Sõprusmängud pakuvad rõõmu ainult hetkes. Laias plaanis on need tegelikult teisejärgulised. Sõprusmänge tituleerida üheks paremaks tulemuseks või ü-li-kõ-vaks on veits ülepakutud.
Nagu nt. see Uruguay mäng. Isiklikult sellest mängust väga eredaid mälestusi pole. V.a see naljaks värav, mis üle vv põrkas. Samas mõned päevad hiljem toimunud mäng Serbiaga, mis tolles grupis ja hetkes oli printsipiaalne kohtumine, on väga hästi meeles. See mäng oli ü-li-kõ-va. Ütleks isegi tulemus, nii hetkes kui praegu tundub kõvem. Lisaks melu, serblaste fännid meie sektoris, nendega võidu laulmine. Mäng ise, milline thriller, serblased vihaseks aetud ja see mäng läks neile väga korda. Mida näitas ka nende käitumine platsil. Erinevalt uruguaylastest. Lõunamaalased kuskil hangede vahele mängimas( tingimused olid tegelikult mängudes sarnased ja mitte, et ma tahaks kuidagi alavääristada võitu. Kindlasti ei. Olin isegi tol õhtul ja järgmine päev väge täis ja hõõrusin nii mõnelegi sõbrale nina alla, kes rääkis kuidas põske saame, aga nagu ma ütlesin, see ongi hetke rõõm).
Minu poolest saagem järgnevad 10-aastat kõik sõprusmängud pähe. Kui ainult sinna faking suurturniirile saaks.
E: Venemaaga on muidugi veits erinev, sest see on naaberriik( jaa veel milline, eksole). Need pelad jäävad nii kui nii eluks ajaks meelde, sest need mängud räägitakse suureks juba ennem ja naabritega mängud ongi teise tähendusega, eriti Naabrist Parem eestlase jaoks. Otsitakse erinevaid konflikte ja ajalugu. Lisaks venelased ise tegid selle võidu ja viigi meile nii magusaks, oma plagude jms. Pole võrreldavad mängud üldse Uruguay omaga.
Nagu nt. see Uruguay mäng. Isiklikult sellest mängust väga eredaid mälestusi pole. V.a see naljaks värav, mis üle vv põrkas. Samas mõned päevad hiljem toimunud mäng Serbiaga, mis tolles grupis ja hetkes oli printsipiaalne kohtumine, on väga hästi meeles. See mäng oli ü-li-kõ-va. Ütleks isegi tulemus, nii hetkes kui praegu tundub kõvem. Lisaks melu, serblaste fännid meie sektoris, nendega võidu laulmine. Mäng ise, milline thriller, serblased vihaseks aetud ja see mäng läks neile väga korda. Mida näitas ka nende käitumine platsil. Erinevalt uruguaylastest. Lõunamaalased kuskil hangede vahele mängimas( tingimused olid tegelikult mängudes sarnased ja mitte, et ma tahaks kuidagi alavääristada võitu. Kindlasti ei. Olin isegi tol õhtul ja järgmine päev väge täis ja hõõrusin nii mõnelegi sõbrale nina alla, kes rääkis kuidas põske saame, aga nagu ma ütlesin, see ongi hetke rõõm).
Minu poolest saagem järgnevad 10-aastat kõik sõprusmängud pähe. Kui ainult sinna faking suurturniirile saaks.
E: Venemaaga on muidugi veits erinev, sest see on naaberriik( jaa veel milline, eksole). Need pelad jäävad nii kui nii eluks ajaks meelde, sest need mängud räägitakse suureks juba ennem ja naabritega mängud ongi teise tähendusega, eriti Naabrist Parem eestlase jaoks. Otsitakse erinevaid konflikte ja ajalugu. Lisaks venelased ise tegid selle võidu ja viigi meile nii magusaks, oma plagude jms. Pole võrreldavad mängud üldse Uruguay omaga.
Kommentaar