Tänan su vastuse eest! Pean vaid tunnistama antud asjaolu ootamatust, et keegi nii kõrge isik jalgpalliliidust otsustas minuga isiklikult ühendust võtta esmapilgul vaid mingi suvalise foorumi probleemi lahendamiseks. Usun, et tegid seda omast vabast ajast ning soovid vaid sedasama, mis minagi- põhjendatud, argumenteeritud ja vastastikul austusel põhineva arutelu.
Mulle pakuvad tõepoolest huvi paljud asjad Eesti jalgpallis ning kuna mul ei ole otseselt võimalik nendega tööalaselt tegeleda või omada vastavat informatsiooni, siis tekitavad tahes-tahtmata küsimused. Eriti tekivad küsimused, kui mingid fundamentaalsed otsused ei kattu minu enda maailmavaatega.
Siinkohal tahaksin veel kord rõhutada, et arvamuste erinevus on normaalne nähtus. See on normaalne nähtus juhul, kui arutlevad pooled ei kipu üksteist solvama või mõnel muul moel solvama. Sellist retoorikat püüdsin arendada ka foorumis antud alateemas. Kahjuks mingit sisulist vastust sealt ei tulnud.
Nüüd teema juurde: jällegi tänan, et tegid nii suure sissejuhatuse. Otsuse rahvusvahelised tagamaad on selged ja nende juurde vast tagasi tulla pole mõtet. Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?
Selge on see, et iga jalgpalliliidu ülesanne on arendada jalgpalli populaarsust riigis, kindlustada järelkasvu ja parandada üldiseid jalgpallistruktuurilisi küsimusi. Ennekõike on noorte kasvatamine kasulik koondisele ja rahvale. Klubide jaoks on küsimus pigem kogukonnas ning mingisugustes õnnestunud lugudes. Minu arvamuse kohaselt lähevad siinkohal klubide ja koondise eesmärgid veidi erinevat teed pidi.
Klubil on omad sportlikud ülesanded. Mis mängijatega, mis treeneriga, mis massööriga neid saavutatakse, ei ole laias laastus vahet. Koondis peab opereerima vaid vastavat kodakondsusust omavate mängijatega. Klubi ainukesed piirangud on need, mis süsteem klubile loob. Antud juhul Eesti jalgpalliliit Eesti klubidele.
Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?
Et meie arutelu liiga laiali ei valguks, ma jätaks selle viimase küsimuse õhku ja üritaks step by step temaatikas liikuda. Samas mõistan, kui ajaline ressurss on piiratud ning ei solvu, kui meie vestlus katkeb.
Mulle pakuvad tõepoolest huvi paljud asjad Eesti jalgpallis ning kuna mul ei ole otseselt võimalik nendega tööalaselt tegeleda või omada vastavat informatsiooni, siis tekitavad tahes-tahtmata küsimused. Eriti tekivad küsimused, kui mingid fundamentaalsed otsused ei kattu minu enda maailmavaatega.
Siinkohal tahaksin veel kord rõhutada, et arvamuste erinevus on normaalne nähtus. See on normaalne nähtus juhul, kui arutlevad pooled ei kipu üksteist solvama või mõnel muul moel solvama. Sellist retoorikat püüdsin arendada ka foorumis antud alateemas. Kahjuks mingit sisulist vastust sealt ei tulnud.
Nüüd teema juurde: jällegi tänan, et tegid nii suure sissejuhatuse. Otsuse rahvusvahelised tagamaad on selged ja nende juurde vast tagasi tulla pole mõtet. Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?
Selge on see, et iga jalgpalliliidu ülesanne on arendada jalgpalli populaarsust riigis, kindlustada järelkasvu ja parandada üldiseid jalgpallistruktuurilisi küsimusi. Ennekõike on noorte kasvatamine kasulik koondisele ja rahvale. Klubide jaoks on küsimus pigem kogukonnas ning mingisugustes õnnestunud lugudes. Minu arvamuse kohaselt lähevad siinkohal klubide ja koondise eesmärgid veidi erinevat teed pidi.
Klubil on omad sportlikud ülesanded. Mis mängijatega, mis treeneriga, mis massööriga neid saavutatakse, ei ole laias laastus vahet. Koondis peab opereerima vaid vastavat kodakondsusust omavate mängijatega. Klubi ainukesed piirangud on need, mis süsteem klubile loob. Antud juhul Eesti jalgpalliliit Eesti klubidele.
Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?
Et meie arutelu liiga laiali ei valguks, ma jätaks selle viimase küsimuse õhku ja üritaks step by step temaatikas liikuda. Samas mõistan, kui ajaline ressurss on piiratud ning ei solvu, kui meie vestlus katkeb.
tänan ka sind põhjaliku sissejuhatuse eest!
Lähen otsejoones küsimuste juurde.
Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?
Jah, on. Panen siia lühidalt punktid:
- Alates 2001. aastast toimub klubide litsentseerimine, mis esitab minimaalsed nõuded (vastava litsentsiga treenerid, kindel arv noortevõistkondi, noorteöö arengukava, juriidika, personal, infrastruktuur jne);
- Alates 2006. aastast lisandus siia tippjalgpalli komisjon, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi kõik liigaga ja konkreetse klubiga seotud küsimused, otsitakse lahendusi jne;
- Alates 2009. aastast toimub hooaja eel meedia- ja turundusseminar, kus koolitatakse klubisid (nt on viimaste aastatel oma kogemusi käinud jagamas Iirimaalt Sligo Rovers ja Rootsis Östersunds, eraldi teemaks just kogukonnatöö);
- Alates 2012. aastast lisandus litsentseerimisprotsessile eraldi litsentsikaitsmine koos klubi kvaliteediraamatu koostamisega;
- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool";
- Alates 2014. aastast klubide noormängijate arendamise programm ehk nn 99 mängija projekt;
- Alates 2017. aastast noorte KTMide ja ETMide finantseerimise projekt (iga klubi 2 mängijat igal aastal 3 aasta pikkuse lepinguga);
- Alates 2017. aastast kõigi U17 Eliitliiga võistkondade transpordikulude täielik katmine;
- Alates 2018. aastast teisaldatava valgustuskomplekti valmimine (st on võimalik mängida igal ajal, ka nendel staadionitel, kus valgustust ei ole);
- Alates 2019. aastast (või 2020. aastast, hetkel veel lahtine) klubide spordidirektoritele ja kogukonnajuhtidele (sisuliselt turundusjuhid) suunatud programm, kus alaliit panustab nende töötasust poole ja annab spetsiaalselt nende koolitusse lisavõimalusi;
- Alates 2020. aastast eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamise toetus (st siis täisprofessionaalne liiga).
Rõhutan siis, et kõik nimetatud protsessid kestavad (st aastal 2016 toimub nii litsentseerimine, tippjalgpalli komisjon (nimetame dialoogkohtumisteks), erinevad koolitused, litsentsikaitsmine, 99 mängijat projekt).
Muidugi lisanduvad siia investeeringud teleülekannetesse jms igapäevane töö (näiteks sel aastal tegime kõikidele klubidele reklaamalused, pallipoiste vestid, fotograafide vestid jms, varasemalt oleme organiseeriud müügitelgid, tellingud jms, aga see on rohkem igapäevatöö). Sel aastal toimus Eestis (oktoobris lõpeb) UEFA CFM kursus, kus koolitati klubitöötajaid. Märkimist väärib ka kohtuniketöö (- alates 2013. aastast kõigil mängudel neli kohtunikku ja kohtunikel mikrofonikomplektid, hiljem 6 kohtunikku vooru kesksel mängul, kohtunikele eraldi videoanalüütiku ja füüsilise ettevalmistuse treeneri palkamine paar aastat tagasi jne).
Kõigi nende tegevuste põhjal jõuame olukorda, kus meil on profiliiga, kus:
- kõik on profimeeskonnad, kusjuures ainuüksi liidu poolt on finantseeritud juba 96 mängijat;
- klubid on nii mentaalselt kui ka rahaliselt motiveeritud kasvatama oma mängijaid;
- klubidel tekib mängijate müügist teatav lisatulu;
- liigamänge on võimalik mängida kõige atraktiivsematel aegadel (me ei sõltu enam valgustusest või sellest, kas mõni mängija peab tööl käima vms);
- profiliiga ja atraktiivsed mänguajad toovad võimaluse minna televisiooni nn prime time'ile, mis omakorda suurendab toetajate hulka ja nähtavust;
- sportlik konkurents suureneb.
Lisaks Premium liigale hakatakse tasustamist finantseerima ka Esiliiga klubidel (mitte duublid), mis tähendab, et Esiliiga muutub poolprofessionaalseks.
Sinu teine küsimus:
Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?
Lisan eraldi mahuka PDF faili Põhjamaade mängijate karjääridest (Eesti numbreid seal juures ei ole, peast ütlen, et meie debüütide jms keskmised vanused olid suures plaanis samas augus - kui huvitab, võin ka täpsemalt järgi vaada). See analüüs tehti 2014. aasta lõpus. Lisaks sellele on veel üks mahukas analüüs Inglismaa ja Saksamaa akadeemiatest.
Kuna need analüüsid on töödokumendid, siis pole nad kusagile üles pandud, aga sulle tutvumiseks saadan hea meelega, nagu näed.
Anna teada, kas miskit jäi minu poolt veel märkimata.
Lähen otsejoones küsimuste juurde.
Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?
Jah, on. Panen siia lühidalt punktid:
- Alates 2001. aastast toimub klubide litsentseerimine, mis esitab minimaalsed nõuded (vastava litsentsiga treenerid, kindel arv noortevõistkondi, noorteöö arengukava, juriidika, personal, infrastruktuur jne);
- Alates 2006. aastast lisandus siia tippjalgpalli komisjon, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi kõik liigaga ja konkreetse klubiga seotud küsimused, otsitakse lahendusi jne;
- Alates 2009. aastast toimub hooaja eel meedia- ja turundusseminar, kus koolitatakse klubisid (nt on viimaste aastatel oma kogemusi käinud jagamas Iirimaalt Sligo Rovers ja Rootsis Östersunds, eraldi teemaks just kogukonnatöö);
- Alates 2012. aastast lisandus litsentseerimisprotsessile eraldi litsentsikaitsmine koos klubi kvaliteediraamatu koostamisega;
- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool";
- Alates 2014. aastast klubide noormängijate arendamise programm ehk nn 99 mängija projekt;
- Alates 2017. aastast noorte KTMide ja ETMide finantseerimise projekt (iga klubi 2 mängijat igal aastal 3 aasta pikkuse lepinguga);
- Alates 2017. aastast kõigi U17 Eliitliiga võistkondade transpordikulude täielik katmine;
- Alates 2018. aastast teisaldatava valgustuskomplekti valmimine (st on võimalik mängida igal ajal, ka nendel staadionitel, kus valgustust ei ole);
- Alates 2019. aastast (või 2020. aastast, hetkel veel lahtine) klubide spordidirektoritele ja kogukonnajuhtidele (sisuliselt turundusjuhid) suunatud programm, kus alaliit panustab nende töötasust poole ja annab spetsiaalselt nende koolitusse lisavõimalusi;
- Alates 2020. aastast eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamise toetus (st siis täisprofessionaalne liiga).
Rõhutan siis, et kõik nimetatud protsessid kestavad (st aastal 2016 toimub nii litsentseerimine, tippjalgpalli komisjon (nimetame dialoogkohtumisteks), erinevad koolitused, litsentsikaitsmine, 99 mängijat projekt).
Muidugi lisanduvad siia investeeringud teleülekannetesse jms igapäevane töö (näiteks sel aastal tegime kõikidele klubidele reklaamalused, pallipoiste vestid, fotograafide vestid jms, varasemalt oleme organiseeriud müügitelgid, tellingud jms, aga see on rohkem igapäevatöö). Sel aastal toimus Eestis (oktoobris lõpeb) UEFA CFM kursus, kus koolitati klubitöötajaid. Märkimist väärib ka kohtuniketöö (- alates 2013. aastast kõigil mängudel neli kohtunikku ja kohtunikel mikrofonikomplektid, hiljem 6 kohtunikku vooru kesksel mängul, kohtunikele eraldi videoanalüütiku ja füüsilise ettevalmistuse treeneri palkamine paar aastat tagasi jne).
Kõigi nende tegevuste põhjal jõuame olukorda, kus meil on profiliiga, kus:
- kõik on profimeeskonnad, kusjuures ainuüksi liidu poolt on finantseeritud juba 96 mängijat;
- klubid on nii mentaalselt kui ka rahaliselt motiveeritud kasvatama oma mängijaid;
- klubidel tekib mängijate müügist teatav lisatulu;
- liigamänge on võimalik mängida kõige atraktiivsematel aegadel (me ei sõltu enam valgustusest või sellest, kas mõni mängija peab tööl käima vms);
- profiliiga ja atraktiivsed mänguajad toovad võimaluse minna televisiooni nn prime time'ile, mis omakorda suurendab toetajate hulka ja nähtavust;
- sportlik konkurents suureneb.
Lisaks Premium liigale hakatakse tasustamist finantseerima ka Esiliiga klubidel (mitte duublid), mis tähendab, et Esiliiga muutub poolprofessionaalseks.
Sinu teine küsimus:
Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?
Lisan eraldi mahuka PDF faili Põhjamaade mängijate karjääridest (Eesti numbreid seal juures ei ole, peast ütlen, et meie debüütide jms keskmised vanused olid suures plaanis samas augus - kui huvitab, võin ka täpsemalt järgi vaada). See analüüs tehti 2014. aasta lõpus. Lisaks sellele on veel üks mahukas analüüs Inglismaa ja Saksamaa akadeemiatest.
Kuna need analüüsid on töödokumendid, siis pole nad kusagile üles pandud, aga sulle tutvumiseks saadan hea meelega, nagu näed.
Anna teada, kas miskit jäi minu poolt veel märkimata.
Leave a comment: