Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

KTM reegel

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • telekavaataja
    replied
    Olles sel teemal asjaosalistega omajagu diskuteerinud, võiks sellest pikalt kirjutada, aga vaevalt tänapäeva 160 tähemärgi ajastul keegi viitsib seda traktaati lugeda
    Viitsiks küll lugeda.

    Klubid peaksid mängitama andekaid Eesti noori, mitte tingimata lihtsalt enda noori.

    Pikk jutt kuidagi lühidalt kokku võtta, siis parim lahendus mis võiks tõsta tuleviku Eesti koondise taset, oleks KTM reegli asendamine U23 ETM reegliga. See tagaks, et noortel talentidel oleks koht meie kõrgliigas, olenemata süsteemist kust nad pärit on.
    Selles ongi point, et klubid ei pea midagi. Klubi eesmärk on osaleda võistlustel ja neid võita. See, kuidas klubi seda teeb, on klubi enda asi. Mida rohkem me rakendame piiranguid, seda tobedam see välja kukub.

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Algselt postitas urmar Vaata postitust
    Ilmselt on ka Eesti KTM süsteem liiga väheste nõudmistega, sest probleeme on vaid ühel meeskonnal.
    See ongi oluline maailmavaateline erinevus - ühed arvavad, et EJL peab klubidele probleeme tekitama, teised arvavad, et EJL peab looma tingimused, kus klubid saaksid särada.

    Leave a comment:


  • Myrgel
    replied
    Klubid peaksid mängitama andekaid Eesti noori, mitte tingimata lihtsalt enda noori. See kas näiteks Kalju eest platsile jooksvad noored tulevad Kaljust, Nõmme Unitedist, Florast või Tammekast ei ole rahvuskoondise seisukohast oluline. Pigem vastupidi. Kui mõni klubi on sunnitud andeka 19 aastase palluri ukse taha jätma, et enda 34 aastast KTM'i mängitada, siis töötab see reegel oma algse eesmärgi vastu.

    Olen Pohlakuga sel teemal mitu tulist vaidlust maha pidanud ja isegi tema tunnistab, et reeglit võiks veidi dünaamilisemaks muuta. Üks variant oleks näiteks KTM-iks saamist viia neljalt aastalt kolmele ja tähtaega tõsta 21-lt 23-ni. Samuti tunnistab ta, et KTM reegli üheks kitsaskohaks on ta enda klubi ahvatlev noortesüsteem, mis andekad noored ühte klubisse kokku koondab.

    Olles sel teemal asjaosalistega omajagu diskuteerinud, võiks sellest pikalt kirjutada, aga vaevalt tänapäeva 160 tähemärgi ajastul keegi viitsib seda traktaati lugeda Pikk jutt kuidagi lühidalt kokku võtta, siis parim lahendus mis võiks tõsta tuleviku Eesti koondise taset, oleks KTM reegli asendamine U23 ETM reegliga. See tagaks, et noortel talentidel oleks koht meie kõrgliigas, olenemata süsteemist kust nad pärit on.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Kui me tahame mudaliigaks jääda ning kaotus Gibraltari meistrile on tõsiasi (loe: Meistriliiga klubide mänguline tase meid ei huvita), siis ei muuda KTM reegel suures plaanis midagi klubijalgpallis. Koondise jaoks toodame ainult Meistriliiga tasemega broilereid, kes hävivad, kui vastas olev Belgia korraks tempot tõstab.

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Siis, kui mina veel vene vuti vastu huvi tundsin ja nende ajakirjandust jälgisin, siis suuremaks probleemiks oli just (sisuliselt) olematu noortetöö. Ja see oli ka põhjuseks, miks nende koondis kehva on. Aga eks igasugused limiidid toovad paratamatult kaasa ka soovimatuid tulemeid.

    Ilmselt on ka Eesti KTM süsteem liiga väheste nõudmistega, sest probleeme on vaid ühel meeskonnal. Ülejäänute jaoks pole muud vahet varasemaga võrreldes, kui see, et valikuid tehes ei tohi kogemata nii juhtuda, et kõik KTM-id pingile jäävad.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Ei, minu jutt puudutab reaalsust. See, et Zenidil on tugev akadeemia ei tähenda, et sealt tuleb stabiilselt (või üldse tuleb) välja mängijaid, kes vastaksid Zenidi ambitsioonidele. See ei puuduta ainult Venemaad.

    Samas KTM-reegliga on sunnitud klubid enda kasvandikke, kes ei pruugi vastata nende ambitsioonidele kindlasti koosseisu toppima. Listmann on tore poiss, aga...

    Venemaal lisab sellele kõigele särtsu suur raha, mis jalgpallis keerleb.

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Su jutus on siiski teatud vastuolu, kas tõesti maksavad vene klubid muudkui miljoneid mängijate eest, kes ei viitsi trennigi teha? Kaua ei saa sellist venda ju palgal pidada.

    Zenidil on akadeemia, kus treenib ikka täisarvuline meeskond ja sealt saavad profideks vaid parimad ja neid, kes treenida ei viitsi, eks neid on kõikjal.

    Pealegi ei ole see ju KTM-reegel, sest näiteks Eestis saab KTM-iks alles 5. aastal.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Algselt postitas urmar Vaata postitust
    Venemaa peamine probleem on vist selles (oled nii väitnud), et kohalike noorte palgad on seetõttu tõusnud, et häid noori on vähe, aga see tähendab siiski eelkõige seda, et tehakse lihtsalt viletsat noortetööd. Laias laastus tähendab see seda, et noortetööst pole hoolitud, kuna see on suht keeruline ja varem sai edukalt hakkama ka ilma noortetööta.
    Julgen sulle vastu väita. Venemaal on väga OK tasemel noortetöö. Jah noortetreenerid võiksid palju suuremat palka saada ja võiks palju rohkem harjutusväljakuid olla, aga kõik, mis ei puuduta klubide infrastruktuure, ei ole tegelikult klubide probleem.
    Venemaa noored ei ole kehvad ja vahel näidatakse rahvusvahelisel areenil ka tulemusi. Probleem ei ole tasemes, probleem on selles, et kui mõni kutt on 17-19 ja on andekas, siis suvaline Ural napsab ta endale ja on valmis talle 1 million eurot aastas maksma. Ehk siis poistel ei teki seda vajadust edasi areneda, tal on Urali särgis ka kõik hästi. Heal juhul laob Zenit tema eest mingi 15 millionit ja maksab talle 5 millionit aastas ja noormehe elu on korras.

    Miks aga Zenit teeb nii? Sest tema koosseisus peab olema vähemalt 6 vene passiga tüüpi. Kuna Zenidi, CSKA, Spartaki jne. ülesanne on esineda väärikalt ka euroareenil, siis tuleb napsata need parimad vene noored endale, isegi kui nende ja nende palga eest tuleb räigelt üle maksta. Samas Zeniidist ei ole selle poisil enam kuhugi mõtet liikuda. Tal on koht ja palk garanteeritud, tegele aga fitnessiga 5 millionise aastapalgaga edasi.

    Jah, Eestis ei ole sellised rahad mängus ja veel pole teada, millised tulemuslikkused eesmärgid. Kuid kas keegi on analüüsinud Venemaa näidet ning püüdnud ennetada riske, mis sarnaselt nende näitele võiva ka Eestis tekkida.

    Leave a comment:


  • urmar
    replied
    Venemaa peamine probleem on vist selles (oled nii väitnud), et kohalike noorte palgad on seetõttu tõusnud, et häid noori on vähe, aga see tähendab siiski eelkõige seda, et tehakse lihtsalt viletsat noortetööd. Laias laastus tähendab see seda, et noortetööst pole hoolitud, kuna see on suht keeruline ja varem sai edukalt hakkama ka ilma noortetööta.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Ja kuna see teema üles tõstatati uuesti, siis sain eile ka vastuse (vaata küsimusi minu viimases postituses siin teemas):

    aitäh, et läbi foorumi mulle meelde tuletasid, et ma unustasin sulle vastata Vahepeal olid koondise mängu ja olin ka nädala jagu haige, nii et vastamata kirju kogunes palju.


    1. Jah, on olemas konkreetne strateegia ja seda ma ka pikalt sulle kirjeldasin. Ilmselt sa arvad, et see pole seotud, aga ma arvan, et on väga otseselt seotud - kui mängijad saavad kõik professionaalseks aastaks 2020 ja noormängijate arendamise peale kulutatakse palju raha ja energiat, siis tõuseb klubide tase. Sama lugu spordidirektorite palkamise ja koolitusega - see on ju selgelt suunatud sellele.


    2. Me näeme, et osaliselt jääme pikkadeks aastateks seda süsteemi doteerima (kuidas teisiti saaks nii väikses riigis 10 klubiga täisprofiliigat?), aga klubid peavad tulema sellega vaikselt kaasa ka finantsilises plaanis.
    Sellega seoses tekkisid mul uued küsimused, millele loodan saada selgitusi.

    Sellest pole midagi, kui vastused hilja tulevad. Endiselt tekitab Sinu soov omast vabast ajast asju selgeks lahti rääkida imekspandav ning austusttekitav.


    Sinu viimasest kirjast ma sain vastused, need pole küll otseselt minu küsimusele, kuid need kirjeldavad väga hästi Eesti Jalgpalliliidu hoiakut. See hoiak ei meeldi mulle, aga nagu ma varem ka kirjutasin, siis arvamuste erinevus ei ole mingilgi määral probleem.


    Ma näen, et Jalgpalliliit soovib ennekõike klubide arengut ja soovib, et see algaks noortetööst. Samas, kas Jalgpalliliidu arvates peaks see professionaalsuse kasv kuidagi eskaleeruma ka tulemustes. Kas me tahame, et kord viia aasta jooksul jõuaks Eesti Meistriliiga esindaja eurokarika alagrupiturniirile? Sellisel juhul peab kogu selle professionaalsuse kõrval tõusma (ja tõusma ka oluliselt) mängijate tase.


    1. Kas Jalgpalliliit näeb, et KTM reegliga tõuseb Eesti noorte jalgpallurite tase (sest olgem ausad, kui tulevikus on kohustatud olema väljakul 3 oma kasvandikku, peavad nad nii tugevad olema, et ka Euroopas mängida)?


    On analüüsitud Põhjamaade kogemused. Aga meie suur naaber (kelle puhul on narratiivid küll pisut erinevad) Venemaa on kõige silmatorkavam näide mängijate limiteerimisega seoses. Praeguseks (lõplikult saab seda väita lähima 3-4 aasta jooksul) võib öelda, et nende strateegia on pehmelt öeldes neid alt vedanud.


    2. Kas on tutvutud vigadega, mis on tehtud Venemaal ja kuidas tagatakse, et meie jalgpallis ei juhtu samasugune kollaps?


    3. Ja võimalik, et see on minu enda kiiks, aga ma ei näe, mismoodi on klubide kõrvalt doteerimine tegemas neid professionaalseteks? Mis klubi reaalselt sunnib muutuda professionaalseks? Ehk siis, kui Jalgpalliliit seab üles mingi reegli, mille täitmiseks on vaja pooltel klubidel juba eos Jalgpalliliidu abi, kas see ei ole mitte kunstlik sõltuvuse tekitamine?


    Lugupidamisega

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Algselt postitas Andres. Vaata postitust
    Tõesti põnev ja informatiivne kirjavahetus. Esimene osa sellest käis vist mingi hetk ka Õhtulehest läbi, vähemalt tundus osati tuttav.
    http://jalgpall.ee/news.php?st=style...&news_id=11293 Jalkas ilmus see artikkel (mõned päevad pärast meie kirjavahetust).

    Leave a comment:


  • Andres.
    replied
    Tõesti põnev ja informatiivne kirjavahetus. Esimene osa sellest käis vist mingi hetk ka Õhtulehest läbi, vähemalt tundus osati tuttav.

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Üks asi veel: sellest, et 60% Euroopa lastest ei tee üldse sporti ja 30% Euroopa lastest on ülekaalulised, ei järeldu kuidagi pidi KTM reegel. EJL võib sama hästi toetada misiganes noorteklubi(nt. kui grupi treener on läbinud EJL vastavad koolitused vms). Ei ole vaja tekitada olukord, kus kõik andekamad mängijad koondatakse suurtesse klubidesse, kuna neist võib kunagi hiljem KTMina kasu olla. See liikumine võiks olla naturaalne, vastavalt mängijate tasemele.

    Leave a comment:


  • gd77
    replied
    Huvitavad kirjad kahtlemata. Võtan ka mõned EJL väited nokkimiseks ette:

    tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on keskmiselt 6-7%, spordis ja jalgpallis aga lausa 45%.
    See näitab vaid kui efektiivne tööjõu turg jalgpallis on. Kui oled hea, saad paremal tasemel oma tööd teha. Ilmselt on meil on muudes valdkondades ka oma Klavanid ja Vassiljevid, kes ei pääse mitte kunagi Eestist välja, kuna nende tehtud töö ei ole nii nähtav kui jalgpalluritel. Täname õnne, et see jalgpallis 45% on.

    Mille nimel üks noor pingutab, kui talle ei looda võimalus tippsporti jõuda, tee on blokeeritud? Kui puudub side püramiidi aluse ehk nooretöö ja tipu ehk profispordi vahel, siis kust tekivad eeskujud? Millele või kellele staadionil või spordihallis kaasa elada?
    Tee ei ole blokeeritud. Kui oled piisavalt hea, saad mängu. Välismaalased võivad ka eeskujuks olla, välismaalastele võib ka spordihallis kaasa elada.

    Kasvõi pragmaatiliselt võttes on ju klubil tunduvalt odavam kasvatada omi noori - neil on side klubi ja kohalikega ja neid on võimalik hoopis ise välismaale müüa! Rääkimata sellest, et nii kasvatatakse koondisele kvaliteetseid mängijad, kõnetatakse rohkem publikut ja kohalikku omvalitsust (töökohad kohalikele noortele!) jne. Mida liikuvam on koosseis ja mida vähem on mängijatel seost konkreetse klubiga, seda suurem on oht ka kihlveopettuste oht.
    Jah, nõus. Klubidel on piisavalt põhjuseid, miks eelistada oma noori. Seega pole lisa piiranguid vaja. Iga klubi saab ise valida, kelle palkab.

    KTM reegel kõlab demagoogiliselt hästi - noortetöö on oluline, lapsed on meie tulevik jne. Kuid selle reegli võib-olla unintended consequences teevad sellest halva reegli: eesti jalgpallurid on üleväärtustatud, mängijad saavad tasemevälistel põhjustel palka(ja mänguaega), tekib turg 17-aastastele mängijatele, kuna neist saab veel oma klubi KTMi teha jne.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Õhku jäänud küsimused, milles ilmselt mind nagunii keegi ei veena:

    Ma tänan selle aruande eest ning lähiajal sirvin selle huviga läbi.


    1. Mis puudutab minu esimesse küsimusse, siis pean seda siiski kordama. Kuna ei leidnud Sinu toodud punktidest sellele vastuseid.
    Kas on olemas konkreetne eesmärk/ strateegia, mis oleks käsitlenud ka Meistriliiga klubide tulemusi euroareenil? Kas me tahame, et klubid jõuaksid näiteks stabiilselt 1. ringist edasi? Kas me tahame, et iga 3 aasta tagant jõuaks 1 klubi alagrupitasemele mingis võistluses? Kas sellised eesmärgid käisid KTM reegliga kaasas?


    2. Ma näen, et suund on liikuda professionaalsuse poole, liiga arengu poole just finantsilise poole pealt. Kuid siinkohal lihtsalt selline mõttekoht- kas jalgpalliliit näebki end tulevikus klubide suure osa väljaminekutest katjana? Kas see mitte ei anna valesid signaale ja võimendab mugavustsooni klubide jaoks?


    Vabandan, et vastusega nii kaua läheb, aga kahjuks tööalaselt ei ole võimalik alati suurt aega jalgpalliteemadele pühendada. Selles võib kindel olla, et annan enda poolt maksimaalse panuse jalgpalliarengusse (olgu selleks oma töökoht, perekond või sõbrad).

    Leave a comment:

Working...
X