Premium liiga 2018

[peters]

Premium liigas mängiti põnevusmäng Levadia ja Kalju vahel, uueks liidriks tõusis hoopis Flora, kes on ka peatreenerit uuendanud, aga kari nn fänne jahuvad jätkuvalt ainult publikuarvust, muu on teisejärguline.

Hullumeelsed, raisk.

[Tom K]

Ma ei ütleks, et mujal maailmas näiteks Madriidi, Londoni või Glasgow derbid publiku huvi osas linnadevahelistele mängudele kuidagi alla jäävad. Pigem on just vastupidi.

[Nasfal]

Eks Eesti jalgpalli suur miinus ka miks publikuarv ei tõuse on see, et mitte kuidagi ei taha sportlik pinge jalgpalli sisse tulla. Vaatad teisi Euroopa riike, siis mis toimub teistes riikides, kus erinevate suurte linnade klubid omavahel vastamisi lähevad. Seal on piirkondlik ja regionaalne au mängus ning ühtekuuluvustunne, aga Eestis kui sa vaatad kahe suurima linna vastasseisu Tammeka vs Tallinn, siis no seda ei oska kommenteeridagi. Teistega on täpselt sama ja kui võtta võrdluseks ka muud spordialad ala korvpall, siis korra Rocki ja Tarva fännid on suutnud korraliku pundi kokku saada ja rahvast saali tulnud ja siis natukese ajapärast on asi taaskord tagasihoidlik. Pigem ehk ei ole viga ainult Jalgpallis vaid üleüldiselt on klubisport Eestis ikkagi väga teisejärguline, mis sisaldab siis vahest teatud erandeid. Ju me jääme siis rahvaks, kes jõuab staadionile koondisemängudeks sõltumata spordialast.

[kesa]

Belgia süsteem on tõesti väga hea et mainisid seda siiamaani nagu väga segaseks jäänud, et miks esiliiga võitja peab saama Euroopa liigasse?

Ei saa, antakse ainult võimalus.

Taanis pühendas keegi teadlane 2013 aastal oma elust 6 kuud, et selgitada välja põhjuseid, miks Taanis publikunumbrid vähenevad ja missugune võiks olla tulevikus Taani liigasüsteem, sest midagi tuleb ette võtta.

Kui see 120 lk. uurimistöö huvitab, siis trüki Googlesse
Danish Football at the Crossroads, tekst on PDF-is.

[Nasfal]

Tegelikult läheb seal lugu veel keerulisemaks, sest gruppide (tavahooaja 7,10,11,14 ja 8,9,12,13) paremad mängivad veel gruppides ja siis play-offe Europa League koha peale ja gruppide viimased play-offe Superliigast väljalangemise peale.
Kogu süsteem on loodud selleks, et tipud saaksid hooaja lõpus endasugustega omavahel madistada ja ka tagapool ei kaoks ühestki mängust tähtsus, et hoida fännidel üleval põnevust. Et hooaja lõpus oleks rohkem võrdsema tasemega klubide madistamisi.
Ühesõnaga midagi Belgia virr-varr süsteemi laadset
Tšehhid lisavad ka järgmisest hooajast tavalisele kodus-võõrsil liigasüsteemile juurde play-offid Europa league kohale.

Belgia süsteem on tõesti väga hea et mainisid seda siiamaani nagu väga segaseks jäänud, et miks esiliiga võitja peab saama Euroopa liigasse?

[kesa]

Mõttetu pudru ja kapsad oleks ei tasu lolliks ka minna oma liigareformidega.

Tegelikult läheb seal lugu veel keerulisemaks, sest gruppide (tavahooaja 7,10,11,14 ja 8,9,12,13) paremad mängivad veel gruppides ja siis play-offe Europa League koha peale ja gruppide viimased play-offe Superliigast väljalangemise peale.
Kogu süsteem on loodud selleks, et tipud saaksid hooaja lõpus endasugustega omavahel madistada ja ka tagapool ei kaoks ühestki mängust tähtsus, et hoida fännidel üleval põnevust. Et hooaja lõpus oleks rohkem võrdsema tasemega klubide madistamisi.
Ühesõnaga midagi Belgia virr-varr süsteemi laadset
Tšehhid lisavad ka järgmisest hooajast tavalisele kodus-võõrsil liigasüsteemile juurde play-offid Europa league kohale.

See oli lihtsalt üks näide, kuidas püütakse liigasüsteemi atraktiivsemaks voolida.

[Nasfal]

Täpsustaks, paar hooaega tagasi 12-lt 14 klubiliseks laiendatud Taani Superliiga lüüakse peale põhiturniiri 26 vooru kolmeks, 36 mängu mängivad Taani liigas ainult 6 esimest, ülejäänud 8 jaotatakse kaheks tugevusgrupiks, kus klubid saavad kokku 32 mängu.
Esikuuik sai võrreldes 2015/16 hooaja 33 mänguga juurde 3 mängu, nõrgemad jäid 1 mängust ilma.

Esiliigas 12 klubi ja 33 vooru,

Teise liiga süsteem on päris huvitav.
Algselt kolm 8 klubilist alagruppi, kokku 14 mängu, siis iga alagrupi neli esimest moodustavad 12 klubilise kõrgemale tõusmise nimel võistleva grupi, alagruppide viimased neli teise 12 klubilise liigasse jäämise nimel võistleva grupi, mängitakse veel 16 vooru, 8 klubilises alagrupis juba mängitud klubiga teist korda omavahel ei mängita, kokku 30 mängu per klubi.

Mõttetu pudru ja kapsad oleks ei tasu lolliks ka minna oma liigareformidega.

[kesa]

Nii et lõpp kokkuvõtteks on see kurb, et meie mängijad skandinaavia liigadesse siirduvad. Mängiks ka nad 36 mänguga liigat oleks sama hea liiga arenemiseks kui Eesti liiga (erand on eelmisest hooajast alates Taani liiga).

Täpsustaks, paar hooaega tagasi 12-lt 14 klubiliseks laiendatud Taani Superliiga lüüakse peale põhiturniiri 26 vooru kolmeks, 36 mängu mängivad Taani liigas ainult 6 esimest, ülejäänud 8 jaotatakse kaheks tugevusgrupiks, kus klubid saavad kokku 32 mängu.
Esikuuik sai võrreldes 2015/16 hooaja 33 mänguga juurde 3 mängu, nõrgemad jäid 1 mängust ilma.

Esiliigas 12 klubi ja 33 vooru,

Teise liiga süsteem on päris huvitav.
Algselt kolm 8 klubilist alagruppi, kokku 14 mängu, siis iga alagrupi neli esimest moodustavad 12 klubilise kõrgemale tõusmise nimel võistleva grupi, alagruppide viimased neli teise 12 klubilise liigasse jäämise nimel võistleva grupi, mängitakse veel 16 vooru, 8 klubilises alagrupis juba mängitud klubiga teist korda omavahel ei mängita, kokku 30 mängu per klubi.

[Hyrax]

Nii et lõpp kokkuvõtteks on see kurb, et meie mängijad skandinaavia liigadesse siirduvad. Mängiks ka nad 36 mänguga liigat oleks sama hea liiga arenemiseks kui Eesti liiga (erand on eelmisest hooajast alates Taani liiga).

[kesa]

Aitäh küsimast. Õhtuleht (www.ohtuleht.ee) muidugi uuris. UEFA vastus: There is no relation to the amount of games played in the domestic leagues in regards to how much a national association receives in solidarity payments from UEFA.

Loogiline, muidu vaevleksid kõik-see-mees Tromsöst Las Palmaseni läbi aasta liigavutti

[Martin]

http://soccernet.ee/artikkel/premium...jaoks-voimalus

Antud artikli kommentaarides ütleb keegi anonüümne, et

UEFA rahad on mängude arvu pealt. See ongi põhjus miks on 36 mängu liigas. RAHA on vastus.

See on tõsi? Või kellegi luul?

Mõnesmõttes seletaks küll asja, sest Eesti liiga on niigi üks majanduslikumalt vaevalisemaid* ja vägisi 36 mängu mängimine aitab äkki laiemalt vaadatuna klubisid üleüldse veepeal hoida. Ja sestap ongi äkki kõik klubid selle 36 mänguga ok. Kuid kui see nii peaks olema, siis tekib muidugi teistpidi küsimus, et miks seda ei võikski nii kommunikeerida.

* kui uskuda seda artiklit:
http://www.worldsoccer.com/features/...ve-nots-396612

Aitäh küsimast. Õhtuleht (www.ohtuleht.ee) muidugi uuris. UEFA vastus: There is no relation to the amount of games played in the domestic leagues in regards to how much a national association receives in solidarity payments from UEFA.

[kesa]

see on ikka kõige naljakam asi, ma tahaks teid kohe näha seda tegemas. inimesed istuvad ekraani taga, ruuduline vihik ja harilik pliiats käes ja loevad kokku mitu inimest tribüünil on. selline järjepidev hobi ikka nõuab kannatust ja visadust!

Artiklis on kõik ilusasti väljatoodud, miks publikunumbrite statistika on oluline, huvitav, tekitab numbritesse sukeldumisel teatavat sõltuvust ja fännidel nördimust kui numbrid ei vasta oma silmaga nähtule, tegelikkusele.
Mu enda Eesti vuti statistikahuvi algas just publikunumbritest, ma ei saanud aru, miks nad Eestis nii nigelad olid.

https://www.theguardian.com/football/2017/sep/28/football-clubs-leagues-attendance-figures-arsenal-celtic-mls

Clubs and leagues want to look popular, attract sponsors and justify government investment, but they shouldn’t lie to fans

Football fans attach emotional significance to how many people turn up to watch their team play. We feel pride when our club packs out our home stands or takes a boisterous army on the road and we delight in mocking our rivals when clusters of empty seats punctuate their sections. Attendance ribbing is a time-honoured staple of supporter culture, albeit one now threatened by practices imported from the American sports industry.

A club’s attendance figures can be compared to the body’s heartbeat. They reflect overall health. Victories, defeats, goals scored and league position are key drivers behind a club’s popularity, but success on the pitch doesn’t necessarily translate into increased turnstile clicks. Stadium facilities must meet the needs of a diverse, modern-day support; directors need to follow a vision for the club that aligns with the fans’ expectations; sales and marketing departments have to capture the attention of the potential fanbase; and ticket prices need to be acceptable.

External factors also play a part: weather, kick-off times, competing events and so on. Today’s match reports feature all kinds of statistics – from ball possession and shots on goal to pass completion and distances covered – yet the attendance figure holds a unique magnetism that allows us to gauge the vitality of our clubs.
jne.

Football fans have been given plenty of reasons to be suspicious of the people who run the game – Fifa, Uefa, the FA and club owners. How will these bodies win back trust when they don’t even tell the truth about the number of supporters at matches? How much comfort would we have in our diets and fitness if our blood pressure readings were routinely fabricated to make them more attractive?

[Vasar]

Krt, lugesin ETV2 järelvaatamisest ja sain umbes sama tulemuse 240-250 nägu tribüünil.

Kas tänapäeva nutikal äpiajastul oleks võimalik leida mõni lahendus, kuidas staadionile sisenejaid-väljujaid või tribüünil viibijaid automaatselt ja suht veatult üle lugeda?
Poleks vaja mingeid ähmaseid juurdehindlusprotsente ja väldiks häma.

see on ikka kõige naljakam asi, ma tahaks teid kohe näha seda tegemas. inimesed istuvad ekraani taga, ruuduline vihik ja harilik pliiats käes ja loevad kokku mitu inimest tribüünil on. selline järjepidev hobi ikka nõuab kannatust ja visadust!

[Nasfal]

Miks väljakud see aasta kuidagi eriti pimedad tunduvad? Kas tippjalkas on trendiks eredus põhja keerata ja Eestis pole sellega veel kaasa mindud? Või hoitakse elektriarve pealt kokku?

Muidugi ei eelda keegi, et valgustus peaks olema Serie A-ga võrreldav, aga eelmistel aastatel ei ole nii teravat kontrasti silma torganud. Ja sportland pole meil sugugi kõige pimedam staadion.

Eelmisel aastal ei ole nii teravat kontrasti silma torganud? Eelmine aasta oli tükk tegemist, et üldse valgus oleks staadionil ja sa ajad kontrasti taga. Üks samm korraga ikka.

[Defa]

Valgustiheduse erievus. Sportland Arena on 500 LUX, fotol olev Serie A väljak arvatavasti vähemalt 1500 LUX, (sama mis A. Le Coq Arena siis).

Miks väljakud see aasta kuidagi eriti pimedad tunduvad? Kas tippjalkas on trendiks eredus põhja keerata ja Eestis pole sellega veel kaasa mindud? Või hoitakse elektriarve pealt kokku?

Muidugi ei eelda keegi, et valgustus peaks olema Serie A-ga võrreldav, aga eelmistel aastatel ei ole nii teravat kontrasti silma torganud. Ja sportland pole meil sugugi kõige pimedam staadion.