ja Belgiate jne fännid aru, et edukaks ei saa sõrmenipsuga. Kõik võtab aega. Üldiselt kahjuks isegi liiga palju, mistõttu võib kannatus otsa saada.Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
Algselt postitas taku*Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar