Esmalt tahaks kiita Meinhardit julge ja kvaliteetse arvamusloo eest, mida teatud seltskond kvalifitseerib kindlasti laimuna ning Eesti jalgpalli vastutöötamisena ning võimalusena autorit valgustada.
Üle 10 aasta olen ma siin foorumis olnud aktiivne postitaja ning kaasamõtleja. On olnud lapselikku rumalust, napsise peaga tehtud öömaagiat ning ilmselt omajagu ka asjalikke mõtteid. See nädal tundsin ma esimest korda, et ei soovi enam EJL-i keskkonnas sisu toota. Seega see jääb mu viimaseks vutiteemaliseks postituseks siin foorumis. Vähemalt senimaani kuni jalgpalli juhitakse lõpuks ka reaalselt osapooltele ja ma näen võimalust, et läbi kaasamõtlemise saavad asjad paraneda. Olles nüüd väga ebaoriginaalne, siis otsestest põhjustest ma rääkida ei taha, aga kasutades Santose peatreeneri väljendit, siis kui kõrgemal olevad isad arvavad, et minusugused "kasulikud idioodid" töötavad jalgpalli arendamise vastu, siis on aeg lahkuda. Vastutöötamine seisneb mõtete edastamises, mida kannab valdav osa Eesti jalgpalliga seotud isikutest. See ei ole aga kohe kindlasti mu eesmärk olnud. Kõlab imala solvumisena? Ilmselt küll, aga ma ei näe enam, et oleks otstarbekas seista ja võidelda asjade eest, mida ma nvn muuta ei saa ega suuda ja mis pealegi raskendab jalgpalli arendamist. Ja mis siin salata, ma tunnen ka ise, et üpris läbiv toon ka minu postitustes on negatiivne, mida see kombineerituna spordist ja meelelahutusest kohe kindlasti olema ei peaks. Ju on sellel siiski mingi põhjus. Ja mitte ainult minul. Seega lihtsam on olla vait.
Ma olen seda asja siin Eesti jalgpallis teinud südame, kire ja suurte lootustega, aga lõpuks on kadunud ka minu usk, sest kui Eesti jalgpall ei taha, et teda aidataks, siis ei saa seda ka teha. Foorumis on olnud tegelikult väga meeleolukas aeg ja eks sellest on kahju loobuda, aga kuskil on siiski piir ka minu jaoks. Ma loodan paljudega teist sellegipoolest staadionitel kohtuda, sest lõppkokkuvõttes on jalgpall siiski rahvale ja seda ei saa meilt keegi võtta.
PS! Tänagi oli Hiiul päris pull mäng, kahjuks pooled staadionile tulnud pealtvaatajad olid sunnitud mängu jooksul lahkuma ning jäid ülimalt dramaatilisest lõpplahendist ilma. Õnneks oli minusuguse jaoks siiski teleülekanne olemas, kes viimase nädala jooksul mitme staadionil värisemise tulemusena haigestuda suutis.
Üle 10 aasta olen ma siin foorumis olnud aktiivne postitaja ning kaasamõtleja. On olnud lapselikku rumalust, napsise peaga tehtud öömaagiat ning ilmselt omajagu ka asjalikke mõtteid. See nädal tundsin ma esimest korda, et ei soovi enam EJL-i keskkonnas sisu toota. Seega see jääb mu viimaseks vutiteemaliseks postituseks siin foorumis. Vähemalt senimaani kuni jalgpalli juhitakse lõpuks ka reaalselt osapooltele ja ma näen võimalust, et läbi kaasamõtlemise saavad asjad paraneda. Olles nüüd väga ebaoriginaalne, siis otsestest põhjustest ma rääkida ei taha, aga kasutades Santose peatreeneri väljendit, siis kui kõrgemal olevad isad arvavad, et minusugused "kasulikud idioodid" töötavad jalgpalli arendamise vastu, siis on aeg lahkuda. Vastutöötamine seisneb mõtete edastamises, mida kannab valdav osa Eesti jalgpalliga seotud isikutest. See ei ole aga kohe kindlasti mu eesmärk olnud. Kõlab imala solvumisena? Ilmselt küll, aga ma ei näe enam, et oleks otstarbekas seista ja võidelda asjade eest, mida ma nvn muuta ei saa ega suuda ja mis pealegi raskendab jalgpalli arendamist. Ja mis siin salata, ma tunnen ka ise, et üpris läbiv toon ka minu postitustes on negatiivne, mida see kombineerituna spordist ja meelelahutusest kohe kindlasti olema ei peaks. Ju on sellel siiski mingi põhjus. Ja mitte ainult minul. Seega lihtsam on olla vait.
Ma olen seda asja siin Eesti jalgpallis teinud südame, kire ja suurte lootustega, aga lõpuks on kadunud ka minu usk, sest kui Eesti jalgpall ei taha, et teda aidataks, siis ei saa seda ka teha. Foorumis on olnud tegelikult väga meeleolukas aeg ja eks sellest on kahju loobuda, aga kuskil on siiski piir ka minu jaoks. Ma loodan paljudega teist sellegipoolest staadionitel kohtuda, sest lõppkokkuvõttes on jalgpall siiski rahvale ja seda ei saa meilt keegi võtta.
PS! Tänagi oli Hiiul päris pull mäng, kahjuks pooled staadionile tulnud pealtvaatajad olid sunnitud mängu jooksul lahkuma ning jäid ülimalt dramaatilisest lõpplahendist ilma. Õnneks oli minusuguse jaoks siiski teleülekanne olemas, kes viimase nädala jooksul mitme staadionil värisemise tulemusena haigestuda suutis.
Kommentaar