Algselt postitas Myrgel
Vaata postitust
Ei ole lihtsalt viitsimatusest ja teisalt ka pyro vastandajate mind ahhetama paneva reaktsiooni tõttu, selleteemalistes diskussioonides varem osaleda.
Ma olen mõelnud tükki aega, miks on see just nii, et siin meil suurem osa selle kasutamisele kangekaelselt vastu on ja seda juba eos maha teevad. Olen jõudnud arusaamale, et ilmselt selleks põhjuseks ikka teadmatus on, seda enam, et see Eesti spordis tegelikult sedavõrd haruldane ju ikkagist on.
Siiski veel, ma julgen väita, Eestis on hetkel väga väike kogukond, kes teadustavad endale üldse midagi fännide subkultuurist kui sellisest, või üldse sellest midagigi teavad, ja seda eriti just fännide hulgas, kelle jaoks see tähtsam peaks olema.
Minu arvates on ideaalne näide Eesti kossufännid ning ka vähesed võrgufännid, kus mul endalgi käpp teinekord sees on. Selgelt võib seal näha seda, et fänlus on algtasemel. Ja oleme ausad - see ongi Eesti fänluse standard ja suisa peegel, sest kõige suurem mass liigub ju seal. Ühesõnaga siis, tuleb grupp kokku, istuvad maha ja toetavad endid mõne ergutushüüdega, aga see on ka kõik.
Tegelikult aga hõlmab fänlus endast kõike palju enamat. Kui on materjal ehk ressurss olemas - miks ei võiks seda ära kasutada ja fan style's edasi liikuda & areneda. Saab teha visuaalsed efektid omade toetuseks, choreo nagu lipushowd, tifod, mosaiigid, konfettid, sallid pea kohal või neid keerutades, lisaks annab muidugi palju juurde fleerid või toss - selle kõigega me näitame, et me oleme olemas, see on meie valdus ja me toetame omasid tõelise passioni & kirega ning sellega näitame koha kätte vastasele, ja kui on, siis ka nende fännidele.
Selline peaks asi olema, vähemalt suhtumine selle nimel, aga siin ongi see, et me ei oska selle nimel püüelda, kuna meie oma konnatiigis kas või üks ainuke konkreetne eeskuju puudub. No on, peamiselt küll Levadial ja Floral täiesti selline asi olemas ju, aga siiski ei ole nad nii mõjuvõimsad veel, olemaks Eesti spordifänluse etaloniks, kelle järgi teised nö. sappa võiksid haakuda. Selliseid gruppe oleks vaja kas lihtsalt rohkem, või nagu öeldud, siis praeguste olemasolevate veel märgatavam esiletõus, ehk rohkem inimesi ja veel rohkem actionit, siis võiks hakkata rääkima arengusuuna muutusest üldises pildis.
Ma tervest maailmast parem näiteid tooma ei hakka, aga kas või meie jaoks võrreldetaval mõõdupuul Lätis, rääkimata Leedus, ollakse meist ammu ees. See väljendub ainuüksi juba Ultra-mentaliteedi olemasolu(mitte, et see peaks nüüd ilmtingimata olema kõigil Eesti fännigruppidel) ja pürotehnika kasutusega, mis sealmail staadioneil tavaline nähtus on. Igatahes fännid ja tundub, et ka sealsed kaasrahvuslased aktsepteerivad seda, sest on sellise stiiliga aja jooksul harjunud ja on kõigest sellest teadlikud!
Niiet lõppkokkuvõtteks, asjaga tuleb tegeleda, et fännikultuuri üldist taset tõsta - ega keegi seda meie eest ära ei tee ju!
Ma ei taha uskuda, et meie rahvas on fänluse osas nii igavad, saamatud, emotsioonitud, fännikultuuritud...
Pyrotechnik ist kein Verbrechen !
Et mitte posti niisama raisku lasta, siis nädalatagune videolõik saksmannidest, kes toetavad oma rivaalide pürot toetushüüdega - Pürotehnika ei ole kuritegu !!!
Samuti tõi ta hästi välja, et sügavam fännikultuuri mõistmine laiemalt puudub. Seepärast vbla ei saada ka aru, et mida te täpselt taotleta. Ehk oleks mingi osavam ja kavalam moodus harida üldsust, kui teha seda aint tõrvikuid põletades?
Kommentaar