Tulemus on muidugi üsna uskumatu ja seda loomulikult positiivses valguses. Õnnestus küll näha vaid viimast 35 minutit, kuid paistab et kõik olulised sündmused just sinna vahemikku koondusidki.
Väljaku olukord oli muidugi kośmaarne,kuid tuleb arvestada ka asjaolu, et sellist ülipikka ja lumerohket talve pole ka väga kaua olnud. Mängu jälgimise tegi muidugi raskeks lumi ja oranz pall, mistõttu väravast sai aimu siis kui Tiisleri hääletämber paari tooni võrra tugevnes.
Mänguliselt oli sellise kvaliteediga platsi taustal ju sinisärkide esitus täitsa mooi ehkki lühikest söötu oli raskem lükata. Vassiljevi esitus kindlasti koos Pareiko ja Piirojaga parimad, kuigi ka Jäägri kohta ei saa halba öelda, va kehvad tsenderdused, kuid mitmed ülestõusmised oma poolelt ja üks suurepärane joonelt tõrjumine olid positiivsed.
Võita mm- i 4 kohta ja FIFA rankingu 7 satsi, kuigi sõprusmängus ja paari põhimehe puudumisel Uruguai poolel, no ei ole sellele faktilisest nurgast lähenedes muidugi võrdväärset võitu meil pakkuda ehkki mm valikmängu võit Serbia vastu on sellega vast samal joonel.
Üldiselt selle napi nähtud aja jooksul jättis La Celesta ikka väga viletsa mulje. Vaatamata Suarezi, Cavani jne puudumisele ei tohiks siiski jooksvalt FIFA tabeli seitsmes punt isegi mitte mõne mehe puudumisel sedavõrd saamatut mängu näidata. Tahtejõuetu, ideetu ja lihtsalt nõrk. Ja no mis puudutab Forlani,siis sõnu polegi-lihtsalt masendav nagu tema selle hooaja vorm ka Atleticos olnud.
Aga teisipäeval siis saab vastuse kuivõrd tugev või nõrk see Tabarezi juhendatav sats tegelikult oli kui reaalsete punktide peale mängida tuleb. Kuid järjest enam tundub mulle nende edu eelmisel mm-i selline ühekordne paugutamine a la Horvaatia pronks 1998 (sest tõelise A kategooria koondise taset , kes selliseid fopaasid ja täielikku kvalitatiivset põrumist omale ei tohiks mitte lubada) minu arust küll kuskilt otsast välja ei anna. Nii nagu nende kaks ainukest mm tiitlit pärinevad ka ajast kui valikmängud puudusid sootuks, konkurents oli tänapäevaga võrreldes kasin ja paljud Euroopa tippkoondised neil turniiridel ei osalenudki. Ei ole kunagi mingiks tippriigiks neid pidanud ja tänane masendav esitus seda ka kinnitas. Klassiga koondis mängib ka sellistes tingimustes oma taseme välja, mida helesinised aga kuidagi ei suutnud.
Väljaku olukord oli muidugi kośmaarne,kuid tuleb arvestada ka asjaolu, et sellist ülipikka ja lumerohket talve pole ka väga kaua olnud. Mängu jälgimise tegi muidugi raskeks lumi ja oranz pall, mistõttu väravast sai aimu siis kui Tiisleri hääletämber paari tooni võrra tugevnes.
Mänguliselt oli sellise kvaliteediga platsi taustal ju sinisärkide esitus täitsa mooi ehkki lühikest söötu oli raskem lükata. Vassiljevi esitus kindlasti koos Pareiko ja Piirojaga parimad, kuigi ka Jäägri kohta ei saa halba öelda, va kehvad tsenderdused, kuid mitmed ülestõusmised oma poolelt ja üks suurepärane joonelt tõrjumine olid positiivsed.
Võita mm- i 4 kohta ja FIFA rankingu 7 satsi, kuigi sõprusmängus ja paari põhimehe puudumisel Uruguai poolel, no ei ole sellele faktilisest nurgast lähenedes muidugi võrdväärset võitu meil pakkuda ehkki mm valikmängu võit Serbia vastu on sellega vast samal joonel.
Üldiselt selle napi nähtud aja jooksul jättis La Celesta ikka väga viletsa mulje. Vaatamata Suarezi, Cavani jne puudumisele ei tohiks siiski jooksvalt FIFA tabeli seitsmes punt isegi mitte mõne mehe puudumisel sedavõrd saamatut mängu näidata. Tahtejõuetu, ideetu ja lihtsalt nõrk. Ja no mis puudutab Forlani,siis sõnu polegi-lihtsalt masendav nagu tema selle hooaja vorm ka Atleticos olnud.
Aga teisipäeval siis saab vastuse kuivõrd tugev või nõrk see Tabarezi juhendatav sats tegelikult oli kui reaalsete punktide peale mängida tuleb. Kuid järjest enam tundub mulle nende edu eelmisel mm-i selline ühekordne paugutamine a la Horvaatia pronks 1998 (sest tõelise A kategooria koondise taset , kes selliseid fopaasid ja täielikku kvalitatiivset põrumist omale ei tohiks mitte lubada) minu arust küll kuskilt otsast välja ei anna. Nii nagu nende kaks ainukest mm tiitlit pärinevad ka ajast kui valikmängud puudusid sootuks, konkurents oli tänapäevaga võrreldes kasin ja paljud Euroopa tippkoondised neil turniiridel ei osalenudki. Ei ole kunagi mingiks tippriigiks neid pidanud ja tänane masendav esitus seda ka kinnitas. Klassiga koondis mängib ka sellistes tingimustes oma taseme välja, mida helesinised aga kuidagi ei suutnud.
Pole ammu peale Eesti mängu foorumis sellist rahu märganud. 
Kommentaar