Algselt postitas -RoMaRiO-
Vaata postitust
Aga Pre-Phersoni ajal käisin alehopil peaaegu kõiki kodumänge vaatamas. Aga alates Pheresoni ajast ei ole enam seda tunnet, sest see mis väljakul toimub on sunnitöö ja ei midagi enamat. Samas kui bussiviisi EJL tegelasi koos peabussijuhiga raiub kui rauda, et kõik on hästi ja kohe jõuame (utreerituna) viie parima jalgpallirahva sekka - ma olen sellest jutust väsinud, sõnad ja tulemused ei klapi. Minu sügavalt isiklik otsus on, et seniks kuni käib selline jant, kinnise tsunftilaadne juhtimine EJLis ja jant nende peatreeneitega, kes kord on sild ja kord krt teab mis, mina koondisemängule oma jalga ei tõsta. Seega ma ei ole nõus PL raames nö. koondisemängijate (utreeritud) ülistamisega. Sümpaatseid mängijaid on teisigi ja PL taset täna arvesse võttes ei anna "koondisetempel" midagi juurde
Samas pole siin midagi imestada, kui vähegi emotsionaalsema iseloomuga mängijal lihtsalt viskab ära, seda janti lihtsalt ei saa krt vaadata kõrvalt sellisel moel tuimalt kala nägu ees.
Kommentaar