Vastus teemale \'Pohlak-Kasulik,Kahjulik Mõtteid Tema Tegevusest Vutis\'
Juhtkiri: Jalgpallipresidendi lõputöö
05.11.2005 00:01
Jalgpalliliidu ja FC Flora rahakotti ei tohi käsutada üks ja sama juht
Eesti Jalgpalli Liidus kaua vindunud ja nüüd kogu inetuses avalikkuse ette jõudnud tüli võib näida tüüpilise musta pesu pesemisena, kus etteheidete lumepall muudkui kasvab, aga tüli algpõhjust ei mäleta sageli enam keegi. Ent see üksnes näib nii. Vastastikused süüdistused, etteheited raamatupidamiseeskirjade rikkumises ja volituste kuritarvitamises on siin kindlasti pigem tagajärg kui põhjus.
Vastasseisu liidu presidendi Indrek Kanniku ja asepresidendi, klubi FC Flora omaniku Aivar Pohlaku vahel on raske mõista, tundmata Eesti jalgpalli taassünnilugu. Kuigi Kannik ja Pohlak on väga erinevad inimesed, lausa tuli ja vesi, ei ole konflikti põhjuseks isikuomadused, vaid pigem nende erinevad rollid.
Eelmise kümnendi algul ehitati Eesti ja eestlaste jalgpall üles ühele klubile, FC Florale, mille omanikuks ja eestvedajaks sai Aivar Pohlak. Flora oli ka sama hästi kui rahvuskoondis ja jalgpalliliit oli nende mõlema teenistuses. Esimeseks tüürimeheks oli nii klubis, liidus kui ka koondises Pohlak sõltumata sellest, mis oli tema ametinimetus. Kõik oli üks üllas Eesti asi, mille abil edendati rahvuslikku jalgpalli, juuriti palliplatsidelt ja kuluaaridest nõukogudeaegseid kombeid ning tõrjuti klubiomanike seast allilmategelasi.
Aja edenedes arenesid klubid ja jalgpallikultuur, Flora samastamine kogu eestimeelse ja eestikeelse vutiga muutus üha ebaõiglasemaks ja ebaõigemaks, aga Flora ja Pohlaku roll jalgpalliliidus ei muutunud. Ka praegu Pohlakuga tekkinud konflikti tõttu ametist tagasi astunud Kanniku määras ametisse Pohlak. Või viisakamalt öeldes – ettepaneku Kanniku valimiseks liidu etteotsa tegi Pohlak ja ilma tema toetuseta poleks Kannik sellesse ametisse saanud.
Algul oli Pohlak sõnades igati päri Kanniku kavaga ajakohastada jalgpalli juhtimist, lahutada jalgpalliliit ja rahvuskoondis Florast. Aga kui asi tegudeni jõudis, asus Pohlak Kannikule vastu töötama. Tõsine tüli puhkes siis, kui Kannik soovis Pohlakult võtta õiguse ainuisikuliselt liidu raha Florale üle kanda.
Siin ongi peidus kurja juur. Kui rahvuskoondis Flora staadionit kasutab, maksab liidu kassast Florale selle eest raha Flora omanik ise!
Kannik püüdis liidu ja Flora rahakotti teineteisest lahutada ilma tülita, aga eesmärk jäi saavutamata ja tüli ei õnnestunud sellegipoolest vältida. Nüüd peaks president tegutsema märksa resoluutsemalt ja oma töö siiski lõpule viima – niipalju kui see tal veel vähegi võimalik on.
Juhtkiri: Jalgpallipresidendi lõputöö
05.11.2005 00:01
Jalgpalliliidu ja FC Flora rahakotti ei tohi käsutada üks ja sama juht
Eesti Jalgpalli Liidus kaua vindunud ja nüüd kogu inetuses avalikkuse ette jõudnud tüli võib näida tüüpilise musta pesu pesemisena, kus etteheidete lumepall muudkui kasvab, aga tüli algpõhjust ei mäleta sageli enam keegi. Ent see üksnes näib nii. Vastastikused süüdistused, etteheited raamatupidamiseeskirjade rikkumises ja volituste kuritarvitamises on siin kindlasti pigem tagajärg kui põhjus.
Vastasseisu liidu presidendi Indrek Kanniku ja asepresidendi, klubi FC Flora omaniku Aivar Pohlaku vahel on raske mõista, tundmata Eesti jalgpalli taassünnilugu. Kuigi Kannik ja Pohlak on väga erinevad inimesed, lausa tuli ja vesi, ei ole konflikti põhjuseks isikuomadused, vaid pigem nende erinevad rollid.
Eelmise kümnendi algul ehitati Eesti ja eestlaste jalgpall üles ühele klubile, FC Florale, mille omanikuks ja eestvedajaks sai Aivar Pohlak. Flora oli ka sama hästi kui rahvuskoondis ja jalgpalliliit oli nende mõlema teenistuses. Esimeseks tüürimeheks oli nii klubis, liidus kui ka koondises Pohlak sõltumata sellest, mis oli tema ametinimetus. Kõik oli üks üllas Eesti asi, mille abil edendati rahvuslikku jalgpalli, juuriti palliplatsidelt ja kuluaaridest nõukogudeaegseid kombeid ning tõrjuti klubiomanike seast allilmategelasi.
Aja edenedes arenesid klubid ja jalgpallikultuur, Flora samastamine kogu eestimeelse ja eestikeelse vutiga muutus üha ebaõiglasemaks ja ebaõigemaks, aga Flora ja Pohlaku roll jalgpalliliidus ei muutunud. Ka praegu Pohlakuga tekkinud konflikti tõttu ametist tagasi astunud Kanniku määras ametisse Pohlak. Või viisakamalt öeldes – ettepaneku Kanniku valimiseks liidu etteotsa tegi Pohlak ja ilma tema toetuseta poleks Kannik sellesse ametisse saanud.
Algul oli Pohlak sõnades igati päri Kanniku kavaga ajakohastada jalgpalli juhtimist, lahutada jalgpalliliit ja rahvuskoondis Florast. Aga kui asi tegudeni jõudis, asus Pohlak Kannikule vastu töötama. Tõsine tüli puhkes siis, kui Kannik soovis Pohlakult võtta õiguse ainuisikuliselt liidu raha Florale üle kanda.
Siin ongi peidus kurja juur. Kui rahvuskoondis Flora staadionit kasutab, maksab liidu kassast Florale selle eest raha Flora omanik ise!
Kannik püüdis liidu ja Flora rahakotti teineteisest lahutada ilma tülita, aga eesmärk jäi saavutamata ja tüli ei õnnestunud sellegipoolest vältida. Nüüd peaks president tegutsema märksa resoluutsemalt ja oma töö siiski lõpule viima – niipalju kui see tal veel vähegi võimalik on.
Kommentaar