Eesti alagrupp 2010.a. MM-valikturniiril

[marcello]

Kus sa võtad, et suvel ei saa?

Vaevalt, et kellegil meeldib märtsis Eestis mängida. Peale venelaste ja eskimode muidugi.

Kui loosivad siis on soovid ju nagu märjad unenäod ainult.
Aga, et ei saa suvel siis:
Et alagruppide ajakava peab koos olema hiljemalt 16. jaanuariks, loositakse see FIFA peakorteris Zürichis nädala jooksul.

Kui kalendrit ise koostades on esindajate valikus rohkem mängupäevi, siis nüüd on kõik selge: kõigil kaks mängu nii selle kui ka järgmise aasta septembris ja oktoobris, lisaks kohtumine 28. märtsil ja 1. aprillil 2009. Nii on endiselt võimalik, et Eesti saab alustada ja lõpetada Hispaania vastu.

"Need kevadised mängud on meie jaoks suurim miinus. Et neljapäevase vahega kohtutakse kindlasti ühe ja sama vastasega, võiks sisuliselt ühe lennukiga teise mängu võõrustaja juurde lennata. Samas jääme nüüd ilma kodumängudest juunikuus, mis on ilma poolest parim aeg," mõtiskles Lehiste.

Samas küsiks, et kui Hispaania loositakse meile märtsiks koju siis kas osapoolte kokkuleppel muudaks FIFA selle ära suveks? On selline asi kuskil reeglites sees üldse?

[marcello]

MM-karsintalohko 4, ohjelma:



10.09.2008

Suomi – Saksa

11.10.2008

Suomi – Azerbaidzhan

06.06.2009

Suomi – Liechtenstein

10.06.2009

Suomi – Venäjä

10.10.2009

Suomi – Wales

[lenc]

10.06.2009

Suomi – Venäjä

Kui Eestil sellel päeva mängu ei ole, siis lähme velledele appi!

[Raivo19]

Kui Eestil sellel päeva mängu ei ole, siis lähme velledele appi!

khm,kumbasid sa velledeks pead? ühed naabrid mõlemad

[lenc]

khm,kumbasid sa velledeks pead? ühed naabrid mõlemad

Igaüks oma südametunnistuse järgi. Ei tee mingeid ettekirjutusi.

[Mõnuagent 007]

Igaüks oma südametunnistuse järgi. Ei tee mingeid ettekirjutusi.

Kusjuures ülilahe oleks, kui vaat soomlased ja venelased peavad end statal normaalselt üleval, aga kohale sõitnud eestlased hakkavad üksteisel külme üles taguma, sest mõned on vene ja mõned soome poolt

[eestimees]

ei oskand mujale panna

EESTI JALGPALL 800
Autor: Veiko Märka (10.01.2008)

Kui raiusime akna Euroopasse: Liivimaa Henriku sõnul saatsid FC Mõõgavennad ning meie rahvusmeeskonna kohtumisi sageli jalgpallihuligaanide joomingud, kaklused ning rüüsteretked Dünamünde kloostri veinikeldrisse.
Tänavu tähistab Eesti jalgpall suurt ja auväärset juubelit. Möödub kaheksa- sada aastat ajaloolisest hetkest, kui meie vutimehed pälvisid rahvusvahelise tunnustuse ning pidasid esimesed ametlikud kohtumised. On paras aeg tagasi vaadata sellele põnevale teele, kus kaotusi on küll olnud rohkem kui võite ning vahepeal pööras Fortuuna meie rahvusmeeskonnale selja lausa seitsme- sajaks aastaks järjest.

Esimese ametliku maavõistluse pidas Eesti rahvusmeeskond Beverini karikaturniiril 1208. aasta kevadel, seda loomulikult lätlastega. “Lätlased aga, väljudes ja sööstes mehiselt nende vastu võitlusse, lõid juba avapoolajal värava (5 min Roboam) ja röövisid nende treeneri, ja jooksnud oma värava juurde tagasi, õnnistasid kõik üheskoos jumalat, keda nad märkasid enda eest võitlevat,” kirjutab nobeda sulega jalgpalliajakirjanik Läti Henrik oma sellekohases reportaažis.

Kõrvalise abi tõttu lätlased siiski dis*kvalifitseeriti, aga see ei vähenda mängu tähtsust.


Muidugi polnud jalgpall Eestis varem täiesti tundmatu, kuid Euroopa Jalgpalliliidu ametlikes protokollides leidub sellest ajast vaid üksikuid ähmaseid teateid. Nii pole tänaseni selge, kas 1167. aasta Rootsi lahtistel meistrivõistlustel Sigtunas said võitjakarika eestlased, karjalased või hoopis kurelased. Klubide tasemel oli peetud mitmeid kohtumisi lõunanaabritega ning mõnel korral ka Pihkva ja Novgorodi Dünamoga.

Esimeseks Lääne-Euroopa meeskonnaks, kes Eestis pikema turnee korraldas, oli Saksamaa klubi FC Mõõgavennad. Jaburast nimest hoolimata oli tegu Euroopa tipptasemel klubiga, mida treenis oma aja parimaks jalgpallispetsiks hinnatud Innocen*tius “Inno” III isiklikult. Kuigi eestlastel tuli tavaliselt väljakult lahkuda kaotusega, ei möödunud need õppetunnid kasutult. Tutvuti uute mänguvõtetega ning tol ajal Euroopas domineerinud 4-2-4 süsteemiga. Aegamööda loobusid eestlased ebaefektiivsest ning mängumaad kurnanud alejalgpallindusest. Samal ajal toimus üleminek kolmeväljakusüsteemilt vaieldamatult ökonoomsemale mitmeväljakusüsteemile.

Henriku andmetel oli suluseis kuni selle ajani eestlastele tundmatu ning nad kummardasid nurgalippe ja keskjoont, pidades neid elusateks. Et kohtunike meele järgi olla, toodi neile inim*ohvreid.

1210 Ümeras saavutas rahvusmeeskond jalgpallipaavsti juhendatud Saksa superklubi üle oma esimene võidu ning ületas ka Eurospordi uudistekünnise. Tänu Läti Henriku aktiivsele suhtekorraldustegevusele jõudsid kohalikud jalgpalliuudised edaspidi üha enam rahvusvahelisse telepilti.

Loomulikult ei saa keskaegseid jalgpallireegleid, eriti aga publiku käitumist võrrelda tänapäevaga. Henrik kirjutab, kuidas Viljandi meistrivõistlustel penalti andmisel eksinud kohtunik raevunud fännide poolt elusalt ja koos vilega katlas ära keedeti, sealjuures skandeerides “Laula, laula, pappi!” Meelepärase – või vastupidi, nördimaajava – tulemuse järel staadioni mahapõletamine ja kogu inventari lõhkumine või kaasavõtmine oli aga nii tavaline, et lehed ei viitsinud sellest alati kirjutadagi. Polnud haruldane pilt, kui väljakul jooksis mängu ajal ringi terve salk alasti fänne, kes osavalt turvameeste hellebardide eest kõrvale põikasid.

Tolleaegse klubijalgpalli lipulaevaks oli kahtlemata Lehola Malev Eesti tunnustatuima ning populaarseima vanemtreeneri Lembitu käe all. Kahjuks tabas Lembitut 1217. aasta madisepäeva turniiril otse vä lj aku ääres saatuslik infarkt. See o li ka Malevi luigelaul. Mängijad siirdusid perifeeriaklubidesse või otsustasid hoopis maa*hokimängija karjääri kasuks.

Elu edenes, turniire tuli üha juurde. Juba jalgpalliajaloo koidikul said populaarseks Balti turniirid, milledest leedulaste asemel võtsid sel sajandil osa veel liivlased. Mänguõnn oli vahelduv.

Aastal 1219 võib juba rääkida teatud jalgpallitüdimusest. “Kakskümmend üks jõudis vanemtreeneril kätte ju aasta. Ei antud jalgpallist puhkust liivlaste maale,” kirjutab Henrik sel puhul teatud resignatsiooniga.

Järgnevad aastakümned ongi Eesti jalgpalliajaloos stagnatsiooniks. Ainsateks eredamateks hetkedeks jäid kohaliku klubi alagrupivõidud Saaremaa meistrivõistlustel 1227, 1236 ja 1260, aga finaalis tuli neilgi kordadel tunnistada külaliste paremust. 1237 asutati Tallinnas esimene ametlik fänniklubi, mis kandis nime Jaani Seek.

Hansa Liidu laienemisega seoses sattus Talllinna sadamasse üha rohkem kogesid maailmatasemel pallide, saabaste ja muu varustusega – kahjuks aga ka keelatud medikamentidega. Adidase keskus Pikal tänaval oli keskaegse Tallinna uhkeim hoone. Korraldati kursusi ja seminare ning tutvustati uusimaid treeningumeetodeid. Agarad agendid jõudsid igasse metsakülla ja -tallu ning iga talendikas vutinoor viidi ilma pikemata lähima mõisa harjutusväljakule higi valama.

Euroopa eeskujul seati sisse kindel lepingute süsteem. Mängijad said klubi omandiks, neid võis osta, müüa ning abonementpiletite vastu vahetada. Staadionid kuulusid suurklubidele. Amatööridele renditi neid välja üksnes endale mittesobival ajal, peamiselt öösiti ja varahommikuti, mis tekitas viimastes kibedat nurinat ning aeg-ajalt isegi vastuhakke.

1343. aastal ellukutsutud Jüriöö mängud toovad kohalikku jalgpalliellu uut elevust, seda küll peamiselt rahva huvi, mitte mängutaseme tõusu tõttu. Eestlastel ei õnnestu siiski ühtegi võidukarikat pälvida, kuigi eelringides näidatakse päris head kokkumängu. Mänge tumestab dopinguskandaal. Süstlaid avastatakse peaaegu kõigi meeskondade riietusruumides. FIFA väljasõidukomisjon kutsub neli juhtivat mänedžeri koos kolme massööriga Paidesse ning võtab neilt elu lõpuni litsentsid ära. Sama aasta talvel üritavad Viljandi jalgpalliklubi omanikud salaja kottides treeninglaagrisse tuua terve Nigeeria noortemeeskonna, et mitte tulumaksu maksta. Plaan saab siiski avalikuks ning mustad mehed tehakse peajagu lühemaks.

Lühike elevus ei tõsta Eesti jalgpalli taset pikemas perspektiivis. Mida madalamale langeb mängude tase, seda enam hakkavad halvast küljest silma paistma pealtvaatajad. 1525. aasta meistrivõistluste kevadringi ajal peksavad raevunud fännid puruks kõik Tallinna tähtsamate sisestaadionite Oleviste ja Niguliste reklaamtahvlid.

1560 likvideeritakse kihlveoskandaalide tõttu seni Eesti jalgpallielu juhtinud Liivi Ordu. Algab segaduste aeg. Seni klubijalgpallile toetunud Eesti Jalgpalliliit panustab üha enam rahvuskoondisele, lühikese aja jooksul võib maarahvas palli taga ajamas ja tagumas näha Venemaa, Rootsi, Poola ja Taani koondisi.

Klubide majanduslik olukord käib alla, mängijatele palga maksmisega on kõikjal raskusi. Üksnes osava mänedžeri Ivo Schenkenbergi juhitud Kassisaba Hannibal püsib kuidagimoodi vee peal, kuid lõpuks müüakse seegi koos juhendajaga venelastele.

1562 tehakse Venemaalt saabunud fännide poolt populaarse Reliikvia karikaturniiri finaali järel maatasa Eesti üks uhkemaid, Pirita jal gpallihall. See jääbki viimseks reliikviaks, Pirita halli viimsete päevade järel pole seda hinnalist trofeed enam välja antud.
(järgneb nelja nädala pärast)

[urmar]

ei oskand mujale panna

Oleksid võinud ikka paremat kohta otsida.

[kyps]

Minuni jõudnud informatsiooni järgi peaks täna loositama meie alagrupi kalender. Kas oldakse ikka graafikus?

[aanvaller]

Lükati 1. veebruarisse..

[vandersell]

Hoopis 30. jaanuar.

[kesa]

Homme siis loosimine.
Lisaks Eesti 5. grupile ootab saatust ka Läti 2. grupp.

[gianluca]

Järgmise kahe aasta puhkusekalender saab siis täna õhtuks selgeks:

A draw to determine the fixture list for the 2010 FIFA World Cup South Africa™ preliminary campaigns of European Groups 2 and 5 will take place in Zagreb, Croatia on 30 January (16:00 CET), the eve of the XXXII Ordinary UEFA Congress.

http://www.fifa.com/worldcup/organisation/media/newsid=673986.html#match+schedule+draw+european+groups

[Rein]

Eesti 2010. aasta MM-valiksarja kalender:

06.09.2008 Belgia – Eesti
10.09.2008 Bosnia ja Hertsegoviina – Eesti
11.10.2008 Eesti – Hispaania
15.10.2008 Eesti – Türgi
28.03.2009 Armeenia – Eesti
01.04.2009 Eesti – Armeenia
05.09.2009 Türgi – Eesti
09.09.2009 Hispaania – Eesti
10.10.2009 Eesti – Bosnia ja Hertsegoviina
14.10.2009 Eesti – Belgia

[aanvaller]

Nüüd jääb ainult loota, et oktoobris on ilm mõnusalt talvine

Mida sa siin loodad, kui isegi veebruaris pole lund nä-ha-gi .
Kuidas selle aasta piletisüsteem on? Saab eraldi ka?