Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
Nu blin, Tammeka mängul 1 (üks) poiss puhus lõpu poole natuke pasunat ja nüüd mu kolmekas tahab ka omale sinist pasunat. Mis ma nüüd teen, tõsine dilemma on ees. Tahaks ju oma poega rõõmustada, aga samas ei tahaks kuidagi pasunatööstust ergutada.. Ostaks vuvuzela, kui saaks, sest see on juba bännitud.
Pole hullu, aga luba tal vaid toas seda puhuda. Kui uni ära läheb, näiteks siis.
Nu blin, Tammeka mängul 1 (üks) poiss puhus lõpu poole natuke pasunat ja nüüd mu kolmekas tahab ka omale sinist pasunat. Mis ma nüüd teen, tõsine dilemma on ees. Tahaks ju oma poega rõõmustada, aga samas ei tahaks kuidagi pasunatööstust ergutada.. Ostaks vuvuzela, kui saaks, sest see on juba bännitud.
Ilm on sitt ja U19 finaali mängu pasundamine läbi teleka kõrva ei kraabi. Aga ikkagi on seda liiast, absoluutselt mitte ühestki muust vutimängust maailmas ei telekast ega oma silmaga-kõrvaga nähtud-kuuldud ei meenu midagi sellist. Okse, raisk, tõsine okse.
absoluutselt mitte ühestki muust vutimängust maailmas ei telekast ega oma silmaga-kõrvaga nähtud-kuuldud ei meenu midagi sellist.
Kuna ei ole Vene liiga jälgija, kuid näinud 4 mängu siis peab ütlema, et kõigil neljal mängul pasun oli...ja seda palju jubedamalt. Võib-olla olen lihtsalt need "õiged" mängud üles leidnud...ei tea. Mõni kes vaatab Vene liigat võiks kinnitada või ümber lükata.
Isiklikult suutsin eile vaid esimese poolaja ära vaadata ning siis sai minu kopsik täis. Seadsin sammud kodu poole, kuna kõrvad jooksid pasunapininast sitavett, olin alistatud. Kuni avavileni tundus, et hoolimata vähesest vihmast tuleb üks igati vinge finaal, kuid siis juhtus "paratamatus". Otse nina all huilgas mingi vene neiu oma coca-cola pudelist pasunaga igale Hispaania mängija pallipuutele. Tundsin kuidas külm jutt otse kui kuum nuga sulavõist mu südame läbis. Arusaades, et seda lahingut mina ei võida, kuid sõja mõistes on vaja täna ellu jääda, haudusin plaani poolajal märkamatult jalga lasta. Kartsin, et pea läheb pasunapininast nii paksuks, et lõhkeb ning see jääbki minu viimaseks lahinguks fännitribüünil. Ilmselt minu põgenemisplaanist haisu ninna saanud "pasunasõdurid" muutusid nüüd aga veelgi vulgaarsemaks. 5m paremal puhus ülivinge kukeharjaga u 12a poiss nüüd kahest pasunast koguni korraga (ilmselt võitis eile ka "Pasunakuninga" tiitli), vasakul käel oli aga keegi neiu nii kadedaks saanud, et kõik saavad pasunat puhuda, kuid tema mitte ning otsustas vilistama hakata. See hetk tundsin, et pean lõpuni võitlema, kuid silme eest hakkas juba kirjuks minema, suutsin vaevu veel pingil püsida, tundsin hirmu, et iga hetk ma minestan. Kui arvasin, et enam hullemaks minna ei saa, ulatas vilistavale tüdrukule tema kõrval istuv noormees pasuna. Olin ümbritsetud nüüd nii eest kui külgedelt, mõistsin aina rohkem, et kui tahan selle lahingu üle elada on minu ainus väljapääs poolaja vile. Ning siis see kõlaski! Peakohtunik Danny Desmond Makkelis vilistas poolaja alanuks! Jättes kiirelt hüvasti oma vaprate sõpradega, kes vankumatult kuid kõrvu kattes ja silmi kissitades kohtadele jäid, jõudsin staadionilt välja. Silmitsesin veel vihmavarju all olles staadioni ja mõtlesin endamisi, "see oli hea lahing, kui sõda pole veel läbi!".
Eile lõunatribüünil kõige üleval istudes, viimases reas, ei pidanud minu närv vastu ja ütlesin ka suhteliselt viisakalt ühele rohelises pusas olnud noormehele, et ta selle pasundamise lõpetaks, õnneks sai aru mida mõtlesin. Tema põhjendus oli "aga teised pasundavad ka" .
Ja siiamaani ei suuda uskuda kui palju Hispaania lippe Eesti Vabariigi kodanikel kodudes on, täielik müstika :S
Kommentaar