Türgi - Eesti, 10. august 2011

[soc]

Mnjah, mäng ja mängutegemine oli täiesti olemas, aga ühtäkki vaatas tabloolt vastu 3-0 seis.
Meie koondist on hakanud aina enam kummitama klassikaline koondiste probleem, mis puudutab meeste kokkumängu. Ei tunta piisavalt kaasmängija mõtteviisi, tüüpliikumisi jms...nii palju jäi loogilisi lahendusi seetõttu tegemata eile.

Täitsa nõus. Vaatasin mängu ja mõtlesin, et põhiline probleem miks rünnakud just selliselt lõppesid nagu nad lõppesid ei tulene ei oskuste puudumisest, ega ka otsustusvõimetusest, vaid sellest, et mängijad lihtsalt ei olnud üksteisega ühel lainel.

Tegelikult on kaitseliin ja keskväli enamvähem omavahel kokkumänginud ja Dmitrjevi - Vassiljevi duo on seal päris meeldiv kooslus. Aga rünnakus on olukord hulga halvem. Koondisel puudub KOKKUMÄNGITUD ja üksteisest arusaav ründepaar. Selliseks paariks võiks vabalt kujuneda Ahjupera - Zenjov. Aga kahjuks katsetab Rüütli ründajatega peaaegu igas mängus. Teine aspekt on see, et koondisele ei anta kokkumängimisvõimalust - sõprusmängudes katsetakse tihti noori või püütakse midagi uut katsetada. Kuigi võiks mängitada kindlat koosseisu, proovida leida mingeid standardseid mängu lahendusi, millele mängu rajada.

Puudu jääb minu silmis nii strateegiast mängudes, kui ka kokkumäng. Asja annab parandada, aga tõenäoliselt saaks sellega mingi teine treener paremini hakkama. Kuigi Rüütli ees peaks sügava kummarduse tegema. Lihtsalt on aeg muutusteks. Juhendagu käimas olevat kampaaniat lõpuni, aga uues valiktsüklis, oleks uus treener parem variant.