Algselt postitas peters
Vaata postitust
320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
KTM reegel
Collapse
X
-
Algselt postitas telekavaataja Vaata postitustSimsoni mõte on pigem see, et anna kalamehele õng, mitte ära anna valmispüütud kala. Aga ka sinumoodi saab tõlgendada.
Kommentaar
-
Algselt postitas Marek_T Vaata postitustLevadia on jah see arenguetalon ja musterõngejagaja.
Kommentaar
-
sorry aga minu meelest täiesti absurdne ressursi kasutus. 1,1 miljonit EUR aastas! Mitu kilehalli saaks püsti panna selle eest? Või vähemalt mitu kuplit?
Kui leitakse raha samamoodi kuplite ehitamiseks ei kurda, aga no see on ju ebarealne raha raiskamine muidu.
Mis on Eesti jalgpallis number üks probleem? Infrastruktuur! Number 2 noortetreenerid. Number 3 Premium Liiga.
Kui meil oleks noortetöö hästi toimiv, siis need kvaliteetsed noored lahkuksid siit ennem kui peaks seda raha kasutama. KAs neid lahkub siit iga aasta piisavalt? Välismaa Akadeemias olevaid noori võib ühe käe näpudel kokku lugeda.
Kui iga aasta liiguks 1-2 noort ehk siis vanuses 16-18 välismaale ütleksin ok aeg on teha järgmine samm ja siis oleks see õigustatud.fc pohmell
Kommentaar
-
Algselt postitas telekavaataja Vaata postitustKeda võiks niiviisi Eesti jalgpallis tituleerida? Olen muidu Levadia osas sinuga nõus.
Kommentaar
-
Algselt postitas Marek_T Vaata postitustMa ei taha kedagi tituleerida, sitaga loopijaid piisavalt ilma minu provokatsioonidetagi. Tõin lihtsalt välja ebakoha sinu Simsoni mõtteavalduse lühianalüüsis.
Algselt postitas peters Vaata postitustKüllap on Levadia mõte ikka selline, et neil on õigustatud eesõigus eurorahadele. Ja palgad tunduvad neil ka nii tillud olema, et ejl palk noortele on liiga suur.
Kommentaar
-
Algselt postitas telekavaataja Vaata postitustOota ainult Nõmme Kalju oli selle reegli vastu ju? Või on Levadia ka?
Kommentaar
-
Enam pole küll millegi üle nuriseda.
29. detsembril toimunud liidu juhatuse koosolekul muutsime KTM reeglit selliselt, et nüüd peab KTM staatuse saamiseks olema noormängija klubis senise nelja hooaja asemel vähemalt kolm hooaega ja KTM arvestuse vanusepiiri tõstsime 21. eluaastalt 23. eluaastani. Põhjusteks oli vajadus võtta klubivahetuse surve 17-aastastelt mängijatelt ja teise nn. KTM-võimaluse andmine mängijatele, kes seda tegid, kuid esimesel katsel ebaõnnestusid. Peame jälgima hoolsalt, et nii KTM staatusega kui seda mitteomavad täiskasvanute klassi jõudvad mängijad omaksid võrdseid võimalusi edasises arengus.Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
Algselt postitas taku*Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.
Kommentaar
-
Täna alanud uue aasta puhul vaatasime põhjalikus intervjuus EJL-i presidendi Aivar Pohlakuga tagasi möödunud aastale - sellele, mis läks hästi ja mis andis õppetunni. Juttu tuli muuhulgas nii koondisest, noortest, Premium liigast, aga ka uue näo saanud KTM reeglist.
Uuest hooajast väheneb Premium liigas lubatud välismängijate arv viielt neljale. KTM-ide mängitamise nõue veel ei karmistu, kuid 2018. aastal peavad mängu alustama juba kaks KTM-i. Tean, et värskelt toimunud jalgpalliliidu juhatuse koosolekul sai KTM reegel uue näo. Millise täpsemalt ja miks?
Nagu korduvalt rõhutatud, ei ole KTM reegel loodud mitte selleks, et mõjutada tänast päeva, vaid selleks, et näidata suunda tulevikku. Kuna Eesti Jalgpalli Liidu kaudu on finantseeritud tippklubide noortetööd märkimisväärselt ja need summad kasvavad lähiaastatel veelgi, siis peab see andma ka tulemuse, muidu on kõnealune raha lihtsalt maha visatud. KTM reegel peab tekitama klubil vajaduse seada oma noortetöö kvaliteet eraldi prioriteediks. Kuna reegel käivitati hiljuti, siis vajab ta käivitumisfaasis korrigeerimist.
29. detsembril toimunud liidu juhatuse koosolekul muutsime KTM reeglit selliselt, et nüüd peab KTM staatuse saamiseks olema noormängija klubis senise nelja hooaja asemel vähemalt kolm hooaega ja KTM arvestuse vanusepiiri tõstsime 21. eluaastalt 23. eluaastani. Põhjusteks oli vajadus võtta klubivahetuse surve 17-aastastelt mängijatelt ja teise nn. KTM-võimaluse andmine mängijatele, kes seda tegid, kuid esimesel katsel ebaõnnestusid. Peame jälgima hoolsalt, et nii KTM staatusega kui seda mitteomavad täiskasvanute klassi jõudvad mängijad omaksid võrdseid võimalusi edasises arengus ja seda oleme teinud ka noormängijate täiskasvanute jalgpalli nn. sisenemistoetuse süsteemi loomisel, mille kaudu hakatakse projekti täismahus käivitumisel finantseerima aastas 200+ Premium liiga ja Esiliigade noormängijat.
Kommentaar
-
Algselt postitas -RoMaRiO- Vaata postitustSiin on küsimus, et mida me leegionäride puhul taseme tõstmise all mõtleme? Leedu ja Läti liiga keskmikute mängijad tõesti ei tõsta ei Flora ega ka näiteks Infoneti individuaalset taset. Küll tõstsid, tõstavad ja tõstaksid hetkel ka Ida-Viru klubide taset (jätame need fixingu jutud hetkel kõrvale). Ja taset tõstaksid nad mitte sellega, et nad oleks hirmkõvad mängijad, vaid nad annavad meeskonnale lihtsalt sügavust. See on ka põhjus, miks Sillamäel on hetkel 6 leegionäri, Levadial on 6 leegionäri, Narval on 5 leegionäri, ka Kaljul on ilmselt varsti 5 leegionäri, et meeskonnas oleks võimalik üldse normaalselt meeskonnana trenni teha ja ehk saaks ka üle välja 11 vs 11 mängida. Kuigi iga nädal kõiki neid kasutada ja ei saa ja palka tuleb neile sellegipoolest maksta.
Ausalt öeldes tundsin uut Jalkat lugedes end väikestsorti propagandaohvrina (pole esimene kord), kus väga agressiivsel kujul kujundatakse ja esitatakse praegust KTM visiooni ainuõigeks ja suurepäraseks lahenduseks. Samas vist väga vahet pole, kellegi arvamust see vast ei mõjuta.
Kogu selle jutu peale tekkis mul aga üks selline poolhüpoteetiline, samas vägagi tähtis küsimus:
Selline klubiareng, kus mingi sponsor või kes iganes pumpab suure raha sisse, klubi lend tõuseb, kuid siis rahakraanid keeratakse kinni ja klubi langeb, on tavapärane ja loogilistel põhjustel püüab Jalgpalliliit sedasorti arenguid mitte soosida.
Teisalt võtab Jalgpalliliit endale rahalised kohustused teatud mängijate (hiljem klubipersonali) üleval pidamiseks. Miks on turvalisem selline süsteem, kus kõik sõltub ühest (juriidilisest) isikust võrreldes süsteemiga, kus iga klubi areneb iseseisvalt?
Praegune süsteem pandi käiku ja oletame, et aastaks 2021-2022 on juba täistuure kogunud, kuid siis läheb midagi valesti ning Jalgpalliliidul ei ole võimalik enam seda raha investeerida. Ma saan aru, et eeldatakse arengut, kus klubi paralleelselt Jalgpalliliidu abile otsib ka ise võimalusi, kuid me kõik teame, kui keeruline on süüa otsida, kui sul toit laual on (või vähemalt see osa toidust, mis kõhu täis teeb).
Kommentaar
-
Ma ei ole antud artiklit lugenud, aga tundub, et autoril endal ei olnud aega või oskust sellesse foorumi arutelusse süveneda ja tabada, mis oli selle mõtte point. Klubide jätkusuutliku arendamise ja publikunumbrite seostamisega tekkis kohe küsimus, et kas välismaa klubidel oleks jätkusuutlik palgata väga keskpärase tasemega Eesti koondislasi? Kui nendes liigades oleks samuti leegionäride piirang. Või see jätkusuutlik areng, kus enda süsteemist tuleb need mängijad leida, peab toimima ainult siinmail? Mitu eestlast on leegionärina kuskil klubis ning võib öelda, et nad on sealsest tasemest üle, nagu leegionär iseenesest olema peaks? Või mitu eestlast välismaale üldse mängima pääseks?
Ja noh, publikunumbrite seostamine sellega. Ma arvan, et igaüks võis eilse valikmängu ajal näha erinevust, mis toimub kui mängib kohalikest koosnev Küprose rahvuskoondis või kui mängivad kohalikud klubid, kus annavad tooni leegionärid ja kohalikud mängivad väga episoodilist rolli.
Ma isiklikult ei ole ka Jalka ajakirja juba päris pikalt lugenud. Sest noh, nagu sa, telekavaataja, välja tõid. Ja igasuguste KTM piirangute kujundamine on üks asi, aga isegi suure vuti fännina on väga piinlik lugeda, kuidas ajakirja peatoimetaja igal võimalusel üritab vastandada jalgpalli korvpallile. Aega ja oskust süveneda ka teistesse spordialadesse ning mõista, et maailmas on palju rohkemat kui ainult jalgpall.
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar