Eesti koondis

[atleticomadrid]

Värske statistika ütleb, et Eesti lõi valikturniiril peale 100 korda, väravaraamidesse 25 ja nagu kõigile teada, siis väravateks said neist 4...

[Martin]

Värske statistika ütleb, et Eesti lõi valikturniiril peale 100 korda, väravaraamidesse 25 ja nagu kõigile teada, siis väravateks said neist 4...

Mind tõsiselt huvitaks, et mitu lööki oli kasti seest ehk mida võib tasapisi hakata väravavõimaluseks pidama (a'la oli 1-1 olukorras või nagu Purje või Kallaste viimati).

Et uhas 35lt peale on tore, kuid üldiselt seda võimaluseks ei peaks, kuigi mõni meister vormistab ära.

[ööö]

Kui juba aasta,enne järgmise valiksarja algust tsementeeritakse uut läbikukkumist.MM valikmängud on ,kui treeningmängud tulevasele EM valikmängudele.Siis mida me ootame sõbrad?Seda arengu jura on aetud üle 20 aasta.Islandil ei ole sellepärast seakatku,et ta on saare-riik ja seal ,ei ole metsanotsusid.Äkki sellepärast nad EM-l mängivd.

[Nahkpea]

Mina usun ka, et nulli peale jäämine järgmises valiksarjas ei ole reaalne. Minimaalne eesmärk peaks olema võtta kodus vähemalt 2 võitu ning võõrsil vältida nelja kaotust. Usun, et tehtav.

Nulli peale me ei jää, selles ma olen kindel. Aga sinu miinimumeesmärk tundub ikka üsna maksimum. Kui me seda ei täida, siis räägime jälle helgemast tulevikust ja teeme spekulatiivse analüüsi, et tegelikult me ikkagi väärinuks MM-ile sõitu, ainult õnn polnud meiega?

[gd77]

Mind tõsiselt huvitaks, et mitu lööki oli kasti seest ehk mida võib tasapisi hakata väravavõimaluseks pidama (a'la oli 1-1 olukorras või nagu Purje või Kallaste viimati).

Et uhas 35lt peale on tore, kuid üldiselt seda võimaluseks ei peaks, kuigi mõni meister vormistab ära.

Arvan ka, et pigem on probleem, et võimalusi on vähe ja viimasta päevade jutt, et ei oska ära lüüa, põhineb ainult ühel olukorral.

[optiums]

Kui juba aasta,enne järgmise valiksarja algust tsementeeritakse uut läbikukkumist.MM valikmängud on ,kui treeningmängud tulevasele EM valikmängudele.Siis mida me ootame sõbrad?Seda arengu jura on aetud üle 20 aasta.Islandil ei ole sellepärast seakatku,et ta on saare-riik ja seal ,ei ole metsanotsusid.Äkki sellepärast nad EM-l mängivd.

Ju siis on enamus mängijaid, eesotsas kaksikutega lihtsalt lorud.

[optiums]

Mind tõsiselt huvitaks, et mitu lööki oli kasti seest ehk mida võib tasapisi hakata väravavõimaluseks pidama (a'la oli 1-1 olukorras või nagu Purje või Kallaste viimati).

Et uhas 35lt peale on tore, kuid üldiselt seda võimaluseks ei peaks, kuigi mõni meister vormistab ära.

Kui kauglöögid ei lugenuks, siis pleyoffi me ei pääsenuks.

[optiums]

Arvan ka, et pigem on probleem, et võimalusi on vähe ja viimasta päevade jutt, et ei oska ära lüüa, põhineb ainult ühel olukorral.

Probleem on siiski Purje puhul pikemaajalisem. Ta on luhanud suuri momente ka Kalju eest, samas on koondise eest siiski sisse ka uhanud.

[ööö]

Huvitav oleks optiums teada milliseid kaksikuid sa silmas pead.Neid keda sa loruks pead ei ole kugeltki kaksikud.

[Tundmatu]

Neil jah õeke kambas, ehk kolmikud

Huvitav oleks optiums teada milliseid kaksikuid sa silmas pead.Neid keda sa loruks pead ei ole kugeltki kaksikud.

[chac]

...Eesti on väike, vaene ja ilmselt Euroopas kõige väiksemate jalgpallitraditsioonidega riik. Seda kolmandat saab väga aeglaselt parandada, esimest ja teist väga mitte.

Arvan, et reaalne on, et järgmisest grupist tuleb 8 kaotust. Hea õnne korral võib mõni viik või võit sisse tulla, aga ise pean kõike üle nulli punkti boonuseks....

1) eesti on väike - nõus.
aga on meist väiksemaid kes on edukad, st väiksus tingimata ei tähenda seda et meil omi võimalusi pole asju parandada.
mingid islandid walesid sloveenid - pidevalt - igasugustel finaalturniiridel, kas see on juhus? ilmselt mitte.
värske näide - võrkpallis võistkond jõudis EM'i poolfinaali! on neil siis mingi metsik, mingi 100 aasta pikkune traditsioon? vaevalt küll.
st tuua siin eesti väiksus - imho => põhjendamatu hala.

2) eesti on vaene.
ega ikka ei ole küll. isegi mitte euroopa kontekstis. jah kui võtame EL 28 riiki siis arvatavasti jääme sinna teise poolde. lambist pakuks et 28st umbes 17 on meist materjaalselt paremal järjel ja ca 10 meist halvemal. oma silmaga võin kinnitada et leedu/läti on meist kehvemal järjel, ja usun et ka mõnedki teised postkommud a la bulgaariad/rumeeniad/ungarid on.
kui aga võtta lisaks 28 EL riigile lisaks kõik 54 UEFA liiget, alates seal albaaniast kasahstanini, valgevenest moldaaviani, ja terve posu sõjajärgseid lõunaslaavlasi siis eesti päris selgelt positsioneerub euroopa rikkamasse poolde, võibolla venitab isegi rikkaima kolmandikuni välja.
see et see rahvuslik rikkus visalt jõuab jalgpallini, ja miks see nii on - see on juba natuke teine teema.

ehk siis pole mõtet halada. kõik on meie kätes. meie enda kätes. mida me teeme ja kuidas me teeme.
ja fännidelt sellist ettenutmist ja halamast... ei saa küll keelata aga selgelt vaja aru saada et see on allaandja tee.
peab võitlema oma koha eest päikese all, ja ennast kehtestama. ja selleks vaja aru saada oma tugevustest ja oma nõrkustest. ja mida teha et oma tugevusi arendada ja nõrkusi kahandada.
selleks siin foorumis ju arutlemegi. moarust. ja ettenutmine et ää-ää, saame null punkti jne... see ei aita ega innusta mitte kedagi. rääkimata sellest et pole isegi objektiivne.

[keemiainsener]

1) eesti on väike - nõus.
aga on meist väiksemaid kes on edukad, st väiksus tingimata ei tähenda seda et meil omi võimalusi pole asju parandada.
mingid islandid walesid sloveenid - pidevalt - igasugustel finaalturniiridel, kas see on juhus? ilmselt mitte.
värske näide - võrkpallis võistkond jõudis EM'i poolfinaali! on neil siis mingi metsik, mingi 100 aasta pikkune traditsioon? vaevalt küll.
st tuua siin eesti väiksus - imho => põhjendamatu hala.

2) eesti on vaene.
ega ikka ei ole küll. isegi mitte euroopa kontekstis. jah kui võtame EL 28 riiki siis arvatavasti jääme sinna teise poolde. lambist pakuks et 28st umbes 17 on meist materjaalselt paremal järjel ja ca 10 meist halvemal. oma silmaga võin kinnitada et leedu/läti on meist kehvemal järjel, ja usun et ka mõnedki teised postkommud a la bulgaariad/rumeeniad/ungarid on.
kui aga võtta lisaks 28 EL riigile lisaks kõik 54 UEFA liiget, alates seal albaaniast kasahstanini, valgevenest moldaaviani, ja terve posu sõjajärgseid lõunaslaavlasi siis eesti päris selgelt positsioneerub euroopa rikkamasse poolde, võibolla venitab isegi rikkaima kolmandikuni välja.
see et see rahvuslik rikkus visalt jõuab jalgpallini, ja miks see nii on - see on juba natuke teine teema.

ehk siis pole mõtet halada. kõik on meie kätes. meie enda kätes. mida me teeme ja kuidas me teeme.
ja fännidelt sellist ettenutmist ja halamast... ei saa küll keelata aga selgelt vaja aru saada et see on allaandja tee.
peab võitlema oma koha eest päikese all, ja ennast kehtestama. ja selleks vaja aru saada oma tugevustest ja oma nõrkustest. ja mida teha et oma tugevusi arendada ja nõrkusi kahandada.
selleks siin foorumis ju arutlemegi. moarust. ja ettenutmine et ää-ää, saame null punkti jne... see ei aita ega innusta mitte kedagi. rääkimata sellest et pole isegi objektiivne.

Miks sa jätsid välja kolmanda karakteristiku (traditsioonid) üle argumenteerimise?

Vutikirjanduse klassikasse kuuluvas Soccernomics teoses, mille eesmärgiks on tõmmata paralleele jalgpallilise edukuse ja muude parameetrite vahel, on üsna selgelt välja toodud, et riigi üldist edukust jalgpallis saab ennustada kolme parameetri alusel - riigi rikkus, riigi rahvaarv ja kogemus rahvusvahelisel tasandil (aka meie jaoks traditsioonid).

Paratamatult peame end võrdlema esiteks teiste Euroopa riikidega. Kui piiluda numbrite maailma, siis sinu poolt boldis tähendatud nentimuse võib küsimärgi alla seada, kuna nominaalse SKP võrdluses paikneme alles neljandas kümnes. Tõsi, per capita arvestuses maandume kolmandas kümnes, kuid Soccernomicsi algoritmi huvides tuleks need parameetris esialgu lahus hoida. Rahvaarvult maandume konkurentidega võrreldes lausa viiendasse kümnesse. Jalgpallitraditsioonide võrdlust mul kahjuks käepärast pole, kuid nagu vist enamik jalgpallisõpru endale teadvustab, on see kultuurikiht tiba õhuke.

Neid kümneid kokku lüües on igati loogiline, et Eestil läheb tavaolekus (mitte EM2012 ergastatud olekus) nii nagu tal läheb. Meil on ääretult raske oodata, et lõpetame Euroopa top13s (MMi tarbeks) või top24s (EM finaalturniir). Teekond kestva eduni on ääretult pikk, küll aga saab loota, et asjaolude kokkulangemisel leiame aeg-ajalt end taas sellest ergastatud olekust.

Emotsioon tuleb pahatihti aga enne numbritel põhinevat loogikat ja minagi tõusin toolilt pettunult püsti sekund pärast omaväravat ja sammusin tujutult väljapääsu poole. See aga ei tähenda, et jalgpallikoondise paugupealt läbikukkunuks tunnistan.

[chac]

Miks sa jätsid välja kolmanda karakteristiku (traditsioonid) üle argumenteerimise?

põhjus lihtne. ei tunne niiväga hästi sel teemal end. selge et midagi oli 30ndatel (olümpia jne) aga vahepeale paus 50a jms mõjud - hinnata ei oska.
kindlasti on siin foorumis kompetentsemaid ses osas.

Vutikirjanduse klassikasse kuuluvas Soccernomics teoses, mille eesmärgiks on tõmmata paralleele jalgpallilise edukuse ja muude parameetrite vahel, on üsna selgelt välja toodud, et riigi üldist edukust jalgpallis saab ennustada kolme parameetri alusel - riigi rikkus, riigi rahvaarv ja kogemus rahvusvahelisel tasandil (aka meie jaoks traditsioonid).

Paratamatult peame end võrdlema esiteks teiste Euroopa riikidega. Kui piiluda numbrite maailma, siis sinu poolt boldis tähendatud nentimuse võib küsimärgi alla seada, kuna nominaalse SKP võrdluses paikneme alles neljandas kümnes. Tõsi, per capita arvestuses maandume kolmandas kümnes, kuid Soccernomicsi algoritmi huvides tuleks need parameetris esialgu lahus hoida. Rahvaarvult maandume konkurentidega võrreldes lausa viiendasse kümnesse. Jalgpallitraditsioonide võrdlust mul kahjuks käepärast pole, kuid nagu vist enamik jalgpallisõpru endale teadvustab, on see kultuurikiht tiba õhuke.

nominaalse SKP järgi peaks maailma tugevaimad jalgpallimaad olema - usa, hiina ja jaapan.
mis seal veel olid, rahvaarv, riigi suurus? india ilmselt peaks ka olema päris tipu lähedal. ja indoneesia.
aga ei ole.
seepärast SKP per capita - minumeelest on parem näitaja. mitte lõplik tõde aga võrreldes nominaalse SKP'ga parem.

Neid kümneid kokku lüües on igati loogiline, et Eestil läheb tavaolekus (mitte EM2012 ergastatud olekus) nii nagu tal läheb. Meil on ääretult raske oodata, et lõpetame Euroopa top13s (MMi tarbeks) või top24s (EM finaalturniir). Teekond kestva eduni on ääretult pikk, küll aga saab loota, et asjaolude kokkulangemisel leiame aeg-ajalt end taas sellest ergastatud olekust.

Emotsioon tuleb pahatihti aga enne numbritel põhinevat loogikat ja minagi tõusin toolilt pettunult püsti sekund pärast omaväravat ja sammusin tujutult väljapääsu poole. See aga ei tähenda, et jalgpallikoondise paugupealt läbikukkunuks tunnistan.

MM'ile pääsu tõenäosust pean ka väikeseks (laest vaadates kirjutaks näiteks 10%?) aga EM'i 24 hulka (54 seast) jõudmine pole kindlasti midagi ülemäära utoopilist. korvpallis ja võrkpallis oleme seda ju mitu korda saavutanud, miks mitte ka jalgpallis. 20+ aasta on ju suht palj tööd tehtud, pmst terve uus põlvkond üles kasvatatud.
võimalik et tõenäosus on ka siin meie vastu (jällegi, laest pakkudes - näiteks 40%) aga midagi ülisupermega selles ju pole. kvaliteetsetest treeneritest ja klubi mänedzeridest on suur puudus.

[keemiainsener]

kvaliteetsetest treeneritest [...] on suur puudus.

Just-just! Tore on näha, kui Pehrssoni tulekuga rõhutatakse, et koondis on nüüd märksa metoodilisem jnejne. Aga metoodiline töö A-koondises on jäämäe tipu otsmine kristallike. Meil saab lastetreeneriks hakata praktiliselt iga suvaline tont, samas kui nt meiega võrreldaval Islandil rõhutatakse süsteemset lähenemist maast madalast. Sealt see kõik algab. Kui probleem praegu käsile võtta, siis otseseid vilju näeme ehk 15-20 aasta pärast.

[martn26]

1) ....
fännidelt sellist ettenutmist ja halamast... ei saa küll keelata aga selgelt vaja aru saada et see on allaandja tee.
peab võitlema oma koha eest päikese all, ja ennast kehtestama. ja selleks vaja aru saada oma tugevustest ja oma nõrkustest. ja mida teha et oma tugevusi arendada ja nõrkusi kahandada.
selleks siin foorumis ju arutlemegi. moarust. ja ettenutmine et ää-ää, saame null punkti jne... see ei aita ega innusta mitte kedagi. rääkimata sellest et pole isegi objektiivne.

Tegelikult käime siin foorumis koos teiste kaasmõtlejatega oma emotsioone ja arvamusi väljendamas. Ning peab tõdema, et meie arutlemine siin foorumis ei muuda midagi.

Mida meie teha saame? Vaatamata tulemustele ja emotsioonidele olla lojaalne fänn, süstida tutvusringkonnas jalgpallipisikut, ning utsitada oma lapsi spordiga (s.h. Võimalusel jalgpalliga) tegelema.

Jah, padufännidel lasub ka kohustus EJL-ile märku anda, kui on näha, et meie koondise juhtimine, ning areng enam kriitikat ei kannata. (siin all mõtlen protestiaktsioone, mida loodan et ei ole koondisega ja üleüldise kohaliku jalgpallimaailmaga seoses meil kunagi vaja.

Aga hetkel on Pehrsson suutnud täita selle kriteeriumi, et on kaitse enam-vähem pidama saanud. Edasises on mul suured lootused, et ta leiab lahendused, mis paneks meid nüüd väravaid ka lööma. Seepärast usun ka mina et järgmine valikgrupp edasipääsu ei hakka temalt keegi nõudma, aga sellist väravatepõuda edaspidigi nähes tema juhendamist enam ei sooviks.