KTM reegel

[peters]

Tsiteerin Sergei Hohlov Simsonit: "Samuti leiame, et uus juhatus peaks senisest enam kaasama klubisid otsuste tegemisse – Eesti jalgpalli vundament on klubid.“

Hetkel minule teadaolevalt ei ole pooled kõrgliiga klubid nelja leegionäri piirangu suhtes rahulolevad. Üldjoontes ei võitle ma millegi vastu, vaid ma soovin, et Eesti jalgpallis toimuks arutelu ning ühine kaasamõtlemine. Fakt on see, et Asula tänaval tehakse väga palju asju õigesti, aga ka nemad eksivad ja see on täiesti loomulik asjadekäik. Selleks tulebki erinevaid nägemusi ja mõtteid välja käia - see ei ole vastutöötamine, vaid ainult sellisel kujul jõutakse parimate lahendusteni. Mitte et tehakse midagi ja kõik pimesi kiidavad takka. Usu või ära usu, aga ka meil huvilistena on võimalik väga oluliselt kujundada kohaliku jalgpalli skenet.

Ma kordan üle, mille vastu ma hetkel nii väga siis "võitlen". Ma väidan, et kohalike jalgpallurite turg ei ole hetkel veel selleks valmis, et me saaks nii suures ulatuses toetuda ainult Eestis treenitud mängijatele. Võib ju kõlada minimalistliku probleemina, et kas võib olla 4 või 5 leegionäri, aga pika hooaja raames mängib see väga suurt rolli. Absoluutselt hindan seda, et klubid suunavad rohkem ressursse oma mängijate kasvatamisele ja see ongi kõige mõistlikum tee, aga me ei pea selleks tegema hetkel sammu tagasi, et teha tulevikus kaks edasi. Me saame juba hetkel teha pool sammu edasi, et teha tulevikus samuti need kaks sammu. Meil on hetkel tohutu defitsiit kohalikest mängijatest, kellega mängida suurt mängu ning kes esimesel võimalusel ei võta vastu kahtlase väärtusega pakkumisi välismaal. Kordan ka selle üle, et ma ei ole vaimustatud "hall mass tasemel" leegionäridest, aga nende palkamine võistkonna tervikliku komplekteerimise nimel on hetkel paratamatu.

Küprose juhtum oli toodud vaid näitena artiklile seoses vihjamisega publikunumbritele. Kui klubitasandil traditsioonide puudumine siinmail kõrvale jätta, siis ei erista Eesti spordipublikut Küprose omast miski. Nii nemad kui ka meie soovime sportlikku edu ning see mängib väga suurel määral kaasa selles, kuidas tribüünid täituvad. Nemad on klubitasandil võtnud sellise suuna. Mulle fännina selline asi ei meeldiks, aga hukka neid mõista ei saa, sest Küprose vutielu vähemalt liigatasemel elab. Rääkisime ka artikli autoriga antud teemal ja ma usun, et me mõlemad saime teineteisest aru.

Ikkagi ei saa aru, mis asja sa siin vaidlustad? Kui ejl poleks aastaid tagasi vähehaaval piiranguid lisanud, oleksime seisus, kus Sillamäel mängiks täisrivistus lätlasi-leedulasi + 4 venelast, sama ilmselt ka Narvas, Kaljus vähemalt 6 leegionäri, ilmselt nii ka Levadias. Kas selline oleks siis mingi ilus perspektiiv?

No vähemalt Levadia puhul on küll halenaljakas väita, et ikka veel ei ole võimalik oma noori headeks mängijateks kasvatada.

Pigem tuleb tõdeda, et enamus tippklubisid elab eurorahade sõltuvuses. Igal hooajal raisatakse kogu eeldatav euroraha välismaalastele ära ja ollakse pidevalt lõhkise küna ees, kui just meistriks ei tulda. Aga see õnn saab vaid ühele teoks, ülejäänud on jätkuvalt jamas.

Näiteks Levadia määras üheks ejli stipi saajaks roosnupu, kellel on leping Levadiaga juba kolmandat aastat. Ilmselt on see leping tal minimaalpalgaline, et tuleb talle lisa maksta. Sama lugu tundub ka Golovljovil Infoga olevat.

Flora stipendiaadid Riiberg ja Miller sõlmisid oma esimese profilepingu alles sel talvel, nende puhul on stipi lisamine iseenesest loogiline.

Kes ei tea, siis Jalkas on stipendiaatide nimed olemas.

[-RoMaRiO-]

Tsiteerin Sergei Hohlov Simsonit: "Samuti leiame, et uus juhatus peaks senisest enam kaasama klubisid otsuste tegemisse – Eesti jalgpalli vundament on klubid.“

Hetkel minule teadaolevalt ei ole pooled kõrgliiga klubid nelja leegionäri piirangu suhtes rahulolevad. Üldjoontes ei võitle ma millegi vastu, vaid ma soovin, et Eesti jalgpallis toimuks arutelu ning ühine kaasamõtlemine. Fakt on see, et Asula tänaval tehakse väga palju asju õigesti, aga ka nemad eksivad ja see on täiesti loomulik asjadekäik. Selleks tulebki erinevaid nägemusi ja mõtteid välja käia - see ei ole vastutöötamine, vaid ainult sellisel kujul jõutakse parimate lahendusteni. Mitte et tehakse midagi ja kõik pimesi kiidavad takka. Usu või ära usu, aga ka meil huvilistena on võimalik väga oluliselt kujundada kohaliku jalgpalli skenet.

Ma kordan üle, mille vastu ma hetkel nii väga siis "võitlen". Ma väidan, et kohalike jalgpallurite turg ei ole hetkel veel selleks valmis, et me saaks nii suures ulatuses toetuda ainult Eestis treenitud mängijatele. Võib ju kõlada minimalistliku probleemina, et kas võib olla 4 või 5 leegionäri, aga pika hooaja raames mängib see väga suurt rolli. Absoluutselt hindan seda, et klubid suunavad rohkem ressursse oma mängijate kasvatamisele ja see ongi kõige mõistlikum tee, aga me ei pea selleks tegema hetkel sammu tagasi, et teha tulevikus kaks edasi. Me saame juba hetkel teha pool sammu edasi, et teha tulevikus samuti need kaks sammu. Meil on hetkel tohutu defitsiit kohalikest mängijatest, kellega mängida suurt mängu ning kes esimesel võimalusel ei võta vastu kahtlase väärtusega pakkumisi välismaal. Kordan ka selle üle, et ma ei ole vaimustatud "hall mass tasemel" leegionäridest, aga nende palkamine võistkonna tervikliku komplekteerimise nimel on hetkel paratamatu.

Küprose juhtum oli toodud vaid näitena artiklile seoses vihjamisega publikunumbritele. Kui klubitasandil traditsioonide puudumine siinmail kõrvale jätta, siis ei erista Eesti spordipublikut Küprose omast miski. Nii nemad kui ka meie soovime sportlikku edu ning see mängib väga suurel määral kaasa selles, kuidas tribüünid täituvad. Nemad on klubitasandil võtnud sellise suuna. Mulle fännina selline asi ei meeldiks, aga hukka neid mõista ei saa, sest Küprose vutielu vähemalt liigatasemel elab. Rääkisime ka artikli autoriga antud teemal ja ma usun, et me mõlemad saime teineteisest aru.

[Nahkpea]

Püüan, kuidas ma püüan, mitte ei saa aru, mille eest või vastu -RoMaRiO- võitleb.

Ja hoiame Küprose liiga kui Euroopa (tõenäoliselt ka maailma) kõige "räpasema" liiga küll siit mingite näidetena eemale. Miks kuskil on elavam publikuhuvi klubi- või koondisemängude vastu, sel on riigiti/piirkonniti niivõrd erinevad põhjused. Ja ei, suurem klubivuti huvi Küprosel ei tulene otseselt leegionäride rohkusest.

[-RoMaRiO-]

Nüüd on autoriteedid siis nii kõrgele tõusnud, et kommenteerivad artikleid neid üldse lugemata. Et kui peatoimetaja kunagi midagi väitis, siis ilma lugematagi selge, et väidab iga kord.

Sa oled nii taibukas, et ei oska isegi ära panna. Isegi kui ajakirja isiklikult käes ei hoia, siis läbi teiste väljaannete vahendamise on võimalik sisuga tutvuda.

[urmar]

Nüüd on autoriteedid siis nii kõrgele tõusnud, et kommenteerivad artikleid neid üldse lugemata. Et kui peatoimetaja kunagi midagi väitis, siis ilma lugematagi selge, et väidab iga kord.

[-RoMaRiO-]

Ma ei ole antud artiklit lugenud, aga tundub, et autoril endal ei olnud aega või oskust sellesse foorumi arutelusse süveneda ja tabada, mis oli selle mõtte point. Klubide jätkusuutliku arendamise ja publikunumbrite seostamisega tekkis kohe küsimus, et kas välismaa klubidel oleks jätkusuutlik palgata väga keskpärase tasemega Eesti koondislasi? Kui nendes liigades oleks samuti leegionäride piirang. Või see jätkusuutlik areng, kus enda süsteemist tuleb need mängijad leida, peab toimima ainult siinmail? Mitu eestlast on leegionärina kuskil klubis ning võib öelda, et nad on sealsest tasemest üle, nagu leegionär iseenesest olema peaks? Või mitu eestlast välismaale üldse mängima pääseks?

Ja noh, publikunumbrite seostamine sellega. Ma arvan, et igaüks võis eilse valikmängu ajal näha erinevust, mis toimub kui mängib kohalikest koosnev Küprose rahvuskoondis või kui mängivad kohalikud klubid, kus annavad tooni leegionärid ja kohalikud mängivad väga episoodilist rolli.

Ma isiklikult ei ole ka Jalka ajakirja juba päris pikalt lugenud. Sest noh, nagu sa, telekavaataja, välja tõid. Ja igasuguste KTM piirangute kujundamine on üks asi, aga isegi suure vuti fännina on väga piinlik lugeda, kuidas ajakirja peatoimetaja igal võimalusel üritab vastandada jalgpalli korvpallile. Aega ja oskust süveneda ka teistesse spordialadesse ning mõista, et maailmas on palju rohkemat kui ainult jalgpall.

[telekavaataja]

Siin on küsimus, et mida me leegionäride puhul taseme tõstmise all mõtleme? Leedu ja Läti liiga keskmikute mängijad tõesti ei tõsta ei Flora ega ka näiteks Infoneti individuaalset taset. Küll tõstsid, tõstavad ja tõstaksid hetkel ka Ida-Viru klubide taset (jätame need fixingu jutud hetkel kõrvale). Ja taset tõstaksid nad mitte sellega, et nad oleks hirmkõvad mängijad, vaid nad annavad meeskonnale lihtsalt sügavust. See on ka põhjus, miks Sillamäel on hetkel 6 leegionäri, Levadial on 6 leegionäri, Narval on 5 leegionäri, ka Kaljul on ilmselt varsti 5 leegionäri, et meeskonnas oleks võimalik üldse normaalselt meeskonnana trenni teha ja ehk saaks ka üle välja 11 vs 11 mängida. Kuigi iga nädal kõiki neid kasutada ja ei saa ja palka tuleb neile sellegipoolest maksta.

Näed, foorumi väidete ümberlükkamisele saab üles ehitada hiljem artikleid.



Ausalt öeldes tundsin uut Jalkat lugedes end väikestsorti propagandaohvrina (pole esimene kord), kus väga agressiivsel kujul kujundatakse ja esitatakse praegust KTM visiooni ainuõigeks ja suurepäraseks lahenduseks. Samas vist väga vahet pole, kellegi arvamust see vast ei mõjuta.

Kogu selle jutu peale tekkis mul aga üks selline poolhüpoteetiline, samas vägagi tähtis küsimus:

Selline klubiareng, kus mingi sponsor või kes iganes pumpab suure raha sisse, klubi lend tõuseb, kuid siis rahakraanid keeratakse kinni ja klubi langeb, on tavapärane ja loogilistel põhjustel püüab Jalgpalliliit sedasorti arenguid mitte soosida.

Teisalt võtab Jalgpalliliit endale rahalised kohustused teatud mängijate (hiljem klubipersonali) üleval pidamiseks. Miks on turvalisem selline süsteem, kus kõik sõltub ühest (juriidilisest) isikust võrreldes süsteemiga, kus iga klubi areneb iseseisvalt?

Praegune süsteem pandi käiku ja oletame, et aastaks 2021-2022 on juba täistuure kogunud, kuid siis läheb midagi valesti ning Jalgpalliliidul ei ole võimalik enam seda raha investeerida. Ma saan aru, et eeldatakse arengut, kus klubi paralleelselt Jalgpalliliidu abile otsib ka ise võimalusi, kuid me kõik teame, kui keeruline on süüa otsida, kui sul toit laual on (või vähemalt see osa toidust, mis kõhu täis teeb).

[-RoMaRiO-]

Tore näha, et FC Kuressaare avaldas kaks EJL-i poolset toetusesaajat. Loodetavasti järgivad eeskuju ka teised klubid.

[Jaan95]

See on ju siis klubi probleem kui ei viitsi noortega tegelda. Muidugi kui kogu papp on läinud välismaalastele, siis mujale ei jätkugi.

[gd77]

Mõtlesin ja ikkagi KTM on hullem kui arvestada seda EJL poolset mängijate palkamise projekti ja, et varsti tuleb kolm mängijat jalgpallioskuste välisel põhjusel väljakule saata.

[gd77]

Jah, parem kui eelmine versioon. Eriti hea on, et mängijate turg viidi 17 aastaste pealt 20 aastaste peale.

Muidugi kokkuvõttes on see reegel siiski halvem Eesti jalgpallile tervikuna kui kui reeglit ei oleks. Nüüd on ilmselt kahjulikuim reegel võõrmängijate piirang.

[rallikas]

http://soccernet.ee/artikkel/suur-aastavahetuse-intervjuu-pohlak-vaatas-tagasi-moodunud-aastale-tutvustas-ktm-reegli-muudatusi-ja-raakis-eesmarkidest

Uuest hooajast väheneb Premium liigas lubatud välismängijate arv viielt neljale. KTM-ide mängitamise nõue veel ei karmistu, kuid 2018. aastal peavad mängu alustama juba kaks KTM-i. Tean, et värskelt toimunud jalgpalliliidu juhatuse koosolekul sai KTM reegel uue näo. Millise täpsemalt ja miks?

Nagu korduvalt rõhutatud, ei ole KTM reegel loodud mitte selleks, et mõjutada tänast päeva, vaid selleks, et näidata suunda tulevikku. Kuna Eesti Jalgpalli Liidu kaudu on finantseeritud tippklubide noortetööd märkimisväärselt ja need summad kasvavad lähiaastatel veelgi, siis peab see andma ka tulemuse, muidu on kõnealune raha lihtsalt maha visatud. KTM reegel peab tekitama klubil vajaduse seada oma noortetöö kvaliteet eraldi prioriteediks. Kuna reegel käivitati hiljuti, siis vajab ta käivitumisfaasis korrigeerimist.

29. detsembril toimunud liidu juhatuse koosolekul muutsime KTM reeglit selliselt, et nüüd peab KTM staatuse saamiseks olema noormängija klubis senise nelja hooaja asemel vähemalt kolm hooaega ja KTM arvestuse vanusepiiri tõstsime 21. eluaastalt 23. eluaastani. Põhjusteks oli vajadus võtta klubivahetuse surve 17-aastastelt mängijatelt ja teise nn. KTM-võimaluse andmine mängijatele, kes seda tegid, kuid esimesel katsel ebaõnnestusid. Peame jälgima hoolsalt, et nii KTM staatusega kui seda mitteomavad täiskasvanute klassi jõudvad mängijad omaksid võrdseid võimalusi edasises arengus ja seda oleme teinud ka noormängijate täiskasvanute jalgpalli nn. sisenemistoetuse süsteemi loomisel, mille kaudu hakatakse projekti täismahus käivitumisel finantseerima aastas 200+ Premium liiga ja Esiliigade noormängijat.

[Kasper]

Enam pole küll millegi üle nuriseda.

29. detsembril toimunud liidu juhatuse koosolekul muutsime KTM reeglit selliselt, et nüüd peab KTM staatuse saamiseks olema noormängija klubis senise nelja hooaja asemel vähemalt kolm hooaega ja KTM arvestuse vanusepiiri tõstsime 21. eluaastalt 23. eluaastani. Põhjusteks oli vajadus võtta klubivahetuse surve 17-aastastelt mängijatelt ja teise nn. KTM-võimaluse andmine mängijatele, kes seda tegid, kuid esimesel katsel ebaõnnestusid. Peame jälgima hoolsalt, et nii KTM staatusega kui seda mitteomavad täiskasvanute klassi jõudvad mängijad omaksid võrdseid võimalusi edasises arengus.

http://soccernet.ee/artikkel/suur-aastavahetuse-intervjuu-pohlak-vaatas-tagasi-moodunud-aastale-tutvustas-ktm-reegli-muudatusi-ja-raakis-eesmarkidest

[gd77]

Oota ainult Nõmme Kalju oli selle reegli vastu ju? Või on Levadia ka?

KTM reegli? Kõik olid poolt.

[telekavaataja]

Ma ei taha kedagi tituleerida, sitaga loopijaid piisavalt ilma minu provokatsioonidetagi. Tõin lihtsalt välja ebakoha sinu Simsoni mõtteavalduse lühianalüüsis.

Mina jälle vastasin ebakohale selles väites, mis järsku levima hakkas. Levadia võib ju mitme parameetri alusel olla võistkond, keda järgida ei tasuks, kuid see ju ei tähenda, et antud avalduses tõetera sees poleks.

Küllap on Levadia mõte ikka selline, et neil on õigustatud eesõigus eurorahadele. Ja palgad tunduvad neil ka nii tillud olema, et ejl palk noortele on liiga suur.