Premium liiga 2018

[kesa]

Nii et lõpp kokkuvõtteks on see kurb, et meie mängijad skandinaavia liigadesse siirduvad. Mängiks ka nad 36 mänguga liigat oleks sama hea liiga arenemiseks kui Eesti liiga (erand on eelmisest hooajast alates Taani liiga).

Täpsustaks, paar hooaega tagasi 12-lt 14 klubiliseks laiendatud Taani Superliiga lüüakse peale põhiturniiri 26 vooru kolmeks, 36 mängu mängivad Taani liigas ainult 6 esimest, ülejäänud 8 jaotatakse kaheks tugevusgrupiks, kus klubid saavad kokku 32 mängu.
Esikuuik sai võrreldes 2015/16 hooaja 33 mänguga juurde 3 mängu, nõrgemad jäid 1 mängust ilma.

Esiliigas 12 klubi ja 33 vooru,

Teise liiga süsteem on päris huvitav.
Algselt kolm 8 klubilist alagruppi, kokku 14 mängu, siis iga alagrupi neli esimest moodustavad 12 klubilise kõrgemale tõusmise nimel võistleva grupi, alagruppide viimased neli teise 12 klubilise liigasse jäämise nimel võistleva grupi, mängitakse veel 16 vooru, 8 klubilises alagrupis juba mängitud klubiga teist korda omavahel ei mängita, kokku 30 mängu per klubi.

[Nasfal]

Täpsustaks, paar hooaega tagasi 12-lt 14 klubiliseks laiendatud Taani Superliiga lüüakse peale põhiturniiri 26 vooru kolmeks, 36 mängu mängivad Taani liigas ainult 6 esimest, ülejäänud 8 jaotatakse kaheks tugevusgrupiks, kus klubid saavad kokku 32 mängu.
Esikuuik sai võrreldes 2015/16 hooaja 33 mänguga juurde 3 mängu, nõrgemad jäid 1 mängust ilma.

Esiliigas 12 klubi ja 33 vooru,

Teise liiga süsteem on päris huvitav.
Algselt kolm 8 klubilist alagruppi, kokku 14 mängu, siis iga alagrupi neli esimest moodustavad 12 klubilise kõrgemale tõusmise nimel võistleva grupi, alagruppide viimased neli teise 12 klubilise liigasse jäämise nimel võistleva grupi, mängitakse veel 16 vooru, 8 klubilises alagrupis juba mängitud klubiga teist korda omavahel ei mängita, kokku 30 mängu per klubi.

Mõttetu pudru ja kapsad oleks ei tasu lolliks ka minna oma liigareformidega.

[kesa]

Mõttetu pudru ja kapsad oleks ei tasu lolliks ka minna oma liigareformidega.

Tegelikult läheb seal lugu veel keerulisemaks, sest gruppide (tavahooaja 7,10,11,14 ja 8,9,12,13) paremad mängivad veel gruppides ja siis play-offe Europa League koha peale ja gruppide viimased play-offe Superliigast väljalangemise peale.
Kogu süsteem on loodud selleks, et tipud saaksid hooaja lõpus endasugustega omavahel madistada ja ka tagapool ei kaoks ühestki mängust tähtsus, et hoida fännidel üleval põnevust. Et hooaja lõpus oleks rohkem võrdsema tasemega klubide madistamisi.
Ühesõnaga midagi Belgia virr-varr süsteemi laadset
Tšehhid lisavad ka järgmisest hooajast tavalisele kodus-võõrsil liigasüsteemile juurde play-offid Europa league kohale.

See oli lihtsalt üks näide, kuidas püütakse liigasüsteemi atraktiivsemaks voolida.

[Nasfal]

Tegelikult läheb seal lugu veel keerulisemaks, sest gruppide (tavahooaja 7,10,11,14 ja 8,9,12,13) paremad mängivad veel gruppides ja siis play-offe Europa League koha peale ja gruppide viimased play-offe Superliigast väljalangemise peale.
Kogu süsteem on loodud selleks, et tipud saaksid hooaja lõpus endasugustega omavahel madistada ja ka tagapool ei kaoks ühestki mängust tähtsus, et hoida fännidel üleval põnevust. Et hooaja lõpus oleks rohkem võrdsema tasemega klubide madistamisi.
Ühesõnaga midagi Belgia virr-varr süsteemi laadset
Tšehhid lisavad ka järgmisest hooajast tavalisele kodus-võõrsil liigasüsteemile juurde play-offid Europa league kohale.

Belgia süsteem on tõesti väga hea et mainisid seda siiamaani nagu väga segaseks jäänud, et miks esiliiga võitja peab saama Euroopa liigasse?

[kesa]

Belgia süsteem on tõesti väga hea et mainisid seda siiamaani nagu väga segaseks jäänud, et miks esiliiga võitja peab saama Euroopa liigasse?

Ei saa, antakse ainult võimalus.

Taanis pühendas keegi teadlane 2013 aastal oma elust 6 kuud, et selgitada välja põhjuseid, miks Taanis publikunumbrid vähenevad ja missugune võiks olla tulevikus Taani liigasüsteem, sest midagi tuleb ette võtta.

Kui see 120 lk. uurimistöö huvitab, siis trüki Googlesse
Danish Football at the Crossroads, tekst on PDF-is.

[Nasfal]

Eks Eesti jalgpalli suur miinus ka miks publikuarv ei tõuse on see, et mitte kuidagi ei taha sportlik pinge jalgpalli sisse tulla. Vaatad teisi Euroopa riike, siis mis toimub teistes riikides, kus erinevate suurte linnade klubid omavahel vastamisi lähevad. Seal on piirkondlik ja regionaalne au mängus ning ühtekuuluvustunne, aga Eestis kui sa vaatad kahe suurima linna vastasseisu Tammeka vs Tallinn, siis no seda ei oska kommenteeridagi. Teistega on täpselt sama ja kui võtta võrdluseks ka muud spordialad ala korvpall, siis korra Rocki ja Tarva fännid on suutnud korraliku pundi kokku saada ja rahvast saali tulnud ja siis natukese ajapärast on asi taaskord tagasihoidlik. Pigem ehk ei ole viga ainult Jalgpallis vaid üleüldiselt on klubisport Eestis ikkagi väga teisejärguline, mis sisaldab siis vahest teatud erandeid. Ju me jääme siis rahvaks, kes jõuab staadionile koondisemängudeks sõltumata spordialast.

[Tom K]

Ma ei ütleks, et mujal maailmas näiteks Madriidi, Londoni või Glasgow derbid publiku huvi osas linnadevahelistele mängudele kuidagi alla jäävad. Pigem on just vastupidi.

[peters]

Premium liigas mängiti põnevusmäng Levadia ja Kalju vahel, uueks liidriks tõusis hoopis Flora, kes on ka peatreenerit uuendanud, aga kari nn fänne jahuvad jätkuvalt ainult publikuarvust, muu on teisejärguline.

Hullumeelsed, raisk.

[kesa]

Premium liigas mängiti põnevusmäng Levadia ja Kalju vahel, uueks liidriks tõusis hoopis Flora, kes on ka peatreenerit uuendanud, aga kari nn fänne jahuvad jätkuvalt ainult publikuarvust, muu on teisejärguline.

Hullumeelsed, raisk.

Jah, selle põnevusmängu publikunumber oli 247, see number ei anna küll alust arvata, et tegu oli oodatud põnevusmänguga.
Hullumeelne jah rsk.

Kolmapäeva õhtule paigutatud Kuressaare-Flora mängul olevat puudunud toitlustus, tore vastuvõtt Flora fännidele, kes leidsid nädala sees aega Kuressaarde sõita.
Vaat see on hullumeelne.

[Nahkpea]

Kui Belgia liigaformaat Eestis rakendada, siis Maardutel poleks ammugi mingit ambitsiooni kõrgemale tõusta. Esiliigas valitsedes oleks isegi lihtsam Eurokohti püüda kui kõrgeimal tasemel.

Aga kogu selle pealtvaatajate arvu ja nende riigiti erinevate ning kohati keerukate poolitamiste või isegi kolmeks löömiste taustal tekib küsimus, et kas on uuritud, et on neil ka reaalselt positiivne mõju publikuarvule?

[kesa]

Kui Belgia liigaformaat Eestis rakendada, siis Maardutel poleks ammugi mingit ambitsiooni kõrgemale tõusta. Esiliigas valitsedes oleks isegi lihtsam Eurokohti püüda kui kõrgeimal tasemel.

Aga kogu selle pealtvaatajate arvu ja nende riigiti erinevate ning kohati keerukate poolitamiste või isegi kolmeks löömiste taustal tekib küsimus, et kas on uuritud, et on neil ka reaalselt positiivne mõju publikuarvule?

Hekselda taanlase uurimus (Danish Football at the Crossroads, tekst on PDF-is) läbi, tema järeldus on, et publikukasv staadionitel tõuseks ehk minimaalselt, kusjuures algul langeb.

On kahte tüüpi jalgpallipublikut, need, kes käivad staadionil ja teised, kes vaatavad pigem telekast, mõlemale tüübile mõjuvad erinevad faktorid.

Läbi keerulise play-offinduse liigat sportlikult põnevamaks tuunimine mõjub positiivselt pigem telepublikule, kellel esmatähtis mängu tähtsus, oodatav põnevus ja siis pika vahega lemmikklubile (kui seesugune üldse on) kaasaelamine.

Staadionipublikule on tähtis oma lemmikklubile kaasaelamine, atmösfäär, sotsiaalne suhtlus ja alles siis mängu tähtsus ning oodatav põnevus.

Aga võib-olla eestlased on teistsugused kui taanlased...

Isiklikult mulle Belgia tüüpi play-offitamine liigajalgapllis ei meeldi, liiga palju juhuslikkust.
Las play-offid jäävad karikamängudeks ja üleminekumängudeks.

Huvitav, et peamine liigareformi ajend oli Taanlastel 33 voorulise hooaja ebaõiglus (tugevamad 6 said ühe kodumängu rohkem) ja seda just majanduslikel põhjustel, piletitulu jm. kodumänguga kaasnev tulu.
Eestis oleks asi vastupidine, nõrgemad just võidaksid mängu korraldamise kuludelt.


10 klubiline liiga, mida asjapulgad eelistanuks, lükati just fännide nõudmisel kõrvale, neli mängu omavahel on igav. Lisaks polnud liiga kokkutõmbamisega rahul väiksemad klubid, kes kartsid muutuda sel juhul ML-EL vahel pendeldavateks yo-yo klubideks.
Vastupidi Eestile, on Taanis klubile Superligas osalemine majanduslikult tulutoov.

Samuti ei sobindu fännide soov laiendada liigat 16 klubiliseks, see ei klappinud jälle asjapulkadele, liiga lahja supp. Fännide argument oli,et 16 klubiline Superliiga laiendaks Taani vuti kandepinda.

Optimaalne mängude arv hooajal peaks taanlaste arvates jääma vahemikku 30-38, alla 30 kaotaksid Taani klubid publiku koguarvu vähenemise tõttu majanduslikult ja üle 38 mõjuks mängude arv mängijate tervisele. Samuti kardeti, et liiga palju mänge hooajal sunnib liigat mängima Taani suhteliselt külmal talvel, mis mõjub publikuarvule negatiivselt.
(Eestis paraku ei anna suur mängude arv klubidele mingit majanduslikku kasu, pigem kahju.)

Nii jõuti siis kompromissina 14 klubilise play-offitamisega liigasüsteemini.
Kokkuvõttes võivad nad seal ükskõik mis liigasüsteemini jõuda, TV pistab neilt ikka publiku nahka.

[Ursus]

Any injury updates for Flora and Levadia, or will they start with the same 11 as they did in their previous match?

[Nahkpea]

Any injury updates for Flora and Levadia, or will they start with the same 11 as they did in their previous match?

Miller and Alliku are out for months. Levadia doesn't have any injury worries as far as i know.

[Sambaz]

Tahaks juba teada palju publikult tuleb täna flora-transi mängule. Tingimused on ideaalsed täna selleks, ilm +10 ja päike paistab ja peaks olema tuule vaikne. alla 500 on pettumus.

[kesa]

Tahaks juba teada palju publikult tuleb täna flora-transi mängule. Tingimused on ideaalsed täna selleks, ilm +10 ja päike paistab ja peaks olema tuule vaikne. alla 500 on pettumus.

Trans on läbi aastate olnud Flora publikule üks ebaatraktiivsemaid vastaseid.
Flora-Trans publikurekord Sportlandil on 350 ....ja seda aastast 2004
A.Le Coq Arenal on Flora-Trans publikurekord 400...ja seda aastast 2005

25.04.2017, Sportland - 116
12.03.2016, Sportland - 183
21.04.2012, Sportland - 221

Sportlandi rekord:
636 - 6.04.2013 14:00, Tallinna FC Flora - Nõmme JK Kalju 1:0

29.07.2017, A. Le Coq Arena - 313
6.08.2016, A. Le Coq Arena - 296
5.06.2015, A. Le Coq Arena - 274
8.08.2015, A. Le Coq Arena - 256
26.07.2014, A. Le Coq Arena - 302

Kui hooaeg algaks täna, võiks oodata rohkelt publikut aga eks näis, ehk meelitab uus tribüün rohkem rahvast ja ei tea kui paljud otsustavad ikkagi kodus TV-st mängu vaadata.
300+ oleks täna väga hea tulemus.