Nõmme Kalju

[asdf]

Kas hetkel katab kogu kulu 100% EJL? Kui saladus ei ole, siis mis on riigi poolne kommentaar, et nad ei toeta, kas see, et raha ei ole või on midagi muud peidus.

Jah, katab. Laias laastus on igas valdkonnas kommentaar stiilis te saate isegi hakkama, me toetame neid, kes üldse muidu hakkama ei saaks. Tõsi on aga see, et neid valdkondi, kus jalgpalli nii suhtutakse, jääb järjest vähemaks. Toon näite ühest kohtumisest, kus meile öeldi alguses, et järgmise 5 aasta jooksul ei ole mitte mingit võimalust investeerida jalgpalli infrastruktuuri, lihtsalt omavalitsusel raha ei ole. Nüüd on 5 aastat möödas ja selles omavalitsuses on üks uus kunstmuruväljak ja kahe vana kunstmuruväljaku kate vahetatud.

[Nasfal]

Jah, katab. Laias laastus on igas valdkonnas kommentaar stiilis te saate isegi hakkama, me toetame neid, kes üldse muidu hakkama ei saaks. Tõsi on aga see, et neid valdkondi, kus jalgpalli nii suhtutakse, jääb järjest vähemaks. Toon näite ühest kohtumisest, kus meile öeldi alguses, et järgmise 5 aasta jooksul ei ole mitte mingit võimalust investeerida jalgpalli infrastruktuuri, lihtsalt omavalitsusel raha ei ole. Nüüd on 5 aastat möödas ja selles omavalitsuses on üks uus kunstmuruväljak ja kahe vana kunstmuruväljaku kate vahetatud.

Seda on rõõm kuulda, et sellise vajaliku projektiga olete hakkama saanud ja eks seda, kas sealt süsteemist ka keegi korraliku tõuke karjäärile saab näeb paari aasta pärast. Paari KOVi põhjal, mille hingeeluga olen ma kursis, siis väga palju oleneb sellest, et mis on vallavanema ja volikogu esimehe jne enda eelistused. Täna öeldakse ei, sest ollakse paandunud korvpallitoetajad ja toimub verevahetus ning järgmine päev on uksed avatud jalgpallile ja kannatab korvpall. Eks sporti rahade jagamine KOV poolt toimub ikkagi väga kõvasti just paari persooni isiklike eelistuste põhjal ning eks kindlasti EJL peab samuti paraku ehk ootama mõnes kohas teisi inimesi etteotsa, kellele mõni idee infrastruktuuris vms nn maha müüa. Kuna jalgpall on ikkagi Eestis jätkuvalt kasvav trend, siis eelduste kohaselt peaks teil see suhtlemine ja jaatavate vastuste saamine ikkagi tulevikus pigem lihtsamaks minema.

[Myrgel]

Aastal 2020 käivituva solidaarsusmehhanismide teise etapi (elukutseliste mängijate palkamine) raha kasutamise põhimõtteid (sh kas ja kui mitu laenumängijat võivad liiga tagumise otsa klubid selle raha eest palgata) arutatakse klubidega kevadel 2019 toimuvatel dialoogkohtumistel.

Nonii. Heinakuhjast hakkavad vastused paistma juba. Küsin siis edasi.

Miks laenumängijate punkt üldse laual on? Kas pole liidu poolt hirmu, et mõned klubid võivad seda punkti kuritarvitada? Sisuliselt võib nüüd oma mängijatebaasi lõpmatuseni kasvatada ja ülejäägi väiksematesse (loe: sinuga mitte konkureerivatesse) klubidesse laenule saata. Kui ennem oli sellise olukorra tekkeks suureks takistuseks palgafondi kulud ja väiksemate laenajate võimetus sinna leevendust anda, siis nüüd saab UEFA rahade toel arvestatava osa mängijateturust enda alla võtta. Sisuliselt Bayernit panna, aga võõra raha eest.

Teiseks miinuseks on ka see, et kui väiksel klubil on valida kas maksta heale laenumehele või enda keskmikule palka, siis on ahvatlus esimese kasuks valida.

[Nahkpea]

Loomulikult tulevad Sigurdssonid ja Gudmundssonid klubidest. Eesti probleem on aga, et pea kõik klubid on liiga vaesed, et mingeid tõsisemaid investeeringuid ja samme edasi teha. EJL tuge vundamenti (infra) oleks vaja rohkem. Sellest käib jutt.

Infrastruktuur üksi ei pane kedagi rohkem alaga tegelema, see annab vaid paremad eeldused selleks. Peamine on leida mingi motivatsioonimehhanism, et noored üldse tahaks selle alaga tõsisemalt tegeleda.

Kui siin on Island ja Sigurdssonid-Gudmundssonid läbi käinud, siis sai ühe islandlasega räägitud mingi aeg ja küsitud, kuidas see võimalik on, et nii väikese rahva seast nii palju edulugusid tulnud on. Põhimõtteliselt olevat asi selles, et noored islandlased, elades sisuliselt kaugel ulgumerel suhtelises isolatsioonis, soovivad meeleheitlikult nö välja saada. Kui sul on motivatsioon millekski, siis sa ka pingutad selle nimel ja paljudel juhtudel sa ka õnnestud.

Kui mingit paralleeli tõmmata, siis näiteks Brasiiliaga, kus jalgpallis nähakse paljude brasiillaste jaoks võimalust pääseda ääretust vaesusest. Islandi puhul mängib paljuski rolli nende geograafiline asukoht, Brasiilia puhul natuke pragmaatilisemad põhjused, aga neid ühendab see, et sealsetel noortel on selge motivatsioon ja siht, mille nimel pingutada. Ei sünni keegi neist mingi erilise imegeeniga.

Eesti kontekstis on selline eluliselt peale surutud mehhanism puudu ja kui noor tahab välja, läheb ta pigem Soome-Norrasse ehitajaks ja mõni seiklushimulisem Austraaliasse ubinaid korjama. Me peame sellise nö motivatsioonipaketi ise looma. Ma ei ole kindel, et antud olukorras ja arvestades ka jalgpalli positsiooni ühiskonnas, tooks Islandi kombel iga kooli juurde väljakute rajamine ja üle riigi hallide kerkimine mingi olulise jalgpallibuumi endaga kaasa. Noortel on niigi palju valikuid tänapäeval ja võidavad need, kus noortele ka midagi vastu pakutakse.

[Gallacher]

No Islandi puhul on põhjus ju väidetavalt lisaks infrale ja sisehallidele ka noortetreenerite erakordselt kõrge kvalifikatsioon. Ilmselt see iseloomustab Islandi spordisüsteemi ka laiemalt sest isegi korvpallis (mille kohta on alati räägitud, et see nõuab pikki talente, keda kääbusriigis ei saa ju eriti olla), mis pole populaarsuselt ei jalg- ega käsipalliga sealkandis võrreldav, on tõustud noorteklassides Euroopa keskmike hulka. Huvitav fakt: juhtusin vaatama suvel Eesti-Islandi U16 kossumängu ja otsisin huvi pärast välja mõlema meeskonna koosseisud. Selgus, et islandlastel kui kääbusriigil kuulus 16-aastaste poiste koondisse seitse kahemeetrimeest, eestlastel kaks. Muide, sellele vaatamata Eesti võitis. Aga selles mõttes huvitav asjaolu, et järelikult seal ei lasta ühtegi talenti kaotsi ja küllap nii ka jalgpallis.
Seda küll ühe islandlase jutu näitel ei usu, et kõik tahavad mandrile end teostama pääseda ja selles on fenomen. Asi on ju selles, et kui nad 15-17 aastasena poleks piisavalt head, siis polekski neist huvitatud isegi mitte Norra, Taani või Rootsi kõrgliigaklubid. Ehk see, et nad oma hulgakaupa ja suurtel kiirustel välja läinud, on ju vist pigem tagajärg kui põhjus.

[Nahkpea]

Seda küll ühe islandlase jutu näitel ei usu, et kõik tahavad mandrile end teostama pääseda ja selles on fenomen. Asi on ju selles, et kui nad 15-17 aastasena poleks piisavalt head, siis polekski neist huvitatud isegi mitte Norra, Taani või Rootsi kõrgliigaklubid. Ehk see, et nad oma hulgakaupa ja suurtel kiirustel välja läinud, on ju vist pigem tagajärg kui põhjus.

Heaks saadakse ikka sisemise motivatsiooni ja töö ajel. Kui sul see puudub, ei pane sind ükski treener ega kaasaegne hall ei kiiremini jooksma ega kõvemini/täpsemalt palli lööma. Eelkõige pead ise seda tahtma.

[Myrgel]

Heaks saadakse ikka sisemise motivatsiooni ja töö ajel. Kui sul see puudub, ei pane sind ükski treener ega kaasaegne hall ei kiiremini jooksma ega kõvemini/täpsemalt palli lööma. Eelkõige pead ise seda tahtma.

Ma usun, et see on ikka kooslus kõigest. Sitt treener saab ka kõige motiveerituma poisikluti perse treenida. Kui spordiala vastu huvi pole, siis ei aita sind ka Zidane. Kui sajakesi külmal ja kõval kunstmurul treenid, siis ega ka just head kogemust ei saa.

Aga tõsi Gallacheril on. Miinimum UEFA A või B litsents Islandi lasteaialaste treeneritel on ikka väga väga kõva sõna ja tulemused on kõigil teada. Island on kõik dogmad ümber lükanud seoses väikese riigi ja spordiga.

Eks muidugi sellise süsteemi tekkeks on vaja ka kõva KOVide ja keskvalitsuse tuge, aga see tugi tuleb ka välja rääkida. Kui meie ainus särav hetk koondise ajaloos oli ja EM playoffi saime, siis oli jalgpall paljude poliitikute suul. See oli see hetk kus minna ja nendest sisehallidest noortetreeneritest juttu teha Toompeal. Palju seda jalgpalli toetusgruppi ära kasutati jalgpalli arenguks, eks seda teavad asjaosalised ise.

[HABE]

Kalju teeb päris korraliku tööd mitmeks aastaks nagu näha, suhtkoht noored Ivanjušin ja Sobtšenko toodud mitmeks hooajaks enda ridadesse. Reginald pikendas lepingut küll kõigest 1 hooaja võrra, Ugge 2 hooaega. Testitavate hulgas 2 lõhkuvat poolikut, et sellest võiks järeldada, et Brtan vist ei jätka paraku Eestis. Hunt peaks otsuse tegema lähiajal. Liliu on ? kas müüakse maha või mitte aga eelmise aasta nähtud ründaja on tagasi testimisel.
Frantsev on kindlasti Kaljut edasi viinud ka meeskonna komplekteerimise osas. Enamus mängijaid keda toob (Eestist) ta ise teab, mida neilt saab nõuda. (edu Sinjavskile flora pingil!)

[Jaan95]

Oi! Sinjavskiga panid küll puusse!

[HABE]

Oi! Sinjavskiga panid küll puusse!

Mis moodi? (Vabandust, parandan oma vea: Sinyavskiy)
Hooaeg 2018 mängis Flora eest 579 minutit Premium Liigas 3240 võimalikust minutist.

[fcfloraforever]

Mis moodi?
Hooaeg 2018 mängis Flora eest 579 minutit Premium Liigas 3240 võimalikust minutist.

Mees liitus Floraga alles suvises aknas. Sisse elamine ja kõik muu võtab loomulikult aega. Alles nüüd vaikselt hakkame nägema milliseks tema roll kujuneb Floras.
Täna pani väga kenasti Paide kaitseliini perseli.

[purgeenius]

Nüüd kui Hunt läinud on suht kindlalt ühte asist venda ründesse vaja, kui just Lilu pole jäämas. Vägisi tundub, et jääb.

[Kasper]

Hundi suurim trump Kalju jaoks oli muidugi see, et ta oli kohalik mängija. Sellisel tasemel eestlasest ründajaid pole palju. Väga kahju, et teda enam Premium liigas ei näe.

[Nahkpea]

Samas, inimlikult ka arusaadav. Kui tahta ikkagi olla põhimängija ja mängida tiitlite peale ning Kalju ja Flora talle seda ei paku, siis polegi muud varianti. Sain aru, et Levadia variandi välistas ta ise ja no vaevalt talle sealgi kandvat rolli oleks enam pakutud.

[Suvaline Jope]

Vist vanus mängib juba rolli, sest eelmisel hooajal oli Hunt ikka päris palju vigastatud.
Hea töö igal juhul. Äkki tuleb veel tagasi ja teeb ühe hooaja nagu Teeveer.