KTM reegel

[chac]

Igasugune vaba konkurentsi piiramine on oma olemuselt sotsialism.
Ja - jah, mõningatel juhtudel võib olla põhjust seada mingeid piiranguid.
Aga neid võiks teha mitte nii nagu viimased mõned eesti valitsused on teinud, a la teeme mingi uue piirangu, või kohustuse või eeskirja ja vaatame mis saama hakkab. Pole kombeks teha mingeid eelnevaid analüüse, stsenaariume mis juhtub a) heal, b) halval c) keskpärasel juhul, ja kuidas see mingeid arvulisi näitajaid mõjutab (peale riigieelarve muidugi).

Missugune on EJL eelnev(!) analüüs selle reegli sisseviimisel ja kuidas see aitab noorte arengule kaasa? Kuidas sellest reeglist tulenevat potentsiaalselt tulu hinnatakse mingite konkreetsete numbriliste näitajate abil?

No näiteks, millised on konkreetsed eesmärgid näiteks 3, 5 või 10 aasta perspektiivis? Kas on olemas hinnangud a) b) ja c) erinevate stsenaariumide kohta, ja mida nad täpsemalt mõõdavad? Kas näiteks noortekoondiste saavutatud punkte & väravaid MM/EM alagrupiturniiridel vms? A la - viiest sisse KTM reegli - siis 3a pärast peaks u17 või u19 MM/EM tulemus olema a) +6p b) +3p c) vähemalt sama palju punkte, aga väravate vahe +3 vms.

Peab ju olema mingi kriteerium mille põhjal hinnata kas toodud reegel toi meile kasu ja kui palju tõi.
Lihtsalt belletristika meid ju edasi ei vii - peab olema mingi konkreetne eesmärk, mille poole püüelda, ja mille abil saaks oma edu (või ebaedu) mõõta, ja mille põhjal me saaks teha korrektiive oma reeglitesse.

Üldsegi on hämmastav, et kui aastaid viriseti/iriseti Transi üle kihlveopettuste tõttu, siis nüüd, kui Trans noori kaasata üritama on sunnitud, on hakatud nende pärast (krokodilli)pisaraid valama.

Kihlveopettuste "ravimine" läbi KTM reegli, see on siis täpsemalt misasi, hammaste läbi p***e ravimise edulugu?

[Nahkpea]

Hakkasin mõtlema, et huvitav kui minu lemmiklubil oleks vabariigi suurima haardega noortekombinaat ja piirkonna mõjuvõimsam jalgpalliagent, kas ma nõuaks ka valjuhäälselt kõikvõimalike välismaalaste ja noorte piirangute kehtestamist konkurentidele? Ilmselt küll.

Oehhh....

Pole isegi selle peale tulnud, et tahaks hirmsal kombel konkurentidele kaikaid kodaraisse loopida, et enda toetataval klubil kuidagi kergem oleks. Aga no eks igaüks mõtleb oma rikutuse tasemelt.

[-RoMaRiO-]

Noh, ma isiklikult seisan hetkel ka selle eest, et mu lemmikklubil oleks Eesti siseses konkurentsis keerulisem.

Urmari seosest kihlveopettuste ja noorte kaasamise kohta ei saanud aru, kui see üldse seos oli. Mõõnan, et kahtlase tasemega leegionäride puhul on see oht suurem, aga nagu elu on meile näidanud, siis sellisele teele on läinud ka mängijaid süsteemist, kus kasvatatakse häid inimesi. Ja jätkuvalt ei ole ükski klubi selle eest täielikult kaitstud.

[Myrgel]

Hakkasin mõtlema, et huvitav kui minu lemmiklubil oleks vabariigi suurima haardega noortekombinaat ja piirkonna mõjuvõimsam jalgpalliagent, kas ma nõuaks ka valjuhäälselt kõikvõimalike välismaalaste ja noorte piirangute kehtestamist konkurentidele? Ilmselt küll. See annaks meile ju selge konkurentsieelise. Eks iga üks näeb oma mätta otsast ja seetõttu võibki seda vaidlust siin vaidlema jääda. Eks liit peab siin leidma kompromissi mis säilitab sportliku taseme, tagab jätkusuutlikuse ja arvestab klubide võimalusi ja soove. 5 välismaalast ja tulevikus 3 KTM'i oleks Euroopa jäigem süsteem, aga praeguses seisus juba kompromiss.

[urmar]

Ei olegi nende jaoks küsimus, sest hetkel on paratamatus, et meil ei ole tegemist täisprofessionaalse liigaga ning klubide jaoks, kelle finantsilised võimalused ei luba mängijatele professionaalsed tingimusi luua, ei ole võimelised sekkuma ka kõige kõrgemasse mängu. Jutt käib ikkagi liiga keskmike taseme tõstmisest, kes õnnestumise korral võiks medalimängu sekkuda (Ida-Virumaa). Kuigi kui vaadata kasvõi Paide möödunud hooaja koosseisu, siis eelmisel hooajal oli neilgi 80% võõrmängijate kohtadest täidetud.

Paide ja Tammeka konkureerimine Narva ja Sillamäega on muidugi tore, aga peamine põhjus selleks on ikkagi Ida-Virumaa klubide tasemelangus.

Kui Tammeka oleks mullu Florale kõik neli mängu kaotanud, oleks ilmselt Flora Eesti meistriks tulnud, niipalju siis liiga taseme võrdsustumisest või siis vastupidi.

Üldsegi on hämmastav, et kui aastaid viriseti/iriseti Transi üle kihlveopettuste tõttu, siis nüüd, kui Trans noori kaasata üritama on sunnitud, on hakatud nende pärast (krokodilli)pisaraid valama.

[-RoMaRiO-]

Sa kipud liigataset võrdsustama esiotsa klubide tasemega, sest ma ei tea, kuidas välismaalaste piirang ja KTM reegel Viljandi või Pärnu või Tammeka jaoks üldse küsimus oleks. Nende vahel pole võrdusmärki. Liiga üldise taseme määramisel on tagumise otsa meeskondade roll isegi olulisem.

Meile meeldib ikka aeg-ajalt mõelda, et ega meie liiga Soome liigast oluliselt kehvem polegi, eriti kõlavad need hüüded kui mõni meie klubi sealse üle võidu võtab. Reaalsus on, et Soome liiga sammub ikka mitu head sammu eespool ja just seetõttu, et see liiga on oluliselt konkurentsitihedam kui meie oma, isegi kui Eesti tippklubid niiväga Soome omadele alla ei jäägi.

Ei olegi nende jaoks küsimus, sest hetkel on paratamatus, et meil ei ole tegemist täisprofessionaalse liigaga ning klubide jaoks, kelle finantsilised võimalused ei luba mängijatele professionaalsed tingimusi luua, ei ole võimelised sekkuma ka kõige kõrgemasse mängu. Jutt käib ikkagi liiga keskmike taseme tõstmisest, kes õnnestumise korral võiks medalimängu sekkuda (Ida-Virumaa). Kuigi kui vaadata kasvõi Paide möödunud hooaja koosseisu, siis eelmisel hooajal oli neilgi 80% võõrmängijate kohtadest täidetud.

Paide ja Tammeka konkureerimine Narva ja Sillamäega on muidugi tore, aga peamine põhjus selleks on ikkagi Ida-Virumaa klubide tasemelangus.

[telekavaataja]

Siin ei ole tõesti midagi vaielda. Osapooled ei mõista üksteist ja osati on see arusaadav, ise ma küll vaielda ja midagi tõestada ei viitsi enam. Jalgpalliliidu poolt valitud tee on tehtud otsus ja selle õigsust (või läbikukkumist) näitab aeg.

Mulle isiklikult meeldis Romario võrdlus Küprosega selles mõttes, et

a) riigi rahvaarv sama
b) Jalgpallitraditsioonide "sügavus" umbes samal tasemel

Küprosel ei ole koduliigas mingeid piiranguid. Ometigi leidub (siiamaani, kuidas nad küll suudavad!) neil 11 mängijat, kes suudavad meie 11 mängijaga võrdselt mängida.

Samas klubimaastikul on Küprose klubid juba sellist taset näidanud, millist mina oma silmadega Eestis kunagi ei näe. See näide on loomulikult enamuses fullretard, sest seal on klubidel raha ja siia selline raha klubidesse kunagi ei tule. Samas üks (neid on veel) selle põhjusi on sealhulgas ka KTM-poliitika jne.

Aga Küpros on vaid üks näide riigist, kus on rõhk tugevalt klubide poole kaldu.
On olemas Island, kus on suur rõhk koondise poole kaldu.

Aga jällegi me saame vaid oodata. 15 aasta pärast peaksid esimesed süsteemi viljad tulema.

[k2bo]

Kusjuures minu jaoks on väga meeldiv, et äkki välismaalaste piirang on kaasa aidanud sellele, et Paide ja Tammeka konkureerivad täie tõsidusega näiteks Transi ja Sillamäega.

Meeldiv on see ainult nende jaoks, kes ei salli vene taustaga identiteedituid fännibaasideta meeskondi. Liiga tugevuse koha pealt on ju see ainult miinuseks, ei?

[urmar]

Kusjuures minu jaoks on väga meeldiv, et äkki välismaalaste piirang on kaasa aidanud sellele, et Paide ja Tammeka konkureerivad täie tõsidusega näiteks Transi ja Sillamäega.

[Nahkpea]

aga ka hetkel on meil vaja võimalikult kõrgetasemelist liigat.

Sa kipud liigataset võrdsustama esiotsa klubide tasemega, sest ma ei tea, kuidas välismaalaste piirang ja KTM reegel Viljandi või Pärnu või Tammeka jaoks üldse küsimus oleks. Nende vahel pole võrdusmärki. Liiga üldise taseme määramisel on tagumise otsa meeskondade roll isegi olulisem.

Meile meeldib ikka aeg-ajalt mõelda, et ega meie liiga Soome liigast oluliselt kehvem polegi, eriti kõlavad need hüüded kui mõni meie klubi sealse üle võidu võtab. Reaalsus on, et Soome liiga sammub ikka mitu head sammu eespool ja just seetõttu, et see liiga on oluliselt konkurentsitihedam kui meie oma, isegi kui Eesti tippklubid niiväga Soome omadele alla ei jäägi.

[urmar]

Ilus perspektiiv või mitte. Ju see oleks karm reaalsus. Kui sellisel juhul oleks rohkem kui pool satsi leegionäre täis, siis see ilmestaks lihtsalt meie mängijaturu hetkelist nõrkust, mis tegelikult tuleb ju ka hetkel väga kenasti välja. Ma ei usu, et Eestis on hetkel ühtegi jalgpalliklubi, kes toob leegionäre seetõttu, et nad on leegionärid. Need ajad kui mõni sats tõi brasse, sest nad olid nö eksootilised, on möödas. Oma võimaluste juures üritatakse kokku komplekteerida võimalikult optimaalset koosseisu. Ja kui sul oma süsteemis või riigis vajaminevate omadustega mängijat ei ole, siis pöördutakse välisturule. Nii käib see ka klubides, kes on väga edukad mängijate kasvatamises. Ma hetkel ei ole väga kursis mängijatele tehtavate kulutustega, aga omal ajal oli sellise keskpärase leegionäri palkamine igatahes odavam lõbu kui liigasiseselt mõne mängija endale värbamine. Aasta oli ehk 2012 kui esimest korda mainiti, et varsti hakkavad erinevad piirangud kehtima, mida õnneks on juba korduvalt pehmendatud. Isegi kui enne tehti ka noortetööd, siis pärast piirangute kehtestamist ei ole veel ükski mängija ajaliselt valmis saanud, et hinnata, kas ehk selles vallas on edusamme näha, aga ka hetkel on meil vaja võimalikult kõrgetasemelist liigat.

Täisprofessionaalne liiga annab taseme tõusuks ka kohalikul turul palju paremad võimalused ja tuleb loota, et selleks ajaks on piisavalt mängijaid, kellele oleks põhjust selliseid võimalusi pakkuda. Professionaalne jalgpallur ollakse eelkõige ikka oma tasemelt ja suhtumiselt, mitte seetõttu, et saadakse meelisalaga tegeleda. Nagu need euromängudki meile tihtilugu näidanud on, siis arenenud jalgpallikultuuride amatöörmängijaidki võivad olla parema kvaliteediga kui siinsed profimängijad. Paide kohapealt on veidi vara ennatlikke järeldusi teha, aga eks tekitab seegi omajagu küsimusi.

Loodetavasti enam tõesti ei ole klubisid, kes eelistavad leegionäre sama headele kohalikele, sest piirang teeb selle lihtsalt võimatuks. Kui piirangut poleks, siis ma poleks kindel, et nii ei tehtaks.

Eeldada, et piirangute puudumisel oleks noortetöö edukam, see pole ka kuidagi loogiline.

Mis puutub leegionäride piirangu tulevikku, siis vähemalt järgmise 5 aasta piires ei tohiks muudatusi tulla, kui just UEFA neid ise rangemaks ei tee.

[-RoMaRiO-]

Ikkagi ei saa aru, mis asja sa siin vaidlustad? Kui ejl poleks aastaid tagasi vähehaaval piiranguid lisanud, oleksime seisus, kus Sillamäel mängiks täisrivistus lätlasi-leedulasi + 4 venelast, sama ilmselt ka Narvas, Kaljus vähemalt 6 leegionäri, ilmselt nii ka Levadias. Kas selline oleks siis mingi ilus perspektiiv?

Ilus perspektiiv või mitte. Ju see oleks karm reaalsus. Kui sellisel juhul oleks rohkem kui pool satsi leegionäre täis, siis see ilmestaks lihtsalt meie mängijaturu hetkelist nõrkust, mis tegelikult tuleb ju ka hetkel väga kenasti välja. Ma ei usu, et Eestis on hetkel ühtegi jalgpalliklubi, kes toob leegionäre seetõttu, et nad on leegionärid. Need ajad kui mõni sats tõi brasse, sest nad olid nö eksootilised, on möödas. Oma võimaluste juures üritatakse kokku komplekteerida võimalikult optimaalset koosseisu. Ja kui sul oma süsteemis või riigis vajaminevate omadustega mängijat ei ole, siis pöördutakse välisturule. Nii käib see ka klubides, kes on väga edukad mängijate kasvatamises. Ma hetkel ei ole väga kursis mängijatele tehtavate kulutustega, aga omal ajal oli sellise keskpärase leegionäri palkamine igatahes odavam lõbu kui liigasiseselt mõne mängija endale värbamine. Aasta oli ehk 2012 kui esimest korda mainiti, et varsti hakkavad erinevad piirangud kehtima, mida õnneks on juba korduvalt pehmendatud. Isegi kui enne tehti ka noortetööd, siis pärast piirangute kehtestamist ei ole veel ükski mängija ajaliselt valmis saanud, et hinnata, kas ehk selles vallas on edusamme näha, aga ka hetkel on meil vaja võimalikult kõrgetasemelist liigat.

Täisprofessionaalne liiga annab taseme tõusuks ka kohalikul turul palju paremad võimalused ja tuleb loota, et selleks ajaks on piisavalt mängijaid, kellele oleks põhjust selliseid võimalusi pakkuda. Professionaalne jalgpallur ollakse eelkõige ikka oma tasemelt ja suhtumiselt, mitte seetõttu, et saadakse meelisalaga tegeleda. Nagu need euromängudki meile tihtilugu näidanud on, siis arenenud jalgpallikultuuride amatöörmängijaidki võivad olla parema kvaliteediga kui siinsed profimängijad. Paide kohapealt on veidi vara ennatlikke järeldusi teha, aga eks tekitab seegi omajagu küsimusi.

[Nahkpea]

See pole küll otseselt KTM teema, aga see 4 mõne aasta pärast 3ks (või lausa 2ks) ei pidanud muutuma? Või mäletan valesti?

Ausalt öeldes ma ise mäletasin ka, et muutub kolmeks (mille peale ma samuti juba nuriseks). Kuid urmar rahustas siin mind, et see ei puuduta Premium liigat.

[eika]

Ja mul pole iseenesest välismängijate vastu vähimatki, kui selline mulje kipub jääma. Vastupidi, kahe käega toetan nende palkamist. Ainus mis meid eristab, on see, et minuarust on neli täiesti piisav.

See pole küll otseselt KTM teema, aga see 4 mõne aasta pärast 3ks (või lausa 2ks) ei pidanud muutuma? Või mäletan valesti?

[Nahkpea]

Mina ei tea kui paljud selle piirangu poolt või vastu on, aga loomulikult peaks klubid otsuste tegemisse kaasama. Selles iseenesest ei tohiks olla küsimustki.

Aga mida defineerida suure mänguna? Edu liigas või edu mingil määral Euroopas? Kui kohalikul tasandil, siis nelja võõrmängija piirang ei tohiks nüüd küll selline probleem olla, mis ühelgi klubil takistab edukas olemast. Kui Euroopas, siis peame me siin ikka marurealistlikuks jääma, me oleme ja jääme alati väikseks. Me klubidel ei hakka kunagi olema ei piisavat finantsi ega ei suuda me tuua siia ka sellisel tasemel võõrmängijaid, et stabiilselt edukad Euroopas olla, midaiganes keegi selle edu all ka silmas peab.

Ma ütleks, et Eesti liigajalgpalli ja üldise hea tervise probleemiks on profiklubide vähesus ja see tegelikult eristab meid suurest osast Euroopast. Ahelreaktsioonina kaotame aastast-aastasse palju mängijaid, kes lihtsalt nö ruumipuudusel on sunnitud kõrvale astuma. Kõik ei pea ega saagi olla koondisematerjal, pole seda mujalgi, aga mängija arenguks on ikkagi ääretult vajalik see, et sa saad sellega tegeleda täies mahus ja pühendunult.

Ma olen korduvalt öelnud, et meie tugevus peab tulema meie endi seest. Profiklubide vähesus pärsib liiga üldist konkurentsivõimet ja tervikuna ka nende väheste elukutseliste klubide mängulist kvaliteeti. Seda ei lahenda liigat võõrmängijatega üle uputades, vastupidi, probleemid vaid süvenevad. Kindlasti peab liikuma selles suunas, et Premium liiga tasemel oleks meil 10 täismahulist profiklubi, mis tagaks noortele mängijatele palju laiema väljundi, parema üldise treeningkvaliteedi, mängijatebaasi laienemise ja mis kõige olulisem, tihedama konkurentsi, mis on igale klubile juba eluliselt vajalik. See on see, millest Eesti jalgpall alati puudust on tundnud ja see annaks Eesti liigale ja jalgpallile tervikuna palju olulisema arengutõuke, mitte ainult kohalikul vaid ka rahvusvahelisel areenil.

Ja mul pole iseenesest välismängijate vastu vähimatki, kui selline mulje kipub jääma. Vastupidi, kahe käega toetan nende palkamist. Ainus mis meid eristab, on see, et minuarust on neli täiesti piisav. Kui nüüd mõni tuleb lagedale taaskord väitega, et noored peavad lihtsalt välismängijad pingile istutama, siis viitsimata ise vastust formuleerida, tsiteerin Argo Arbeiterit detsembris Postimehele antud intervjuus, millega ma 100% nõus olen: "Olgu, võib-olla on ka tasemel noortest puudus, aga kui sa ei anna neile võimalusi, ei saagi keegi areneda. Kuidas saab öelda, et mine ja võta välismaalaselt koht ära, kui see välismaalane on juba valmis mängija ja proff, kes on siia korraliku palga peale toodud? See on idiootne jutt."