Algselt postitas Taavi.T
Vaata postitust
Leidsin sellise toreda loo ja ei saa mitte jätta seda teistele näitamata. Loodan ,et ei pahandata.
JK Rada kodulehelt.
Kuusalu Rada hooaeg 2006.
Hooaja lühikokkuvõtet peab alustama juba 2005 aasta novembrist, nimelt pandi hooaja pidulikul lõpetamisel ametisse uus peatreener Sander “Big-Fat-Boss” Piibemann. Noor mees võttis uut ametit kohe niivõrd tõsiselt, et tänasel päeval on ta sellele pühendunud 100%, jalgpalli kõrval pole tema elus ruumi ei tööl ega naistel, alkoholist rääkimata. Respekt.
Kahe hooaja vahelisel perioodil tegutses Rada ja tema agendid edukalt ka mängijateturul. Meeskonnaga liitus kuulus Kuusalu jalgrattur ja suusataja Kaupo Kadajane (Kaupol on väga ilus õde). Edukate läbirääkimiste tulemusena õnnestus Kuusalu õllekast võistkonda värvata Juku-Kalle Adrat, mängijanimega Jux(Juxi õde on ka väga ilus, aga okupeeritud). Loksalt, õigemini Ankru baarist meelitati juba talvel treeningutele Tauno Pajula, hooaja algusest peale on teda samast kohast mängupäeva hommikuti mängule meelitatud. Suhteliselt edukalt, peab mainima.
Kuusalu Rada tugevust traditsioonilise ja järelkasvu eest hoolitseva klubina näitab tõsiasi, et võistkonnaga liitus legendaarse kaitsja Mait Kröönströmi poeg Joonas, kes ei teinud isale häbi ja paugutas debüüthooajal kohe 6 väravat.
Meeskonnast lahkus Oleg Laidinen, kes küüditati Võrru. Mees ei lasknud pead norgu, vaid aitas Võru jalgpalliklubi mängiva treenerina järgmiseks hooajaks teise liigasse. Kui Olegil karistus kantud ja taas luba ranna-aladele lähemale kolida, on võistkonna uksed talle alati avatud.
Rada võistkonna 2005 aasta suurimad skoorijad ka siis üles loetud: Kristjan Saar 2, Andres Kaarmann 1, Raul Koppelmaa 1, Roman Laidinen 1. Respekt! (Kuigi pojaga suutis vaid Kopi hakkama saada, on ka teiste pingutus lugupidamist väärt)
Nüüd siis hooaeg 2006. Hooaeg algas kohe dramaatilise 4:3 võiduga Maardu üle, kusjuures olime 1:3 kaotusseisus. Sügavaim mõõn tabas meeskonda mai keskel, mil kaotasime 1:2 järjest Tallinna Spordile ja FC Štrommile ning lasime viimasel minutil Rakverel 1:1 viigistada. FC Štrommi jääb kindlasti kauaks meelde Joonasele, kuna esimeses mängus äigas vastane talle küünarnukiga nii õnnetult, et poiss viidi kiirabiga platsilt minema(rangluulihase venitus) ja teises virutas peale mänguolukorda lihtsalt jalaga vastu põlve, mille peale ta tuli platsilt ära kanda.
Hooaja teine pool algas uuel ja kaunil Kuusalu staadionil, mida on kiitnud ka kõik vastased, hoolimata kurvast tõsiasjast, et viigiga on siit pääsenud vaid Kaitsejõudude SK, kõik ülejäänud on leppinud kaotusega. Mõned kaunimad skoorid ka välja toodud : Kuusalu JK Rada - FS Junior Maardu 5-0, Kuusalu JK Rada - Tallinna Sport 8-2, Kuusalu JK Rada - VJK Rakvere 4-0, Kuusalu JK Rada - FC Ajax Lasnamäe II 6-1.
Pika vaheaja järel osalesime ka karikavõistlustel. Loosiga sattus kohe hea tuttav vastane, esiliigas palliv Nõmme Kalju. Sellest mängust on juba palju räägitud, aga fakt, et veel 15 min enne lõppu olime 2:1 peal, ületas ka Soccerneti uudiskünnise, näitab, et see mäng oli rääkimist väärt. Kaotasime 2:4.
Pidasime uue staadioni avamise puhul ka sõprusmängu neljandas liigas mängiva FC Toompeaga, mille võitsime 5:1. Rahvast oli kohal rohkelt ja atmosfäär suurepärane, sellised võiksid tulevikus liigamängudki olla. Pingutame.
Kogu hooaja peale siis 13 võitu, 4 viiki ja 5 kaotust. Kõik kaotused olid üheväravalised, ja kõik viigid jätsid tunde nagu oleksime mängu kaotanud. See ei ole pelgalt minu, vaid terve meeskonna arvamus ning näitab, et meeskond võitleb alati lõpuni ega rahuldu kunagi rahuldava tulemusega.
Hooaeg pole aga läbi enne kui ta on lõpetatud ohtra söögi ja joogiga ja Jaku “uusaastatervitusega”. Sellest osasaamiseks tulevad kõik mängijad ja meeskonna sõbrad 17. novembril Hara koolimajja kell 18-19. Ühtlasi viimane võimalus omandada keskharidus.
JK Rada kodulehelt.
Kuusalu Rada hooaeg 2006.
Hooaja lühikokkuvõtet peab alustama juba 2005 aasta novembrist, nimelt pandi hooaja pidulikul lõpetamisel ametisse uus peatreener Sander “Big-Fat-Boss” Piibemann. Noor mees võttis uut ametit kohe niivõrd tõsiselt, et tänasel päeval on ta sellele pühendunud 100%, jalgpalli kõrval pole tema elus ruumi ei tööl ega naistel, alkoholist rääkimata. Respekt.
Kahe hooaja vahelisel perioodil tegutses Rada ja tema agendid edukalt ka mängijateturul. Meeskonnaga liitus kuulus Kuusalu jalgrattur ja suusataja Kaupo Kadajane (Kaupol on väga ilus õde). Edukate läbirääkimiste tulemusena õnnestus Kuusalu õllekast võistkonda värvata Juku-Kalle Adrat, mängijanimega Jux(Juxi õde on ka väga ilus, aga okupeeritud). Loksalt, õigemini Ankru baarist meelitati juba talvel treeningutele Tauno Pajula, hooaja algusest peale on teda samast kohast mängupäeva hommikuti mängule meelitatud. Suhteliselt edukalt, peab mainima.
Kuusalu Rada tugevust traditsioonilise ja järelkasvu eest hoolitseva klubina näitab tõsiasi, et võistkonnaga liitus legendaarse kaitsja Mait Kröönströmi poeg Joonas, kes ei teinud isale häbi ja paugutas debüüthooajal kohe 6 väravat.
Meeskonnast lahkus Oleg Laidinen, kes küüditati Võrru. Mees ei lasknud pead norgu, vaid aitas Võru jalgpalliklubi mängiva treenerina järgmiseks hooajaks teise liigasse. Kui Olegil karistus kantud ja taas luba ranna-aladele lähemale kolida, on võistkonna uksed talle alati avatud.
Rada võistkonna 2005 aasta suurimad skoorijad ka siis üles loetud: Kristjan Saar 2, Andres Kaarmann 1, Raul Koppelmaa 1, Roman Laidinen 1. Respekt! (Kuigi pojaga suutis vaid Kopi hakkama saada, on ka teiste pingutus lugupidamist väärt)
Nüüd siis hooaeg 2006. Hooaeg algas kohe dramaatilise 4:3 võiduga Maardu üle, kusjuures olime 1:3 kaotusseisus. Sügavaim mõõn tabas meeskonda mai keskel, mil kaotasime 1:2 järjest Tallinna Spordile ja FC Štrommile ning lasime viimasel minutil Rakverel 1:1 viigistada. FC Štrommi jääb kindlasti kauaks meelde Joonasele, kuna esimeses mängus äigas vastane talle küünarnukiga nii õnnetult, et poiss viidi kiirabiga platsilt minema(rangluulihase venitus) ja teises virutas peale mänguolukorda lihtsalt jalaga vastu põlve, mille peale ta tuli platsilt ära kanda.
Hooaja teine pool algas uuel ja kaunil Kuusalu staadionil, mida on kiitnud ka kõik vastased, hoolimata kurvast tõsiasjast, et viigiga on siit pääsenud vaid Kaitsejõudude SK, kõik ülejäänud on leppinud kaotusega. Mõned kaunimad skoorid ka välja toodud : Kuusalu JK Rada - FS Junior Maardu 5-0, Kuusalu JK Rada - Tallinna Sport 8-2, Kuusalu JK Rada - VJK Rakvere 4-0, Kuusalu JK Rada - FC Ajax Lasnamäe II 6-1.
Pika vaheaja järel osalesime ka karikavõistlustel. Loosiga sattus kohe hea tuttav vastane, esiliigas palliv Nõmme Kalju. Sellest mängust on juba palju räägitud, aga fakt, et veel 15 min enne lõppu olime 2:1 peal, ületas ka Soccerneti uudiskünnise, näitab, et see mäng oli rääkimist väärt. Kaotasime 2:4.
Pidasime uue staadioni avamise puhul ka sõprusmängu neljandas liigas mängiva FC Toompeaga, mille võitsime 5:1. Rahvast oli kohal rohkelt ja atmosfäär suurepärane, sellised võiksid tulevikus liigamängudki olla. Pingutame.
Kogu hooaja peale siis 13 võitu, 4 viiki ja 5 kaotust. Kõik kaotused olid üheväravalised, ja kõik viigid jätsid tunde nagu oleksime mängu kaotanud. See ei ole pelgalt minu, vaid terve meeskonna arvamus ning näitab, et meeskond võitleb alati lõpuni ega rahuldu kunagi rahuldava tulemusega.
Hooaeg pole aga läbi enne kui ta on lõpetatud ohtra söögi ja joogiga ja Jaku “uusaastatervitusega”. Sellest osasaamiseks tulevad kõik mängijad ja meeskonna sõbrad 17. novembril Hara koolimajja kell 18-19. Ühtlasi viimane võimalus omandada keskharidus.
Kommentaar