Ainuke küsimus, mis Ojamaad nendes mängudes puudutab on - kas tema kaasamisel oleksime Iirimaad võitnud? Samas on kohe vastuargument, võitvat koosseisu ei vahetata.
-
-
Mu peas on mitu aega mädanenud vastus.
Kui ehk oli nii, et Ojamaa lubati klubist Eestisse U21 mängudeks, seal Frank teda ei mängitanud OK. Kuid siin kurdeti äkki võinuks kasutada 019s. Kuid äketse oleks olnud selle tarbeks luba vaja, kuid seda polnud. (Kõigest utreering)Tundmatu - ehk mida mina ka teanKommentaar
-
-
Lincoln City variant vist ei töötanud lõpuks? Treener on seal nüüdseks ka vahetunud, nii et Ojamaa kusagile laenule minek endiselt küsimärgiga?Kommentaar
-
inglismaasisesed laenud madalamates liigas peaks olema avatud mingi novembri lõpuni vms.Algselt postitas priity Vaata postitustKommentaar
-
Poiss vastas Delfis lugejate küsimustele.
http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/...hp?id=26157571Kommentaar
-
Kirjutasin oma akadeemia-aastatel pidevalt oma blogi, nüüd on see natuke unarusse jäänud, aga plaanin taas aktiivsemalt kirjutama hakata. Blogiaadress - http://henrikojamaa.blogspot.com
Jääme ootamaKommentaar
-
Kõige suurem puudus on see, et ei suudeta mängida kõrge tempoga 90 minutit. Füüsiline ettevalmistus on absoluutselt teisel tasemel- kui Inglismaal teevad treenerid juba 12-13-aastastele poistele lisaks huvitavatele pallitreeningutele ka raskeid vastupidavuse treeninguid, siis Eestis selles vanuses poiste trennides on jalgpall ainult lõbu. Viimasel ajal on Eesti meedias silma jäänud jutt, et praeguse aja noored ei näe piisavalt vaeva ning ei treeni ennast individuaalselt. Tegelikult on viga treeningprogrammides, sest näiteks Inglismaal ei kujuta ma ette, et mõni 13-aastane noor käiks treeningplaani väliselt jooksmas. Esiteks on trennid füüsiliselt juba niigi nii rasked, et vabal ajal ei jõua enam midagi lisaks teha, teiseks ei lubaks seda treenerid, sest see rikuks ära täpselt plaanitud programmi. Lisaks füüsilisele on suureks probleemiks ka treeningute ning seetõttu ka mängude tempo. Ise erinevates noorteklassides Eestis mänginud olles mäletan selgelt, kuidas mängudes oli alati palli saades palju aega ja ruumi ning võis enne ärasöötmist teha 4-5 puudet. Inglismaal on juba väikeste poiste sõprusmängudes tempo nii kõrge, et mingit keskväljal triblamist näeb väga harva- kogu mäng käib enamasti 1-2 puutega ning pidevalt avanedes. Nii on nad 16-aastastena selle tempoga nii ära harjunud, et pressingu all mängimine ei tekita enam mingeid probleeme. Siit tuleb sisse ka suur vahe näiteks U17 valikmängudes, kus Eesti kahjuks alati suuri kaotusi saab. Eesti noorteliigades ilma teinud noored peavad esimest korda elus mängima jõuliste, agressiivsete vastastega, kes pärast su kahte puudet juba võtavad palli jõuga ära ning alustavad omakorda enda kiiret söödumängu.
Kuldsed sõnad.
Mõtlemapanev, et me loeme selliseid asjalikke mõttekäike juuniorieas andeka jalgpalluri, mitte mõne mureliku spordiajakirjaniku, noortetreeneri või jalgpalliametniku sulest.Kommentaar
-
Samas on see valdkond Inglismaal kõva kriitikat saanud, kuna Euroopas arendatakse noortel trennis just pigem tehnikat. Ja selles nähakse ka probleemi, miks inglismannid enam suurvõistlustel tegusid ei tee.Kommentaar
-
Koondise tegemata jäämata teod lükkaks mina siiski peatreenerite kapsaaeda..Algselt postitas Epic Vaata postitust
Klubitasandil teevad ju stabiilselt mehetegusid juba viimased kümmekond aastat.Kommentaar
-
-
No Euroopas on küsimus: füüsis vs tehnika, Eesti probleem on selles, et puudub igasugune selline küsimus. Pigem on natuke trenni vs natuke rohkem trenni.
Aga nõus sellega, et see on piinlikult naljakas, et Ojamaa blogist peab selliseid asju lugema. Kes on kogu tema Inglismaa saagat meedia ja blogi vahendusel jälginud, need ilmselt mõistavad kui nutune on Eesti seis.Kommentaar
-
Siis tuleb poistel trenni minna ja treeneritele rääkida, et on vaja rohkem füüsist treenida.
Aga Henrik areneb hästi
Kommentaar
-
-
Kommentaar