KTM reegel

[Marek_T]

Keda võiks niiviisi Eesti jalgpallis tituleerida? Olen muidu Levadia osas sinuga nõus.

Ma ei taha kedagi tituleerida, sitaga loopijaid piisavalt ilma minu provokatsioonidetagi. Tõin lihtsalt välja ebakoha sinu Simsoni mõtteavalduse lühianalüüsis.

[duff_K]

sorry aga minu meelest täiesti absurdne ressursi kasutus. 1,1 miljonit EUR aastas! Mitu kilehalli saaks püsti panna selle eest? Või vähemalt mitu kuplit?

Kui leitakse raha samamoodi kuplite ehitamiseks ei kurda, aga no see on ju ebarealne raha raiskamine muidu.

Mis on Eesti jalgpallis number üks probleem? Infrastruktuur! Number 2 noortetreenerid. Number 3 Premium Liiga.

Kui meil oleks noortetöö hästi toimiv, siis need kvaliteetsed noored lahkuksid siit ennem kui peaks seda raha kasutama. KAs neid lahkub siit iga aasta piisavalt? Välismaa Akadeemias olevaid noori võib ühe käe näpudel kokku lugeda.

Kui iga aasta liiguks 1-2 noort ehk siis vanuses 16-18 välismaale ütleksin ok aeg on teha järgmine samm ja siis oleks see õigustatud.

[telekavaataja]

Levadia on jah see arenguetalon ja musterõngejagaja.

Keda võiks niiviisi Eesti jalgpallis tituleerida? Olen muidu Levadia osas sinuga nõus.

[Marek_T]

Simsoni mõte on pigem see, et anna kalamehele õng, mitte ära anna valmispüütud kala. Aga ka sinumoodi saab tõlgendada.

Levadia on jah see arenguetalon ja musterõngejagaja.

[telekavaataja]

Küllap on Levadia mõte ikka selline, et neil on õigustatud eesõigus eurorahadele. Ja palgad tunduvad neil ka nii tillud olema, et ejl palk noortele on liiga suur.

Pakun, et palgad on nii tillud suht kõigil (kellel on mingitki palka maksta).

[peters]

Simsoni mõte on pigem see, et anna kalamehele õng, mitte ära anna valmispüütud kala. Aga ka sinumoodi saab tõlgendada.

Küllap on Levadia mõte ikka selline, et neil on õigustatud eesõigus eurorahadele. Ja palgad tunduvad neil ka nii tillud olema, et ejl palk noortele on liiga suur.

[telekavaataja]

Ole ikka teemaga kursis, seekord on jutt hoopis ohtlikum, kui mingi ühe-mängija reegel. Levadia kardab konkurentsi pärast.

Simsoni mõte on pigem see, et anna kalamehele õng, mitte ära anna valmispüütud kala. Aga ka sinumoodi saab tõlgendada.

[peters]

Oota ainult Nõmme Kalju oli selle reegli vastu ju? Või on Levadia ka?

See väide on eriti irooniline arvestades seda, kes on olnud pikalt Flora juht, kes on Jalgpalliliidu juht, kes on tuliseim KTM reegli eestvedaja ning kui kindlad on Flora positsioonid Eestis praegu võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga.

Ole ikka teemaga kursis, seekord on jutt hoopis ohtlikum, kui mingi ühe-mängija reegel. Levadia kardab konkurentsi pärast.

[telekavaataja]

Oota ainult Nõmme Kalju oli selle reegli vastu ju? Või on Levadia ka?

Loogiline, et kardetakse oma positsiooni pärast. Kui sul on kogu aeg kõik olemas, aga ühel hetkel hakkab keegi kuklasse hingama, asud kaitsele.

See väide on eriti irooniline arvestades seda, kes on olnud pikalt Flora juht, kes on Jalgpalliliidu juht, kes on tuliseim KTM reegli eestvedaja ning kui kindlad on Flora positsioonid Eestis praegu võrreldes näiteks 10 aasta taguse ajaga.

[Kasper]

Loogiline, et kardetakse oma positsiooni pärast. Kui sul on kogu aeg kõik olemas, aga ühel hetkel hakkab keegi kuklasse hingama, asud kaitsele.

[-RoMaRiO-]

Kui ühel hooajal Levadia ei peaks eurosarja pääsema, siis ootaks Hohlov-Simsoni kommentaari selle kohta, kas on vaja toetada neid klubisid, kes eurorahadest ilma jäävad. Julgen väita, et vähemalt hetkel mõjutaks see Levadia tegutsemist üpris suurel määral.

[Andres.]

Ei ole otseselt Levadia pihta, pigem üldisemaks mõtlemiseks.

Mõnus on kurta väiksemate nõrkuse üle kui neist 5:0 üle rullida. Liiga nõrkusega on hea põhjendada ka varajast euromängudelt väljakukkumist. Aga oi kurat, kui teinekord liigamängudes favoriidina koperdad, aasta lõpus paar punni kirkamast medalist puudu jääb ning jõle piinlik on. Sel hetkel ei taha muidugi kuulda midagi, et keegi tabeli alumist otsa turgutama hakkab.

Ise olen selle toetusmehanismi mõne aspekti osas veidi skeptiline, aga samas aeg võib vabalt vastupidist tõestada. Vähemalt mõeldakse, üritatakse ja proovitakse, erinevalt mõnest teisest alast.

[Mr.Maximus]

Järjekordne ulmeprojekt .Sama lihtne nagu talvel lindude toitmine , nokkige teri minu peost.

[orbitaaljaam]

Ma loodan, et Eesti Päevaleht ei pahanda

Eesti jalgpalli meistriliiga peaks 2020. aastaks muutuma täiel määral professionaalseks.
Eesti jalgpalli liit (EJL) on valmis saanud ja värskelt juhatuse tasandil kinnitanud projekti, mis peaks korraga tabama vähemalt kolm kärbest: muutma Premium liiga 2020. aastaks täisprofessionaalseks, leevendama nn üleminekueas noorte ala juurest lahkumise tõenäosust ja ühtlasi tugevdama klubide finantssuutlikkust.
EJL-i juhatus langetas pühapäevasel koosolekul järgmised otsused.
2017. aastast hakkab EJL finantseerima Premium liiga ja esiliiga klubides kaht mängijat kolmeaastase lepingu alusel. Tingimus: tegemist peab olema tippmängijaks saamise eeldustega noorjalgpalluriga (gümnaasiumi lõpetav või samas vanuses mängija, erandjuhtudel mõni aasta vanem-noorem). Toetus on esimesel aastal 400, teisel 500 ja kolmandal 600 eurot. Vähemalt üks kahest mängijast peab olema KTM (klubis treenitud mängija), teine võib olla ETM (Eestis treenitud mängija).

Nii 2018. kui ka 2019. aastal lisandub samadel eeldustel ja tingimustel kaks mängijat. Nii et 2019. aastaks saab iga klubi toetuse kuuele noormängijale.
2020. aastast antakse Premium liiga klubidele, kes ei osale eurosarjades, vahendid kuue mängija palkamiseks. Tingimus: mängija peab olema ETM.
EJL kavatseb lähiaastatel (2018, 2019 või 2020) hakata rahastama klubide juures töötavaid spordidirektoreid ja kogukonnatöö-/turundusjuhte.
Alaliidu president Aivar Pohlak lausus, et 2020. aastaks – kui projekt täismahus tööle hakkab ja Premium liiga kasvab täisprofessionaalseks – küünib toetus kokku 1,1 miljoni euroni aastas. „U-17 eliitliiga transporditoetus lisab umbes 200 000 ning Premium ja esiliiga mitteriiklik noortetoetus umbes 400 000 eurot aastas. Kõik need summad tulevad liidu omavahenditest,” täiendas ta.
Hoida andekaid ala juures

Jalgpallijuht nentis, et pika eesmärgina on täisprofessionaalse liigani jõudmist mõtteis kaua kantud, aga konkreetse tegevusplaanini jõuti viimasel paaril aastal. „Astutavate sammude võimalikkus sõltub peamiselt sportlikest eeldustest ja majanduslikest võimalustest,” märkis Pohlak.
Pohlak kirjeldas tegevusplaani elluviimist: „Projekt kirjeldati eri etappides ära, viidi liidu pikka eelarvesse – mis liigub umbes 10 aastat reaalsest elust ees – ja juhatuselt saadi nõusolek projekti tutvustamiseks klubidele tagasiside saamiseks. Konkreetse murena kirjeldame praegu gümnaasiumi lõpetavate ja aastaid jalgpalliga tegelenud noorukite lahkumist ala juurest, kuna paljudel peredel pole võimalik toetada mängija unistuse teostumist. Projekti täismahus käivitudes saab sellisel moel võimaluse üle 120 tippjalgpalluri eeldustega noormängija.”

Kohtumised klubidega möödusid Pohlaku sõnul positiivselt, ent ta tunnistas: tuleb ka mõelda, et liidu suur abi ei viiks klubisid mugavustsooni. „Kuna suuname toetuse sinna, kus sellest kõige rohkem puudust tuntakse, ei ole see oht liiga suur,” tõdes ta. „Avatud liigasüsteem tagab verevahetuse alt tulijate kujul. Lisaks on selge, et sellisel moel kasvab konkurents ja võib väita, et mugavustsooni langevad klubid kaotavad kiiresti positsiooni.”
Tulevikupildi osa

Pohlak rõhutas, et tegemist on väga olulise etapiga pikal teel. „Oleme võtnud eesmärgiks ehitada kogu Eestit haarav kõikidel tasanditel toimiv jalgpallisüsteem koos võimalikult paljude terviklikult toimivate klubidega, mille tipus professionaalne Premium liiga, selle all poolprofessionaalne esiliiga ja U-21 meistriliiga. Kui vaadata teisi selle arenguga haakuvaid tegevusi, saab kokkupandaval pildil paika arvestatav tükk,” selgitas ta, tuues muu hulgas esile majandusliku toe U-17 eliitliiga arengu tagamiseks. „Arutelu staadiumis on piirkondlike akadeemiate loomine U-17 eliitliigale eelnevale ajale, et toetada andekamaid ja tagada nende arenguks parimad tingimused.”
Protsessi on tihedalt seotud veel paljud tegurid alates KTM/ETM-reeglist ja lõpetades näiteks mängijaõigustega. „Näeme, et tulevikus peaks jalgpallis väärtuseks olevad mängijaõigused saama meie klubidele oluliseks tuluallikaks. Nii mõjub jutuks olev toetus klubidele pikas perspektiivis investeeringuna ja peaks andma suurema kindluse, et noortetöösse suunatud raha ei kulutata niisama ära.”

Profiliiga luuakse kunstlikult
Sergei Hohlov-Simson, Tallinna Levadia tegevjuht

Mu peasõnum on selge: abi on alati teretulnud ja muudab olukorda paremaks. Aga meil oli alaliidule ka kolm küsimust.
Esiteks: kuidas saab toda kolmeaastast lepingut lõpetada? Ikka ju juhtub, et mängija ei ole ühel hetkel enam motiveeritud. See küsimus leidis vist lahenduse. Teiseks: miks ei või me klubis ise igal aastal otsustada, kas jagame summa kolme või kahe mängija vahel? Minu arvates on ette kirjutatud palgasummad liiga kõrged – näiteks meie klubisisese palgaskaala võivad nad sassi lüüa. 17-aastane noor hakkab teenima rohkem kui mõni tasemelt parem ja eakam pallur. Saime liidust vastuse: ei või.
Ja kolmandaks peamine mure: kas me ei tekita profiliigat kiirustades ja kunstlikult? Suured klubid ja nende juhid isiklikult on läbi aastate teinud suuri kulutusi – ja peavad tegema ka edaspidi –, aga väiksemaid aidatakse nüüd lihtsalt 100 000 euroga aastas. Miks ei võiks ka nemad ise ja loomulikult kasvada? Eriti arvestades, et Eesti jalgpallis leidub märksa suuremaid muresid – näiteks noortetreeneritest on karjuv puudus –, kus saaks toetada kõiki klubisid.

Enda tegevus jääb ikka peamiseks
Kalle Paas, Tartu Tammeka tegevjuht

Igasugune toetusmehhanism on tänuväärne. Kõnealusel juhul peaks liidu abi aitama tõhusalt kaasa ühes kriitilises vanusevahemikus talentide kadumise vähenemisele. Teatavasti on tegemist terve Eesti spordi ühe suurema murega.
Ent mistahes toetusest hoolimata jääb alati tähtsaimaks klubi enda tahe areneda, konkreetne tegevus ning oskus ja võime vaadata pikka perspektiivi. Olen seisukohal, et paljud Eesti spordiklubid saaksid ise palju rohkem ja targemini teha.
Tartu Tammeka jalgpalliklubi kavatseb igatahes alaliidu kõnealust toetust kasutada targalt, vaadates eelkõige homsesse päeva.

http://digileht.epl.delfi.ee/sport/jalgpalliliit-kaivitab-miljoniprojekti?id=76437739

[Martin]

Kardan hoopiski, et pealtvaatajate arv hakkab kiiresti kahanema. Mind jätaks küll selline ainult välismaalastega mehitatud klubi absoluutselt külmaks. Väga paljudel pealtvaatajatel on siiski isiklik suhe mängijatega.

Usun, et nõustud, et Floras pole ostetud. Kuidas seal selle pealtvaatajate arvuga ka on?

Ma saan aru, et nalja on tore teha, kuid natuke võiks ikka mõelda ka. Publikuarv langeb. Heh. Kuhu?

Oota! Aga kustkohast need koondise mängijad peaks tulema kui Eestis oleks Sinu unistuste järgi 4 välismaalastest koosnevat proffisatsi ja 6 kohalikest amatööre?

Välismaalt, kuhu normaalne noor asap suunatakse. Tõenäoliselt kordi arendavam kui Rakvere Tarvaga neli korda aastas pusida.

Usutavasti on see iga väiksema riigi mudel. Eestis muidugi nüüd plaanitakse vastupidist tõestada.