KTM reegel

[telekavaataja]

Minu vastus

Tänan su vastuse eest! Pean vaid tunnistama antud asjaolu ootamatust, et keegi nii kõrge isik jalgpalliliidust otsustas minuga isiklikult ühendust võtta esmapilgul vaid mingi suvalise foorumi probleemi lahendamiseks. Usun, et tegid seda omast vabast ajast ning soovid vaid sedasama, mis minagi- põhjendatud, argumenteeritud ja vastastikul austusel põhineva arutelu.


Mulle pakuvad tõepoolest huvi paljud asjad Eesti jalgpallis ning kuna mul ei ole otseselt võimalik nendega tööalaselt tegeleda või omada vastavat informatsiooni, siis tekitavad tahes-tahtmata küsimused. Eriti tekivad küsimused, kui mingid fundamentaalsed otsused ei kattu minu enda maailmavaatega.


Siinkohal tahaksin veel kord rõhutada, et arvamuste erinevus on normaalne nähtus. See on normaalne nähtus juhul, kui arutlevad pooled ei kipu üksteist solvama või mõnel muul moel solvama. Sellist retoorikat püüdsin arendada ka foorumis antud alateemas. Kahjuks mingit sisulist vastust sealt ei tulnud.


Nüüd teema juurde: jällegi tänan, et tegid nii suure sissejuhatuse. Otsuse rahvusvahelised tagamaad on selged ja nende juurde vast tagasi tulla pole mõtet. Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?


Selge on see, et iga jalgpalliliidu ülesanne on arendada jalgpalli populaarsust riigis, kindlustada järelkasvu ja parandada üldiseid jalgpallistruktuurilisi küsimusi. Ennekõike on noorte kasvatamine kasulik koondisele ja rahvale. Klubide jaoks on küsimus pigem kogukonnas ning mingisugustes õnnestunud lugudes. Minu arvamuse kohaselt lähevad siinkohal klubide ja koondise eesmärgid veidi erinevat teed pidi.


Klubil on omad sportlikud ülesanded. Mis mängijatega, mis treeneriga, mis massööriga neid saavutatakse, ei ole laias laastus vahet. Koondis peab opereerima vaid vastavat kodakondsusust omavate mängijatega. Klubi ainukesed piirangud on need, mis süsteem klubile loob. Antud juhul Eesti jalgpalliliit Eesti klubidele.


Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?


Et meie arutelu liiga laiali ei valguks, ma jätaks selle viimase küsimuse õhku ja üritaks step by step temaatikas liikuda. Samas mõistan, kui ajaline ressurss on piiratud ning ei solvu, kui meie vestlus katkeb.

Järgmine vastus.

tänan ka sind põhjaliku sissejuhatuse eest!


Lähen otsejoones küsimuste juurde.


Sellest on mul ka olnud pidevalt küsimusi, kas jalgpalliliidul on ka strateegia Meistriliiga taseme arenguks (mille üheks suureks näitajaks võiks olla esinemine Euroopas)?


Jah, on. Panen siia lühidalt punktid:
- Alates 2001. aastast toimub klubide litsentseerimine, mis esitab minimaalsed nõuded (vastava litsentsiga treenerid, kindel arv noortevõistkondi, noorteöö arengukava, juriidika, personal, infrastruktuur jne);
- Alates 2006. aastast lisandus siia tippjalgpalli komisjon, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi kõik liigaga ja konkreetse klubiga seotud küsimused, otsitakse lahendusi jne;
- Alates 2009. aastast toimub hooaja eel meedia- ja turundusseminar, kus koolitatakse klubisid (nt on viimaste aastatel oma kogemusi käinud jagamas Iirimaalt Sligo Rovers ja Rootsis Östersunds, eraldi teemaks just kogukonnatöö);
- Alates 2012. aastast lisandus litsentseerimisprotsessile eraldi litsentsikaitsmine koos klubi kvaliteediraamatu koostamisega;
- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool";
- Alates 2014. aastast klubide noormängijate arendamise programm ehk nn 99 mängija projekt;
- Alates 2017. aastast noorte KTMide ja ETMide finantseerimise projekt (iga klubi 2 mängijat igal aastal 3 aasta pikkuse lepinguga);
- Alates 2017. aastast kõigi U17 Eliitliiga võistkondade transpordikulude täielik katmine;
- Alates 2018. aastast teisaldatava valgustuskomplekti valmimine (st on võimalik mängida igal ajal, ka nendel staadionitel, kus valgustust ei ole);
- Alates 2019. aastast (või 2020. aastast, hetkel veel lahtine) klubide spordidirektoritele ja kogukonnajuhtidele (sisuliselt turundusjuhid) suunatud programm, kus alaliit panustab nende töötasust poole ja annab spetsiaalselt nende koolitusse lisavõimalusi;
- Alates 2020. aastast eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamise toetus (st siis täisprofessionaalne liiga).


Rõhutan siis, et kõik nimetatud protsessid kestavad (st aastal 2016 toimub nii litsentseerimine, tippjalgpalli komisjon (nimetame dialoogkohtumisteks), erinevad koolitused, litsentsikaitsmine, 99 mängijat projekt).


Muidugi lisanduvad siia investeeringud teleülekannetesse jms igapäevane töö (näiteks sel aastal tegime kõikidele klubidele reklaamalused, pallipoiste vestid, fotograafide vestid jms, varasemalt oleme organiseeriud müügitelgid, tellingud jms, aga see on rohkem igapäevatöö). Sel aastal toimus Eestis (oktoobris lõpeb) UEFA CFM kursus, kus koolitati klubitöötajaid. Märkimist väärib ka kohtuniketöö (- alates 2013. aastast kõigil mängudel neli kohtunikku ja kohtunikel mikrofonikomplektid, hiljem 6 kohtunikku vooru kesksel mängul, kohtunikele eraldi videoanalüütiku ja füüsilise ettevalmistuse treeneri palkamine paar aastat tagasi jne).


Kõigi nende tegevuste põhjal jõuame olukorda, kus meil on profiliiga, kus:
- kõik on profimeeskonnad, kusjuures ainuüksi liidu poolt on finantseeritud juba 96 mängijat;
- klubid on nii mentaalselt kui ka rahaliselt motiveeritud kasvatama oma mängijaid;
- klubidel tekib mängijate müügist teatav lisatulu;
- liigamänge on võimalik mängida kõige atraktiivsematel aegadel (me ei sõltu enam valgustusest või sellest, kas mõni mängija peab tööl käima vms);
- profiliiga ja atraktiivsed mänguajad toovad võimaluse minna televisiooni nn prime time'ile, mis omakorda suurendab toetajate hulka ja nähtavust;
- sportlik konkurents suureneb.


Lisaks Premium liigale hakatakse tasustamist finantseerima ka Esiliiga klubidel (mitte duublid), mis tähendab, et Esiliiga muutub poolprofessionaalseks.


Sinu teine küsimus:
Muidugi tekib küsimus, kui avalikud on vastavad analüüsid, mida erinevate põhjariikide jalgpallurite karjääridest tehti?


Lisan eraldi mahuka PDF faili Põhjamaade mängijate karjääridest (Eesti numbreid seal juures ei ole, peast ütlen, et meie debüütide jms keskmised vanused olid suures plaanis samas augus - kui huvitab, võin ka täpsemalt järgi vaada). See analüüs tehti 2014. aasta lõpus. Lisaks sellele on veel üks mahukas analüüs Inglismaa ja Saksamaa akadeemiatest.


Kuna need analüüsid on töödokumendid, siis pole nad kusagile üles pandud, aga sulle tutvumiseks saadan hea meelega, nagu näed.


Anna teada, kas miskit jäi minu poolt veel märkimata.

[telekavaataja]

Mingi hetk, kui ma siin teemas küsimusi esitasin, võttis üks jalgpalliliidu tegelane minuga ühendust ja püüdis antud reegli tagamaid selgitada. Midagi tal õnnestus, kuid minu otsestele küsimustele jäid vastused saamata. Kopeerin meie kirjavahetuse selle eesmärgiga, et äkki saab keegi targemaks tänu sellele.

Kuna tunned huvi KTM reegli suhtes, siis kirjutan pikemalt. Tegelikult oleks kiirem viis infot saada see, kui kirjutaksid otse alaliitu, sest Soccerneti foorumit ei jõua iga päev jälgida, aga saame ka nii toimetada.


Alustuseks taustast. 2009. aasta oktoobris toimus Budapestis esinduslik konverents, mille keskmesse tõusis spordi spetsiifilisus ja autonoomia Euroopa Liidus Lissaboni lepingu valguses. Peateemaks jalgpall, tööjõu vaba liikumine ja FIFA püüe panna klubisid mõtlema oma järelkasvule. Kohal olid kõigi Euroopa Liidu riikide esindajad, Euroopa Komisjon, FIFA, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, rahvusvahelised korvpalli, käsipall ja jäähoki katuseorganisatsioonid.


Budapestis välja käidud faktid räägivad iseenda eest: 60% Euroopa lastest ei tee üldse sporti; 30% Euroopa lastest on ülekaalulised; Euroopa Liidu riikide sissetulekutest moodustavad spordiga seotud sissetulekud keskmiselt 4%, samas investeerivad riigid keskmiselt sporti tagasi vaid 1%; Euroopa Liidu riikides on keskmiselt 4-5% töökohtadest spordiga seotud; tööjõu vaba liikumine Euroopa Liidus on keskmiselt 6-7%, spordis ja jalgpallis aga lausa 45%.


Vastu võeti Budapesti deklaratsioon, millega tõdeti, et meie kiiresti muutuvas maailmas on spordi jaoks käes kriitiline hetk, sest sport on kaotamas oma rahvuslikku identiteeti, kultuurilisi traditsioone ja sajandivanust väärtuste tasakaalu Euroopas ja kogu maailmas. Ühiselt kinnitati sügavat muret ja vajadust taastada tasakaal spordi ja äritegevuse vahel.

„Tahame kindlustada, et ausa mängu põhimõtteid ei alahinnataks, sest spordivõistlused muutuvad üha rohkem „mänguväljakuks“, kus edu on reserveeritud kõige rikkamate ja jõukamate klubide ning rahvaste jaoks ja see suurendab veelgi ebavõrdsust. Kinnitame arusaama, et sport oma olemuselt ei ole majanduslik tegevus. Sport on meie kohaliku ja rahvusliku traditsiooni, kultuuri ja ajaloo osa. Spordil on eluliselt tähtis roll kogukondade ühendamisel, pakkudes võimalust kohaliku ja rahvusliku patriotismi ja ühtekuuluvustunde positiivseks väljendamiseks, samas lähendades inimesi ja kultuure,“ seisis deklaratsioonis, millele ka Eesti oma toetuse andis.

Lihtsas keeles öelduna olid mitmed spordialad unustanud alusväärtused ja hakanud otsuseid tegema vaid rahast või meelelahutuslikest huvidest lähtuvalt. See omakorda viis tasakaalust välja võistkondade komplekteerituse: klubide noortevõistkondade side oma esindustiimiga nõrgenes või katkes sootuks, kohalike talendite asemel oli „odavam“ sisse tuua võõrmängijaid.


Mille nimel üks noor pingutab, kui talle ei looda võimalus tippsporti jõuda, tee on blokeeritud? Kui puudub side püramiidi aluse ehk nooretöö ja tipu ehk profispordi vahel, siis kust tekivad eeskujud? Millele või kellele staadionil või spordihallis kaasa elada?


Võtame lihtsa näite: kui ühest Eesti klubist käib 10 aasta jooksul läbi tuhandeid noormängijaid, aga esindusmeeskonnas moodustavad enamuses välismängijad või teistest klubidest kokku ostetud mehed, kellel puudub side kogukonna ja noortega, siis on midagi paigast ära.


Kasvõi pragmaatiliselt võttes on ju klubil tunduvalt odavam kasvatada omi noori - neil on side klubi ja kohalikega ja neid on võimalik hoopis ise välismaale müüa! Rääkimata sellest, et nii kasvatatakse koondisele kvaliteetseid mängijad, kõnetatakse rohkem publikut ja kohalikku omvalitsust (töökohad kohalikele noortele!) jne. Mida liikuvam on koosseis ja mida vähem on mängijatel seost konkreetse klubiga, seda suurem on oht ka kihlveopettuste oht.


Just nendel samadel põhjustel kutsus FIFA 2009. aastal Budapestis kõiki alaliite üles kehtestama reegleid kohalike mängijate kaitseks. FIFA plaan palus alaliitudelt tegusid alates hooajast 2011/2012 ja nii juhtuski. Üle maailma on paljud riigid viinud sisse reeglid kohalike ja klubis treernitud mängijate kaitseks - varianti on erinevaid. Eesti jõudis selleni aastal 2012, mil viidi sisse Eesti treenitud mängija (ETM) ja klubis treenitud mängija (KTM) mõiste. Plaan tehti kohe rohkem kui 10 aastaks, see räägiti pärast seda kahel korral läbi kõigi tippklubidega ja võeti nende nõusolek.


Eraldi telliti ka analüüsi Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi ja Eesti mängijate karjääridest, lisaks Saksamaa ja Inglismaa noorteakadeemiadest. See analüüs oli mitusada lehekülge.


KTM reegel lähtus kõigist eelpool nimetatud faktidest, analüüsidest ja selle põhjal tekkinud järeldustest, et klubidel pole teist teed kui oma mängijate kasvatamine ja oma noortesse panustamine. See ei tähenda, et kõik klubid peaksid samamoodi töötama - vastupidi, oluline on klubide omanäolisus, misläbi sünnib klubi mängustiil, erinevate omadustega mängijad koondisse ja potentsiaalsed müügiartiklid välisklubidesse. Jah, kolme-nelja välismaalase ja sama suure hulga mängijate kaasamine teistest kodumaistest klubidest on ja jääb mõistlikuks, aga meeskonna selgroo peavad moodustama oma kasvandikud. KTM reegli üks pluss kõige muu kõrval on sportliku kompetentsi kasvatamine klubides.


Reeglile lisandub jalgpalliliidu poolne finantseerimine alates aastast 2017, kus igal aastal saavad kõik Premium liiga ja Esiliiga klubid võtta stipendiumile 2 mängijat kolmeaastase lepinguga (tipphetkel 6 mängijat).


Anna palun teada, kas midagi huvipakkuvat jäi mul käsitlemata. Hea meelega puudutan teemat veel detailsemalt.

[Angelo Nerazzurro]

KTM teema Euroopa: http://www.football-observatory.com/...es/mr/mr19/en/

[gd77]

Pole kedagi väljakule panna.

[Jaan95]

Ek sa lugesid ainult seda, mida lugeda tahtsid. Pikemad artiklid olid varem päevalehes. Probleem on selles, et korvpallis pole rahvuskoondisesse enam kedagi väljakule panna. Piirangute vastu on siiski enamasti väiksemad klubid, kuna kardavad kohalike mängijate palkade suurt tõusu, mitte taseme langust niivõrd.

[gd77]

Kes ei juhtunud lugema, siis korvpallitegelased võtsid sõna võõrmängijate piiramise teemal: http://sport.delfi.ee/news/korvpall/...re?id=75945575

Jah, jutt käib küll jalgpallikeeles pigem ETMist, sest midagi nii totakat kui KTM on raske välja mõelda.

Tuuakse välja kõik olulised poolt ja vastu argumendid ning mis peamine - kõik saavad aru, et igasugused piirangud viiks taseme alla.

[gd77]

Õhku jääb endiselt küsimus, kas Jalgpalliliidul on mingi eesmärk seoses Eesti klubide esitusega euroareenil ka?

Tuleb välja, et on. Hiljuti tekkis EJL kodulehele lühike dokument nimega "EESTI JALGPALLI LIIT STRATEEGILINE ARENGUKAVA 2016 – 2020". Muu seas on ka kirjas, et aastaks 2020 on eesmärk "klubi või klubide jõudmine EL või CL alagrupiturniirile". Kuidas see juhtuma peaks, ei täpsustata.

Tegelikult on terve dokument huvitav ja tuleks läbi kammida.

[ööö]

Tegelikult oleks põnev teada kuidas KTM reegel vastu võeti. Kel oli hääletusõigus ja kui suur poolthäälte osakaal oli reegli vastu võtmiseks vajalik?

Ojamaa foorumis arvad,et eesti jalgpallist huvitub 6 isikut ju siis nemad on.

[gd77]

Tegelikult oleks põnev teada kuidas KTM reegel vastu võeti. Kel oli hääletusõigus ja kui suur poolthäälte osakaal oli reegli vastu võtmiseks vajalik?

[gd77]

Siin on aga endiselt küsimus õhus: mida tahetakse KTM-i reegliga saavutada ja mis on Meistriliiga üldine arengusuund?

Ei olegi ju oluline, mis n-ö ametlik vastus neile küsimustele oleks. EJLi tuleks hinnata nende tegude mitte sõnade järgi. KTM reegel eksisteerib ja selle mõju on ka enam-vähem selge.

[telekavaataja]

Mida siis EJL oma rahaga tegema peaks?

Esita see küsimus teise alafoorumi teemasse ja võime spekuleerida seal.

Siin on aga endiselt küsimus õhus: mida tahetakse KTM-i reegliga saavutada ja mis on Meistriliiga üldine arengusuund?

[gd77]

Mida siis EJL oma rahaga tegema peaks?

[telekavaataja]

Sama siin, kuid see väike reegel mind väga ei häiri, kuna erinevalt KTM reeglist, siis see palgaskeem ei kohusta ega keela kedagi. Kuigi parem oleks see nt nii kui EJL toeatab klubidel igal aastal kahe ükskõik, mis mängija palkamist miinimumpalga ulatuses.

Mina jälle arvan, et võiks just kaugemale liikuda sellest kunstlikust finantseerimisest ja klubide kunstlikust ülevalhoidmisest EJL abil. Küll aga jalgpalliliit võiks kaudselt klubidel aidata endale finantsilisi võimalusi leida. No näiteks Sepa projekti reklaam kodulehe vms.

Ja reegli all ma mõtlesin KTM. See mängija finantseerimine on vaid osa sellest reeglist.

[gd77]

Mind ennast häirib suurem pilt Eesti jalgpalli ümber, mis ei väljendu ainult selles reeglis, kuid mida see reegel väga hästi näitab.

Sama siin, kuid see väike reegel mind väga ei häiri, kuna erinevalt KTM reeglist, siis see palgaskeem ei kohusta ega keela kedagi. Kuigi parem oleks see nt nii kui EJL toeatab klubidel igal aastal kahe ükskõik, mis mängija palkamist miinimumpalga ulatuses.

[telekavaataja]

Miks mängijat alles siis peaks hakatama põhimeeskonda sulandama? Sa üritad seda ja palga maksmist üheselt seostada, aga see ei ole nii ju.

See ei olegi minu point. Võimalik, et olen kehv eneseväljendaja. Millega ma norisin oli selle visiooni sõnastusega. Justkui gümnaasiumi viimane poolaasta on see, kus sa järsku hakkad ka muust elust mõtlema. Ei ole ju tegelikult nii. Sa näed juba reaalselt 15-16 aastaselt (noh olenevalt sellest, kui tark oled- mõni ei saa sellest ka 30selt aru), kas jalgpalliga tegelemine tasub ära või mitte.

PS! Seepärast mulle ei meeldigi konkreetselt mingisuguste punktide kallal noriseda, sest see läheb imelikuks vaidluseks. Mind ennast häirib suurem pilt Eesti jalgpalli ümber, mis ei väljendu ainult selles reeglis, kuid mida see reegel väga hästi näitab.